Õhtu

Pikad ja soojad õhtud peletavad une eemale.
Tausatks mängib uus PSB dvd.
...

I was faced with a choice at a difficult age
Would I write a book? Or should I take to the stage?
But in the back of my head I heard distant feet
Che Guevara and Debussy to a disco beat
It's not a crime when you look the way you do
the way I like to picture you
When I get home, it's late at night
I pour a drink and watch the fight
Turn off the TV, look at a book
pick up the phone, fix some food
Maybe I'll sit up all night and day
waiting for the minute I hear you say...


Kui keegi kahtleb mu normaalsuses, siis ma kinnitan, et mul pole postreid seinal ja ma ei ole tüüpiline 13. aastane armunud fänn.

Üksiolemises on oma teatud võlu (ja valu) :-)

Pet Shop Boys`i uus DVD

Kirgas materjal meenutamaks kontserti!

Cubism on saadaval.

Elu kogub tuure

Tegemiste virr-varr. Naudin kõike ja kõiki enda ümber, isegi tööd.
Kaks emotsiooni eilsest...

Uuskasutuskeskuse avamine.

Mida päev edasi, seda enam see teema korda läheb. Mul on palju mõtteid ja ideid. Las ma veel natuke küpsen omas mahlas...

Rahvusooper Estonia hooaja lõpetamine, mis päädis lasteetendusega „Muusikateatri etenduse sünd“. Istusin saalis koos 1. kuni 4. klassi mudilastega ja olin nii rahulolev kui üldse olla saab. Teatri teised kontaktisikud olid oma lapsed kaasa võtnud, mul polnud kedagi kaasa võtta. Läksin siis üksi :-)

Sügisel sebin omadele erietenduse, sest sellest peavad mu kolleegide lapsed osa saama!

Ja täna?
Üle saja aasta trenni.
Hilisõhtul otsin üles ühe Poska tänava maja, mis pidi olema Kadrioru Kau-ni-tar! Lähen vaatan (ja värisen)!

Elu on lill.

Alateadvus töötab omasoodu

Täna hommikul võpatasin üles.
Alateadvus oli välja genereerinud lõputöö ühe vormistusliku ebakorrektsuse. Lihtsalt lambist.
Pagan küll.

Tehtud!

Mu lõputöö on TTÜ majandusteaduskonnas ühes kabinetis ühe laua peal.
Sellist apaatsust nagu tundsin täna kella 17-18-19 paiku, polegi vist kunagi tundnud. Ma lihtsalt seisin käed rüppes ja ei osanud midagi teha ega kusagile poole liikuda. TOTAALNE TÜHJUS.
Peas vaid keerlesid töö võimalikud parandamata vead. Kontrollisin, ikka olin ära parandanud. Seegi hea.

Emotsioon on liiga võõras, et seda mõista.

8. juunil lähen kaitsma.
Vot ei tea, kas kaua tehtud on ka kaunike...

Homme lähen Pärnusse ja tõmban juhtme seinast.
Adjöö.

Asi tahab uurimist

Küsimus: Kuidas veedavad kaks head sõbrannat koosolles oma õhtut?

Vastus: Uurivad ajalugu :)

Harimatus on selle nimi

Eile käisin Estonias Põhjamaade Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil "APOCALYPSIS".

Ma ei jõudnud enne kontserti kava lugeda. Olin kuulnud Tõnu Kõrvitsa „Thule eleegiad” mõned minutid, kui sain aru, et see peab olema lugu eestlastest. Lugesin kava ja oligi.

R. Straussi “Don Quixote”. Kava kirjutas, et see on nö copy-paste raamatust, mis on nootideks kirjutatud. Hing kriipis, oleks tahtnud olla raamatut lugenud, et paremini emotsiooni tabada.

Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr.6 oli muljetavaldav - nii detailne ja kihiline. Tõmbas seest ikka paar korda õõnsaks.

Ja mis mind selle kõige ilusa juures närvi ajas? Ma ei oska seda muusikat teadlikult kuulata. Ma ei leia hoobilt mängivaid pille üles, rääkimata sellest, et oskaks neile kõikidele nimesid anda...
Minu jaoks on ainult emotsioon, kas hakkab põlv värisema, silma tikub pisar ja seest on õõnes.

See mind ei rahulda, tahan enamat. Ja saan ka.

Most wanted - 2 PSB DVDd

Appihüüd:

Olen välja laenutanud kaks Pet Shop Boysi DVDd.

Kellele, pole õrna aimu:(( Oh mind kanapead:(Olen siit ja sealt küsinud, keegi midagi ei tea. Sõbrad, andke märku, kui kellegi käes laentsis?! Ausõna ma ei pahanda, peaasi, et üles leiaks...

Olen väga nukker.

Täiendus: Performance - olemas! Jees!!!

07.05.07 eelkaitsmine

Uudishimulikele - mul läks väga okeilt :-)
Aga see okei ei ole väga kaalukas, sest hinnang anti esinemisele ja kohapeal sirvitud tööle, aga siiski!

Mis veel:

• minu arvates on töös kolm nõrka kohta, ootan juhendaja kinnitust/ ümberlükkamist oma kahtlustele
• pean paar tabelit ilusaks tegema
• pean resumee valmis vorpima
• pean hiljemalt 16. mail töö kaante vahele saama!

Esimesed täheldatud elumärgid:

• reede hilisõhtul istusin (!) lounges UPUP (Estonia pst 1/3). Soovitan ülisoojalt - suitusvaba ja eluhea söök!
• kaapisin raamaturiiulist kokku kõik oma lemmikraamatud, vedasin voodisse ja voodi kõrvale
• lahmin tööd teha ja ei ole enam nii hajevil

Hõre tunne

Täna on laupäev. Vaatan oma lõputööle osta ja ei teagi mida arvata.
Valmis on ka kaitsekõne koos slaidshowga. peegli ees pole veel harjutanud, aga aega on.
Esinemist ma ei karda, pigem kardan, et ma räägin liiga palju :S

Ühte tean, olen enda üle uhke, sest see on peaaegu valmis.
Teiseks olen sponsorluse teemat söögi alla ja söögi peale niii palju mämmutanud, et tunnen end väga koduselt. Teema on põnev ja ei plaani sellest loobuda ka siis, kui kunagi tulevikus peaksin ametikohta vahetama.
Kolmandaks olen saavutamas kõrgemat lendu wordi käsitlemisel.

07. mai kl 17 lähen eelkaitsma.
Eesmärk on 16. maiks asi ära kaanetada, et saaksin järgmistel päevadel olla Pärnus turunduskonverentsil.

Hõre on olla.

"Mul ei ole sõnu" päev

Täna lähen Pet Shop Boysi kontserdile.

Mind leiab esireast.

Ihukarvad on juba praegu püsti.

19a fänn

-------------------------------------

05. mai

Raske on panna kirja emotsioone, kui need on kirjeldamatult suured.

Sealjuures ka midagi intiimset ja midagi väga isiklikku.

Kahju, et nad ei laulnud mu ühte lemmikut "Being boring". Ärge küsige, mis lugu mulle kontserdil kõige enam pinget pakkus - kõik pakkus.

Mu armastus selle bändi muusika vastu on lõpmatu...

Nii nii nii väga läheb korda...

Gerli ja Rauno pajatavad oma muljeid.

Urmas, Gerli, Ivi, Ave, Rauno ja Klen, - mul on hea meel, et te olite koos minuga nina vastu traataeda :-)

Kaubuhirm

Täna südaöö paiku Ojos de Brujo kontserdilt koju sõites valdas mind totaalne hirm. Sattusin ootamatult vastamisi ühe lõkkega, mis põles heleda leegiga kesklinna tuiksoonel. Ma pole vist ealeski sellist kannakat teinud... Süda põksus hirmsa hooga ja seest oli õõnes. Tahtnuks Pelgulinna sõita läbi Tartu... Erakordselt ebameeldiv kogemus ja läbielamine. Hirmul olid päris suured silmas. Turvatunne oli miinusmärgiga.

Tavaline laupäev

Väike küllastus ja väsimus

Sel nädalal on olnud tervis natuke nigelavõitu. Seljavalud ja väike palavik. Ju esimesed väsimusmärgid, emake-loodusel on omad reeglid. Kui mul ei oleks maailma head seljaarsti, oleks ma arvatavasti juba ära koolnud. Arsti nimi on Gunnar Männik, soovitan soojalt! Tänu temale sain pärast kahte päeva taas voodist püsti, liikuda ja istuda. Pikali olles ei olnud tore trükkida, kõht kuumenes üle :-S

Lõputöö kirjutamine ei ole iseenesest midagi hullu- testitud. Tuleb vaid anduda. Kindlasti tuleb mõnedel kõik see mängleva kerguse ja kiirusega, aga mina sinna inimgruppi ei kuulu. Nüüdseks olen olnud üle kuu totaalselt pühendunud. Tulemuseks 64 lehekülge teksti, mis ei ole õppejõu poolt veel lõplikult kinnitatud. Pean seda veel mudima ja muutma, aga ei midagi ülejõukäivat ega traagilist, VIST.

Ah, et mis ilm õues on ja üleüldse mis aastaaeg? Ei mina tea…

Elumärk

Sõbrad,

ma pole uhkeks läinud ega teid unustanud. Lihtsalt olen minetanud kogu oma inimlikkuse ja raiun lõputööd kirjutada.

Vahekokkuvõte:

• 2o lehekülge (suhteliselt) puhast materjali;
• 23 lehekülge natuke vähem puhast materjali;
• 8 lehekülge päris musta materjali;
• 30 kasutatud kirjanduse allikat.

Alates detsembrist pühendanud kirjutamisele ca 127 tundi sh detsembris ca 38 tundi, mis teeb kokku u 16 tööpäeva .

Juhendaja on väga pühendunud minu tegemistesse ja usub minusse rohkem kui mina ise.

Aamen.

Klass

Kell on pool kaksteist. Filmi vaatamisest on möödas päris mitu head tundi.
Loen taas Ilmar Raagi blogi vanu tekste ja film lahustub mu sees. Ma isegi ei tea, kas ma soovin kiiret ühekssaamist või mitte.

Noored näitlejad on hämmastavalt head. Ma ei saa mainimata jätta Joosepi (Pärt Uusberg) altkulmu põrnitsemise oskust. See kõik on nii tõene ja usutav. Kui kinolinal oleks kardinad, piinleks nad valus.

Väga hea film. Sügav kummardus kõigile tegijatele!

Sisusse hetkel ei lasku, tahaks rahuneda ja magama minna.

Üks omamoodi kevad

Kevad on ilus aeg- vatikuub on kapis, soe õhk paitab põske ja maailm särab.

Sel aastal on minu kevad väga vastuoluline. Olen kuidagi kõigest ja kõigist nii eemal. Ja kui satun päikese kätte, siis on tunne, et ahmiks kogu maailma enda sisse.

Et kuidas mul siis läheb? Enam-vähem.

Muuhulgas on mu sotsiaalsus nullilähendane. Uus kogemus, minu puhul midagi väga enneolematut.

Peaasi, et päris meeldima ei hakkaks :-))

Kuniks jaksu...

Täna sain juhendajalt põhjaliku tagasiside teooriale. Olen endiselt õigel teel, aga hästi palju soovitusi-parandusi-ettepanekuid (sisu täiendus, struktuuri update, keeleline korrektuur, jne jne jne). Õppejõu ees oli häbi, parandusi oleks pidanud palju-palju vähem olema :S Njah, aga pean tunnistama, et tunnen juba selle kõige osas juba sportlikku hasarti. Kuram seda teab, kas see on hea või halb...

Täna on kirjas 4 õhtutundi.

Homme võtan natuke iisimalt, lähen teatrisse. Laupäev ja pühapäev on taas sisustatud (ma loodan).

Urmas on ka kodus, tore! Tema loeb, mina kriban silm krillis ja näpp villis :)

Bye!

21.03.2007

Päevad on kõik vennad: töö-kooliasjad-magama.
Tänasest kuni reedeni tulen 2 h varem töölt ära (eelmise reede arvelt). Teadagi miks.

Olen seisus, kus kõik materjalid on õppejõu käes ülevaatamisel.
Loodan peagi ta jutule saada. Ehk homme.

Ma siiralt loodan, et viimastel päevadel kirjutatud analüüsiga päris rappa ei pannud.
Tulemus: 12 lk vormistatud teksti + 3 lk ettepanekuid, mõtteid ja paar tabelit.

Tänane panus ca 4 tundi (kodus).

Meeleolu on tegelikult päris OK, hoog on sees. ISEASI MIS HINNANG ASJALE TULEB....

Täna on hinge- ja kehapalsamiks saun.
Küdegu juba kiiremini...


Sõbrad, ärge palun pahandage, ütlen veel kaua aega paljudele toredatele ettepanekuitele "ei".

20.03.2007

Uhh, jälle õhtu käes.

Pärast pingelist tööpäeva läksin Olümpsi kohvikusse puhkama ja energiat koguma. Kook ja kohv maitses heasti ja tore sõbrast vestluskaaslane viis mõtted mujale.

Maius ostsas, rallisin kontorisse tagasi. Analüüsi peatükile kulutatud aeg ca 2,5 tundi.

Ja nüüd taas rallikäik sisse ja kojusõit.

Ma loodan, et naabrid kurikaga ei oota. Nimelt on mu autoalarm hulluks läinud ja vahelduva eduga päeval-öösel lõugamas. Ootan/kardan, millal saan rämeda sõimu osaliseks. Mina küll öist alarmi ei kuule, aga kindlasti mu naabrid sh väikesed lapsed :S

19.03.2007

Pärast tööd tegin trennis kiired vibutused ja kobisin kontorisse tagasi. Offis distsiplineerib.

Panustasin magistritöösse 2 tundi ja sutsu peale.
Ühtlasi jään ootama juhendaja tagasisidet saadetud kirjatööle.

Alates tänasest panen ajaveebi kirja tunnid, mis on kulutatud mõtlemisele-kirjutamisele. Võtan kasutulsele kõik masohhistlikud viisid, mis natukenegi tagant tõukavad. Kui murdun ja kooli pooleli jätan, siis saavad õlutsejad näägutada "ISSAND nägid nii palju vaeva ja ikka valmis ei saanud. Nõrk, nõrk oled sa Anneli!".

Põrr, seda ma küll kuulda ei tahaks :-)

"Meister ja Margarita" film ja kommentaarid

Täna otsisin raamaturiiulist välja ammu ostetud raamatu M. Bulgakov "Meister ja Margarita" : kommentaarid" ja võtan selle voodisse kaasa. Lehitsen ja loen veidi. Homsest hakkab ETV-st seriaal jooksma. Kuna tegemist on tõeliselt müstilise raamatuga, siis usun, et kommenteeride raamatust on abi filmi paremal mõistmisel.

Lugesin raamatut keskkoolis ja ma olin selle teose lummuses. Tänaseks on palju ununenud. Olen ootel, igatahes!

Palavikus mehe mõtted

Urmas on haige, palavikus ja väga uimane.

Pärast pikka uinakut avas silmas ja küsis siiralt "Huvita, kuidas Villu Reiljanil läheb?".
Mina seepeale vaatasin teda kahtlustavalt ja jäin vastuse võlgu.

Teine asi. Kuidas töötab insenerimõistus?
Ma kurtsin, et loetavas raamatus on palju keerulisi hispaaniakeelseid nimesid.
Urmas oli minuga päri ja arvas, et tegelikult oleks parem kui raamatus oleks nimede asemel numbrid. Vaat, kui lihtne siis oleks meelde jätta!

Ma loodan, et ta saab ruttu terveks :-)

Õppepuhkus vol 2, 4. päev

15. märts.

Varahommmikul ei suutnud end kuidagi koguda, tegelesin logelemisega. Raag rääkis Terevisioonis oma viimasest filmist "Klass", millepeale lugesin ühe hingetõmbega läbi kõik lugemata artiklid tema blogist ja surfasin filmi kodukal. Sellest filmist (poleemikast) on juba nii palju räägitud ja lisaks loetud, et lähen seda kindlasti vaatama. Mõtetest ja emotsioonidest siis kunagi hiljem.

Lõpuks suutsin end nii palju koguda, et pühendusin kirjatööle. Püüdis kuidagi struktueerida analüüsi käsitlevat peatükki ja häälestasin end juhendajaga kohtumiseks. Olgu mainutud, et mu juhendaja on väga kindlakäeline ja range ehk siis raske õppustel ja kerge lahingus. Ma päriselt ka pabistasin. Meie kohtumine ja arutelu oli konstruktiivne. Kuigi jah, liiga palju märksõnu, mida pidin lennult haarama. Eneseusk oli kohati kõikuv.

Pärast kolmveerandtunnist vestlust läksin kohvikusse ja mõtisklesin asjade üle järele. Mõtlesin välja mille kuramuse pärast kõik see nii raskesti tuleb. Mul on lihtsalt nii palju põnevaid teemasid õhus, millega vabal ajal tegeleksin. Meeleldi õpiks kunstiajalugu või pühenduks Caritase teemadele...

Lisaks on stressav see, et sponsorlusest on nii vähe töid kirjutatud. Brändingut puudutavaid baka- ja magistritöid on lademetes, aga sponsorlusest vaid mõned üksikud. Saaks lihtsamalt inspiratsiooni. Ebaaus. Teisalt on sponsorlus turundusvaldikonnast mulle kõige armsam, olen seda aastaid fännanud. Tunnen end koduselt ja mõnusalt. Kahjuks mitte koduselt akadeemilist tööd kirjutades. Niuks.

Reedel suhtlesin juhendajaga veel meiliteel. Tundsin ridade vahelt, et ta on väga abivalmis ja vist usub minusse rohkem kui ma ise seda teen...


Reedel läksin tööle, oli vaja. Mu lühike puhkus sai läbi. Kokkuvõtlikult olen peaaegu rahul. Rohkemaks poleks suuteline olnud. Andsin endast parima.

Õppepuhkus vol 2, 3.päev

Meeleolu oli/on enam-vähem rõõmus.

Ma ei imestaks kui TTÜ raamatukogu sõbralikud tädid on varsti mu sõbrantsid :-) Tänane päev oli taas (kooli)töine, muuhulgas tegelesin töö formattimisega nõuetekohaseks. On alles piibel üllitatud, mille iga rida näpuga taga ajasin.

Täna saatsin juhendajale pika e-kirja ja pistsin manusena kaasa kirjutatud töö.
Homme kell 15 lähen vaibale.
Natuke pablan kaa...

Õppepuhkus vol 2, 2. päev

Kell 10-17 TTÜ raamatukogus. Teooria täiendused, olemasoleva olukorra analüüs, uuringu kokkuvõte. Kõigega tegelesin natuke.

Kell 18-20 Caritases ajurünnakul. Teemaks lapsekodulapsed ja loodav fond.

Kell 20-21 vaatasime kloostris kollektiivselt saadet "Meie", teemaks lapsekodulapsed ja tugiisikud. Saatekülaliste seas olid Caritase kasvandikud. Mind ja Urmast paluti ka saatesse. Keeldusime koheselt - ajame oma asja.

Kell 21.30-22 kuritarvitasin tööandja printeri ressurssi ja tegin tehtud tööst ühe väljaprindi ja valmistasin pida ette homseks töiseks päevaks. Üks asi hingel seoses materjalidega, kui selle ka korda saaks, oleks elu juba peaaegu-natuke lill.

Nüüd püüan kuidagi koju jõuda. Ei jaksa enam, jõud on lõppenud....

Õppepuhkus vol 2, 1 päev

12.märts - PAANIKA.

10. (kevad)talvepäevad

Nädalavehtuse veetsin Otepääl. Sedapuhku siis minu 1o. talvekad tööandja juures.

Õhus oli kevadet.
Teed olid väga porised.
Lumelaudasin vesisel lumel. Mõttetu üritus.
Läksin mõlemal õhtul enneolematult vara põhku.
Pidin taluma untsa-untsa muusikat.
Toanaabritega ja erikülalistega omaette sumisemine oli parim ajaviide.
Süüa sai ebnormaalselt palju.
Ööklubis ei mänginud plaate Arno Kukk. Täiesti uskumatu lugu
Vanade olijatega igatsesime taga vanu aegu.

Film naistele

Kui tuju paha, siis võiks minna kinno "Muusika ja sõnad" vaatama.

On silmailu ja saab nalja :-)

Sisu ärge otsige, järjekordne "lihtsalt tore film" :-)

Otsin üürikorterit

Mitte endale vaid sõpradele.

Ma ei ole oma ajaveebis rääkinud meie sõpradest Liisast (28a) ja Tanelist (3,5a).
Meie teed ristusid kaks aastat tagasi läbi Caritase. Oleme nendele kenadele inimestele Urmasega nö tugipere. Kasutan seda fraasi siis, kui ma käin kusagil ametkonnas asju ajamas. Muidu oleme neile ikka sõbrad. Võiksin (-me) siin jagada muljeid erinevate retkede kohta Tallinna LV-sse, Sotsiaalhoolekandesse, Pensioniametisse, (laste)arstide juurde jne jne jne

Hetkel isegi sellel teemal pikemalt ei peatuks. Kahtlustan, et see riivaks nende privaatsust ja tunnen end natuke ebamugavalt. Ehk kunagi tulevikus, kui kellelgi peaks olema huvi selle maailma vastu. Rõõmud ja mured käivad käsikäes, muuseas…

Liisat ja Tanelit ähvardab peavarjuta jäämine, sest olemasoleva üürikorteri hinda tõstetakse märkimisväärselt. Pragune elukoht Õismäel oli neil käes väga headel tingimustel tänu omaniku mõistvale suhtumisele ja südamlikkusele. Kahjuks läheb korter peagi müüki.

Kulutan Tallinna Kesklinna Valitsuse ust, aga sellest pole eriti tolku…muidugi, alla ka ei anna. Mnjahh, Liisa ja Tannu ei saa aastaid puu all elada, enne kui neile linna poolt munitsipaalkorter eraldatakse…

Seega otsin Liisale 1-toalist mugavustega korterit, mille hind ei oleks kallim kui 2500 kr kuus.
Kui ei leia, siis tuleb leppida varjupaigaga… Valus.

"Aken" Dagö

Täna käisin Nukuteatris "Aken" üritusel Dagöd kuulamas. Ei hakkanud rohkem meeldima. Võimalik, mu esimene ja viimane Dagö kontsert. Ei noh tegelikult oli OK, aga mitte otse südamesse :-)

Meelespea e. tunne Kuutseka olusid

Tuleval nädalavahetusel kiman taas Otepääle, sel korral kümnendatele EMT talvekatele (olen 1 laagri vahele jätnud, muidu oleks 11 kord). Mul on värske kogemus eriti lõbusast Otepää reisist üleeelmine nädalavahetus. Kahjuks ei ole olnud mahti sellest pikemalt kirjutada. Väikse kokkuvõtte tegi Gerli. (sh fotod).

Mõned meeletuletused iseendale enne Kuutsemäele minekut:
· Tegemist ei ole mäega vaid künkaga. Lumelauaga saab otse alla sõita ja peaaegu kantimata;
· Künkast alla jõuab kiiremini kui ealeski ennustada-karta oskad;
· Varu kannatust, tõstuki järjekorrad ei ole nii lühikesed nagu Val Thorensis;
· Järjekorrad ei lookle ilusa rivina. Inimmass meenutab mesilasparve ümber taru sissepääsuava;
· Hoia oma ilusat lumelauda, sest järtsis tegeletakse selle killimisega.
· Hoiatus! Jägermeister tuleb ja tapab! Seda kõike kroonivad koledad oranžid mütsid (sõbrad,andke andeks:-) ja eriti jube karaoke. PS. Põgeneda pole kusagile, sest kole laul kostab kaugele.


Selle kõige vastu aitab ainult üks rohi. Võta chillilt, sest päris mäed on ju kaugel!

Süda tuksub tuks-tuks-tuks, valimistulemuste ootuses

TV-st ETV.
Mul on läpakas süles.
Urmas on PC taga.

Monitoorime tulemusi.
Täna magama niipea ei saa, uhh...


Täiendus:
Tühistan kolimisfirma tellimuse ja Eestist ära ei koli :)

Laarile oleks soovinud isikumandaadi kohta esikolmiku seas.

Rõõõõm, et nii läks!

Madonna DVD - ostetud!

Täna ostsin Laseringist Madonna suvise kontserdi DVD.

Lõpuks ometi on elamus koju toodud :)

Ostke-vaadake-nautige!

Uus trennikogemus

Kaks aastat tagasi tegin tutvust shapingu trenniga ja olen sellele alale truuks jäänud. Paar korda nädalas trennis käimine on arendanud märkimisväärselt minu distsipliini teha midagi regulaarselt ja tegemist väga meeldiva rutiiniga. Ja muidugi on füüsis palju parem kui kunagi varem. Kiidan ja soovitan shapingut inimestele, kel seljahädad ja kargamistrennides käia ei saa. Kahjuks treeningut ei paku väga hubased ja uued spordiklubid. Ma kirusin pikalt Flexeri tingimusi kuniks „ära harjusin”. Mis siin salata, nurgatagustes kohtades on jälle kuutasud hästi taskukohased. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :-)

Eile kutsus Terts mind Arctic Sport Clubi bodypumpi. Haarasin kohemaid võimalusest kinni, sest pole kunagi „kuumas” spordiklubis käinud ja bodypumpist ei olnud päris täpset aimdust. Tuttavad on jaganud kogemusi, aga oma lihas on ikka kuningas.

Trenn oli väga mõnus! Tundsin, et bodypumpiga saan liigutada nii hinge kui keha. Nautisin füüsilist koormust ja nalja tegid täiega tudisevad jalad. Treener oli elurõõmus ja agiteeriv, no selline nagu üks treener olema peab. Eh, eks meesterahvas vist paneb ka rohkem pingutama, ju on see kunagi iidamast-aadamast kivisse raiutud :) Hiljem sai ka ujuda ja saunamõnusid nautida. Ühesõnaga üks väga täiuslik trennielamus.

Eile hilisõhtul mõtlesin, et uurin Arctic klubi hinnakirja. Sõprade juttudest on jäänud mulje, et tegemist minu jaoks kalli spordiklubiga. Kahjuks hinnakirja ei ole võimalik kodukalt leida, aga huvi pärast teen kindlasti päringu. Ühesõnaga mõlgutan mõtteid, et vahelduseks tegeleda regulaarselt muu spordialaga. Kui Arctic kukub kalli hinna tõttu ära, siis kiikan ehk Planetsporti. Püüan ka ujumas käia kord nädalas, selleks on Elioni Spordiklubi loonud väga head võimalused. Lisaks sellele, on mul sahtlis 7x tasuta treeninguid Stilettos, kuhu ma ka peagi sammud sean.

Terves kehas terve vaim, mõnus! :-)

02.03

Numb
Pet Shop Boys

Don't wanna hear the news
What's going on
What's coming through
I don't wanna know
don't wanna know
Just wanna hide away
make my my escape
I want the world
to leave me alone
Feels like I feel too much
I've seen too much
For a little while
I want to forget

I wanna be numb
I don't wanna feel this pain no more
Wanna lose touch
I just wanna go and lock the door
I don't wanna think
I don't wanna feel nothing
I wanna be numb
I just wanna be
wanna be numb

Can't find no space to breathe
World's closing in
right on me now

Vägivald Vene Draamateatris

Kujutage ette kuivanud lille, kelle hing ripub juuksekarva otsas. Ta teab, et peagi kastetakse teda toasooja veega. Saabub kauaoodatud päev. Kastja tuleb lille juurde ja valab sinna pisikese tilga vett. Vesi niisutab paari ruutsentimeetrit ja umbes 1 cm sügavusele. Lill teab kui hea see on, aga vesi juurteni ei jõua. Lill vaagib hinge ja püüab pealmistest kihtidest niiskust kätte saada...

Täna oli Ultima Thule 20nda sünnipäeva juubelikontsert. Olin seda väga-väga oodanud, piletid iidamast - aadamast ostetud. Pärast esimest lugu sain aru, et järgnevad paar tundi saavad väga valusad olema. Kontserdi heli oli absoluutselt paigast ära, ühesõnaga heli oli olematu. Ümbritsevad inimesed muutusid kontserdi jooksul natuke närviliseks, sosistati ja niheleti. Ma püüdsin nii palju tolerantsi üles näidata, et ei läinud kaasa Urmase palvega ära minna. Riho Sibul on võrratu muusik, ma ei suutnud…

Mis iganes oli põhjus, aga tegemist oli musikaalse vägivallaga.
Kõik saalisolijad teadsid milleks on Riho Sibul ja Tõnis Mägi võimelised. Nad on tegelikult liiga head...

Urmas samal teemal.

Kõik Otepääle!!!

Rõõmasad ja toredad on sel nädalavahetusel Otepääl!

Sõidame nii mööda maad kui mäest alla :)

Ühesõnaga hea saab olema!

Pet Shop Boys Tallinnas!

Minu viimase 19. aasta armastus on 2. mail Tallinnas.

Emotsioon on jätkuvalt nii tugev, et valus on olla.

Ma olen väga-väga õnnelik!

Sõbrad, andke mulle otse märku, kes on Pet Shop Boysi kontserdile tulemas.

Nõges? Roos?

Tahaks jääda iseendaks
Ultima Thule
Riho Sibul


oi ma lendaks, oi ma lendaks, aga maha tahaks ka
tahaks saada kasvõi kindaks, mille viskad mulle sa
Põhimõtetele kindlaks jäädes joosta tulle ka.

tahaks saada kerjusmungaks, aga ilm ei võimalda
samas tahaks uusi hambaid, prille, audit, maja ka
tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
õigevaikselt omaette kasteheina kaduda.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
et must räägiks kõmulehes mõni melomaanist tindirullija
tahaks tunda sinu siirust, kuid ei salli sõimu ma
tahaks jääda iseendaks, aga raha tahaks ka.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

tahaks jääda iseendaks, aga raha tahaks ka
oi ma lendaks, oi ma lendaks, aga maha tahaks ka
tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
silmad maas ja hästi vaikselt kasteheina kaduda.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

Simpel Sessioni äge klipp

Kliki siia !
See on ainus üritus, mida tööalaselt taga igatsen. Üritusturundusjuhina sain sellesse panna oma hinge ja armastuse :)
Nautige, kellele ala vähegi emotsiooni pakub!

m-valimised

Sel aastal annan oma hääle neti kaudu. Järgmisel korral kasutan selleks m-kanalit.
Eelpromo tv-klipid on head, kas pole ;-)

M-valimiste klipp1
M-valimiste klipp2

Soovitan: house`i netiraadio

Tööl kuulan tihtilugu head ja meeleolukat house`i netiraadiot.
Täna lasti eesikeelset lugu, mille peale ma 2x kontrollisin, et kas ikka kuulan House- silky deep house music direct from New York City! (Url: http://scfire-ntc0l-2.stream.aol.com:80/stream/1007 )
Naljakas oli :-) Kes laulis, pole aimu.

Siinkohal meenus üks kodumaine tegija, kes produtseerib mõnusat ambienti.
Olen Cloudspeak`i paar korda lives kuulnud, tasub kuulamist.

Gerlikesekene,

Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu, või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal?
Oled Sa kunagi lehvitanud neile, kes kardavad kaalus juurde võtta?
Või röövinud tühjaks riigipanka?
Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal "Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes"?
Või kirjutanud romaani pealkirjaga "Kokaraamat neile, kel aastaid üle 62"?
Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka?
Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud?
Ei ole?
No siis on Sul ju paremad päevad veel ees!

ÕNNE JA ARMASTUST SULLE!

Ja aitäh Sulle mõnusa õhtu eest!
Tegelikult oli isegi B&C-is paar mõnusat vaheseika ;-)


Sõbrad
17.02.2007

Jõmmidest

Väljas lõunatades sattusid meie kõrvallauda jõmmid. Nad olid pealinna Tulnukad. Loomulikult rääkisid nad kõva häälega, nii et ma olin sunnitud nende juttu kuulma. Mul jäi aeg-ajalt supp kurku kinni... Kutid arutasid läbudest, reisidest (sh joomingutest), naistest, vingetest kaubamärkidest, mida nad endale ümber mähivad jne jne.

Huvitav, äkki mõni kliinik tahaks nende aju uurida...
Naised, ärge kunagi võtke endale selliseid mehi!

Täiendus:
Sattusime sõpradega laupäeva öösel Bonnie and Clyde`i. Salamisi heietasin mõtet, et kuna jõuame nii hilja kubisse (u kl 2 öösel) ehk kannatan sealse melu välja. Hea, et lõbusad sõbrad olid kaasas! Ma püüdsin eriti mitte ringi lehvida, sest ümbritsev oli masendav ja see muusika... Nagu Jaanus üles - tango, valss ja disko läbisegamini. Programmijuhid, alooo....

16.02

Töönädal läbi. Väsinud. Haige olemisega. Vindun.

Täna Hed Kandile ei lähe.
Süda valutab - kooliasjad kummitavad, pean õppepuhkuse paika panema...



Täiendus: Täna on kohustuslik raadiokanal Energy Fm - nii head muusikat ei ole tegelikult päriselt olemas...
Prives on ju Hed Kandi, auuuuu.

Ära anda palavik, köha ja peavalu

Huvitav, kas ma jäin eelmises elus kellelegi võlgu?

Tundub küll:-( Olen ebanormaalselt tihti tõbine. 1.5 päeva enne Val Thorensisse minekut hakkas angiin taas pead tõstma. Sööstsin perearsti juurde, sain kriisiabi (veinile planeeritud raha läks rohtudele). Ja nüüd olen jälle haiguse küüsis - palavikupoiss, köha (viimati põdesin köha vist 5. aastaselt) ja näru olemine.

Ja seda kõike oma tervislike eluviiside juures?!?!?
Pagan, närvi ajab. Lihtsat ebaõiglane...

Lumelauaga Val Thorensis

Kurbus on peal, kauaoodatud reis ongi selleks talveks läbi.

3.-10. veebruar 2007.
See-eest on mida meenutada, nautisin 6 päeva Val Thorensi mägesid.

Reis ise kulges valutult. Mainimist ehk väärib pärast 2.5 tunnist lennureisi sama palju transfeeri Genfist Val Thorensisse. Minnes oli jube väss peal, olin terve tee poolunes ja unustasin vaid voodist. Tagasõit Eestisse algas omapäraselt- vedelesime paar tundi hotelli-kortermaja fuajees, seejärel mitu tundi Genfi kesklinnas ja siis veel tunde Genfi lennujaamas. Põrr, see oli väsitav. Abi oli sõpradest, muusikast ja raamatust.

Ahjaa, 1.5 päeva enne reisi tekkisid angiini tunnused ja palavik. Õnneks sain rohud kohe peale ja esimeseks mäepäevaks olin täiesti terve. Eks kõrgus ja päike mõjusid ülihästi :-)

Mäel olin igal meetril ettevaatlik, sest minuga alati juhtub igasugu asju. Ettevaatlikkus tasus ära, sain aind parema põlve siniseks. Ja enamuses süüst panen sellele, et libastusin keset küla, kui läksin õhtutunnil ema-isale tervituskaarti postitama :S

Seltskond oli väga oma ja tuttav. Kahe korteri peale jagunes ära palju toredaid inimesi. Lennukis kohtasin tuttavatega, kelle tulekust mul polnud aimu. Lisaks veel nii mõnedki inimesed, kelle nägu oli tuttav. Alustuseks sain aega veeta sellega, et püüdsin viia nägu ja (kohtumis)kohta kokku. Hotell-kortermaja asus keskuses, 2300 m peal. Väljudes sai kohe lumelaua alla panna ja minema vuhiseda. Hästi mugav variant, ei mingit bussi ega kellaaegadest kinnipidamist. Asukoht andis võimaluse olla oma aja peremees. Koha väga suur miinus oli see, et lähedal asusid ööklubid. Öösel lasti lahti palju kariloomi, kes räuskasid ja möirgasid. Kui ma poleks loomult laisk, oleks läinud tänavale ja andnud neile lumelauaga serviti. Ilmad olid kokkuvõttes igati OK. Kolmel päeval nautisime lauspäikest, taevas oli sini-sinine. Ülejäänud kolme päeva sisse jäi pilvi ja lumesadu. Kolmapäeval tuli hullu tunne peale, sest taeval ja maal ei olnud vahet. Kõik oli silmipimestavalt valge. Mäest alla sõites ei näinud pinnase struktuuri, sõitsime lihtsalt tunde järgi. Viimane oli väga ebamugav, sest kui mingil põhjusel oleks end kinni sõitnud, oleks võinud nii mõndagi juhtuda. Neljapäeval saime mõnusat puudrit, mm. Laskumised olid vinged, aga päris väsitavad.

Mägedest vaba aeg kulus lebotamisele, spatamisele, ühissöömingutele ja muidu jututamistele. Ühel õhtul kammisin kohalikke kauplusi. Kaupa oli, aga vajadused puudusid.

Mäed-mäed-mäed. Väidetavalt on Val Thorens Euroopa kõrgeim

mäekuurort. Ja väga ilus on! Sel aastal ma kogu aeg ei ahhetanud, sest eelmisel aastal Mayrhofenist saadud ilulaks on senini meeles. Minu, Vahuri ja Paavo lemmikuks sai Orelle, kus päiksepaistel olid lihtsalt lummavad vaated ja megamõnusad ja pikad laskumised.


Reisil klõpsitud pildid.

Alani pildid.

Tagasi

Valus on olla tagasi reaalsuses.

Paneks roosad prillid pähe...

Ära

Võtsin oma lumelaua ja läksin nädalaks Val Thorensisse.
Peatse lugemiseni sõbrad-präänikud ja muidu vahvad tegelased!

Õnnest segane

Täna sain teada uudise, mida kahjuks veel teiega jagada ei saa.*
Olen hetkel maailma kõige õnnelikum inimene!

*) kahtlustajad ja iseennustajad - ma ei ole õnnistatud olukorras :-)

Küsimus!

"Milles sa oled tõeliselt geniaalne? Palun reasta mõttes need omadused... Palju kokku said?"
Nii kõlas küsimus Anu Virovere loengus "Erinevad Intelligentsused".

Tänu Paavo poolt levitatud infole saime sabast kinni AIESECi õppesarjal „Klapid eest!” .

Miks alati peab keegi selliste küsimustega tagant utsitama.
Miks meil on alati nii neetult kiire ja ei tule ise selle peale, et maha istuda ja ise mõttetalgut algatada. Äkki kardame, kardame iseenda ees lolliks jääda.... Ja äkki seepärast ongi kogu aeg nii kiire....

Koduteel diskuteerisime Urmasega mõiste "kuulekas" üle.
Lähenesime mõistele erimoodi ja juttu jäktkus kauemaks.

„Memory“, plakatil Tony Vincent

Üks vähestest positiivsetest elamustest eelmisel nädalal...

Eile käisime Memory kontserdil. Üle-eelmine aasta samanimelisel kontserdil sain suurema elamuse osaliseks. Pole hullu, kõik aastad ei peagi vennad olema. Kahju, et esinejate hulgas polnud Maariat. Mul on senini meeles, kuidas ta 2005 a laulis nimilaulu Memory ja mul hakkas pisar suure kolinaga mööda põske alla veerema. Sel aastal laulis sama laulu Jaanika Sillamaa. Vabandage mu otsekohesust, aga ta ei ole muusikalises mõttes minu maitse. Kohe üldse mitte. Kõik teised solistid olid tasemel. Tony Vicenti hääl ja lavaline nõtkus oli muljetavaldav. Hiljem, vastuvõtul nägin teda väga lähedalt ja nii ideaalsete näojoonte meesterahvast pole ma vist eales näinud.

Kontserdil oli ainult üks detail, mille kallal natuke nuriseksin, nimelt valgustus. Ma ei saanud aru kaootilistest välgatustest, mis mingil hetkel isegi häirivaks muutusid. Paavo (asjatundja-teadjamees) haris mind kunagi sel teemal, kuidas peab valgustus pealtvaatajale mõjuma ja kuidas kõik peab olema korraldatud. Pärast sissejuhatust valguskunsti jälgin maniakaalselt valgusshowd erinevatel üritustel. Arusaamatu, et selline häiriv nüanss sai üldse Vanemuise üritusel võimalikuks.

Aga siiski, üks tõrvatilk ei rikkunud ära tervet meepotti ja sain kontserdist väga positiivse elamuse.

Paradoksaalne oli vaid see, et pärast Memory kontserti sain teada, et mu Väga hea sõbranna kannatab Mustaka haiglas mälukaotuse käes...

Masendusnädal sai läbi

Reedel süütasin küünla varalahkunud kolleegi mälestuseks.
Eile sattus õnnetusesse mu väga hea sõbranna. Soovin talle südamest kiiret paranemist...

Vivv :-)

Lumi maas, Otepää teema õhus!

Olen saanud kolmelt lahedalt semult ettepaneku minna tuleval nädalavahetusel Otepääle. Tulemas MK ja loomulikult saaks ka ise künka otsa. Hmm, andsin paar päeva tagasi oma MK kutse tagasi, sest arvasin, et see pole eriti hea mõte... Eriti veel enne Prantsusmaale sõitu ja arvesse võttes oma valuvaigistikuuri, millega peletan seljavalu. Pean end lihtsalt hoidma:(

Pagan, pagan...äkki peaks veel mõtlema. Palju toredaid inimesi on sinnamaile minemas...

Ema ja isa juubelipidustus

Läinud nädalavahetusel oli mu vanemate juubeliralli. Isa sai 18. jaanuaril 55. aastaseks ja ema 19. jaanuaril 60. aastaseks. Suured juubelid tähendasid ka uhket pidulauda sugulaste ja sõprade seltsis. Elevust jätkus küllaga, sest paljud inimesed polnud üksteist aastaid näinud – sugulased, endised naabrid, endised kolleegid ja kauaaegsed sõbrad. Sel õhtul olin ma õnnelik, sest ühes ruumis olid koos minu kõige kallimad sugulased ja lähedased inimesed lapsepõlve aegadest alates.

Loomulikult ei puudunud ürituselt õhtujuht. Kuna mul ei olnud aimu, mis mehel plaanis, siis võtsin ta alguses kohe liistule, heas mõttes muidugi :-) Vastasel korral poleks ma saanud rahulikult olla. Vana vist ehmatas ära ja käis enam-vähem kõiki tegevusi minuga kooskõlastamas. Ma ei saanud vastupidise olukorraga leppida, sest oma ja lähedaste üritusel tahan tegevuse kohta omada kontrolli. See on veres, kui oled palju aastaid kliendiüritustega tegelenud :-) Ema ja isa tundusid rahulolevad, sest nad ei pidanud muretsema.

Kuue tunni sisse mahtus hulganisti tantsu, tralli ja seltskonnamänge. Nüüd on mul lõplikult selge kust kohast on alguse saanud minu armastus tantsimise vastu! Mu ema isa on suured ohjeldamatud tantsulõvid :-) Usun, et veel palju aastaid, sest nooruslikkust jagub!

Ema, aastaid tagasi

Panin kunagi kirjutatud jutukese juurde oma ilusa ema pildi :-)

Tartu-Tallinn maantee ja lumesadu

Täna sõitsime Tartust Tallinnasse u 3 tundi. See oli kohutav, maanteel oli kaos. Ma olin mingi hetk nõus autost väljuma ja panema kolaka uimerdajale, kes takistas liikulust. Nii pikka ussi pole ma enne näinud ja närviline sõelumine muutis peopesad higiseks. Hea, et elus ja tervisega koju jõudsime... Hea on ka see, et Urmas on väga hea autojuht ekstreemsetes olukordades ja et meie autol pole liitrine mootor.

Kristina Rõõmupall

Meil oli külas väike armas põnn. Öösel oli vait kui sukk, huvitav, kas kõik lapsed on sellised :-)

Kõik on uus jaanuarikuus

Esiteks. Minu 3- aastase läpaka kasutusiga sai täis ja alates tänasest teen tööd uue rüpperaaliga (küll on naljakas sõna :-) Põnev!
Alustan sellest, et korjan maha kõik-kõik alerdid, mida algsettingutega peale surutakse. Iik, mulle ei meeldi need tilinad ja kulinad. Lisaks olen võtnud ülla eesmärgi ja tegelen rämpsdokumentide kustutamisega, mida on aastate jooksul kogunenud omajagu.

Teiseks. Minu kadunud tööandja ukseklemmi saladulik saaga sai ka lahenduse. Tellisin uue, sest Põnn viskas vana minama. Leidis teise oma auto põrandalt ja ta ei tulnud selle peale, et mulle seda pakkuda. Tuhnis küll hiljem prügikastis, aga sedapuhku oli see läinud.

Telediktor ja laulja käsikäes. Masendav.

Hommikukohvi juurde lugesin Postimeest. Jook jäi kurku kinni, hea, et ära ei lämbunud.

Ministreid? Kas või kaks ühe koha peale!

Keski välisministri kastis on Enn Eesmaa ja kaitseministri kastis Aivar Riisalu...

Tule taevas appi!!!!

2. nädal 2007

Meeldivalt pöörane nädal. Huvitav, kas 2007 kujunebki selliseks :) Väisasime kolmel päeval Von Krahli Akadeemia loenguid. Kõik olid omamoodi põnevad kuulata, maiuspalaks Marju Lauristini ja Hans H Luige vestlus teemal „Vabadus, võrdusus, vendlus“ . Üheks diskussiooniküsimuseks sai muuhulgas kas 2+2=4, mitte alati…

Kuna ma olen peast suhteliselt roheliseks läinud, siis naudin Reet Ausi moeloomingut ja selle loomise põhimõtteid. Tema moekontsert oli röögatult lahe!

Nädalavahetusel vaatasin ära, mida head pakkusid EKA tudengid. Päris vaimustusest ei kiljunud. Erki Moeshow tehniline tase on paranenud võrreldes eelmiste aastatega. Kõik oli minu arvates paigas. Kahju, et ma sealt endale uut kleiti ei leidnud. Lähen parem Reeda juurde ja lasen Taaskasutuskeskusest saadud materjalist miskit lahedat teha. Hea plaan!

Ojaa, ja minu armsa Kumu uksepiidast astusin ka üle. Kuulasin mida põnevat oli lektoril rääkida teemal „Vaikelu ja žanrimaal Düsseldorfi Kunstiakadeemiast Pallaseni". Teema oli minu jaks natuke raskemini haaratav, ma ei jõudnud kaasa mõelda. Eks pea oli möödunud nädalast pulki täis.

Pühapäeval veetsin enamuse päevast Saku Suurhallis Simpel Sessionil (

Pup-pup-pup, kõik!

Simpel Session, juhhuuuu

Oi ma ei või, Simpel Session lihtsalt ruulib täiega!!! Nautsin täna tunde ja tunde BMXi finaale ja kurk on huilgamisest kähe. Lõpuks ometi, minu kuues Simpel Session ja sedapuhku ainult 100% pealtvaatajana! Eluchill! Eelmistel kordadel olen kogu aeg tööl olnud ja tähelepanu mujale suunatud. Nüüd olen oma silmaga ära näinud Dave Mirra. See mees ei ole normaalne. Samuti nagu ka esikohad noppinud Josh Harrington. Kohal oli ka minu lemmik rulaäss Madars Apse, väike lätlane, kes on juba päris noormeheks sirgunud. Kui ma teda esimest korda nägin, oli ta nii väike, et sõitis pisikese lasterulaga.

Emotsioon on taevani... Hingelt olen maksimum 20 ;-)
Ee, kus see uni veel peaks olema... Kes tahab Martinit sidruniga :-)?!


Eelmisel aastal tehtud pildi tirisin siit

Laps nõukaaegses sööklas

Juttu tuleb minust endast, sest eelmisel nädalavahetusel külastatud näitus "Ise sõime, ise jõime.... Toidukultuur Nõukogude Eestis“ on tükike minu lapsepõlvest.

Mu ema töötas kokaabina, toidujagajana ja lauategijana (nii teda nimetati) Tartus „Puiestee“ sööklas, mis asus meie kodust max 5.minutilise teekonna kaugusel. Kui ma lapsena tõukerattaga sinna sõitsin, siis sain hoopis kiiresti kohale. See maja oli minu teine kodu, ma pole päevagi lasteaias käinud. Õhtuti ja öösiti, ema tööloleku ajal, magasin jahukottidele või toolidele ehitatud pesades. Tunneksin praegugi ära nõukogudeaegses pesumajas pestud laudlinade lõhna ;-)

Olin sööklaga seotud kuni 1992 aastani, mil see ettevõte likvideeriti. Eesti oli iseseisvunud ja töölissööklaid ei olnud enam kellelegi vaja.

Majast endast.
Puumaja oli ühekorruseline- saal, nõudepesuruum, köök, abiruum, suur külmkamber, puhkeruum, ladu, raamatupidajate ja ülemuste tuba. Mäletan selgesti neid siseviimistlusmaterjale – enamasti linoleum, valged plaadid seinal, hall kivipõrand jne. Eile näitusel sirvisin arhiivimaterjale ja leidsin, et söögisaal oli ametlikult mõeldud 65-le inimesele. Mäletan, et seal tehti ka 75. inimesele mõeldud peie- ja pidupäevalaudasid.

Hirmud.
Külmkambri ees oli suur puupakk sisselöödud kirvega. Külmiku mootor oli traadist aiakese taga ja tegi põrgulärmi. Ma olin titena veendunud, et kui koll sealt välja hüppab ja mind ära varastab, siis ema minu appihüüdeid ei kuule. Ma jooksin sellest jamast alati 110ga mööda, nii et maa müdises.

Onud ja tädid e söökla personal.
Arvan, et mul on senini suuremas osas personali nimedest meeles. Muidugi olid mul oma lemmikud, eriti need, kes mind poputasid ja põlvel kõlgutasid. Minu kõige suurem lemmik oli onu Lembo. Ta oli nagu isiklik Leopold. Ma üldse ei imesta kui ta mind pooleldi oma tütreks pidas, sest rippusin tal alati küljes ja käisin igal pool kaasas. Ta oli autojuht ja ma sõitsin temaga linnas ringi, mängisin kaubaväljastaja assistenti.

Söögid ja joogid.
Olen senini veendunud, et minu ema söökla toidud olid parimad Tartus! Ilma naljata, need olid isegi minusugusele lapsele imemaitsvad. Kõikide roogade retseptid olid köidetud registraatori vahele ja see oli kokkadele (Paula, Aili, Aive) justkui piibliks. Lemmik magustoit oli vaieldamatult saiavorm piimaga. Tihti sain ahjustvõetuna ja siis pidin kannatlikult ootama kuna kausitäis jahtus.

Ema tegi laudasid. Lauad olid tiblaajal väga rikkalikult kaetud ja vaba pinda polnud. Loomulikult olid need lux-toidud meie perele igapäevaseks toiduks. Oi, oli hea aeg. Loomulikult olid meeltmööda kringlid, tordid ja muu hea ja parem.

Klientuur.
Päeval olid pikad-pikad järjekorrad nii puhvetis kui söögiletis. Arvan, et enamus külastajatest olid kontrollaparatuuritehase (nii teda tollal nimetati) töötajad, enamuses venelased. Näod olid päevast-päeva ühed ja samad, seega suur hulk minu teretuttavad :-)


Asjaliku tööd ja tegemised.
Olin emale abiks ajast, mil ma jalad alla võtsin. Alguses tegin kergemaid töid a`la toolide pühkimine, nugade-kahvlite ladumine. Mida vanemaks, seda vastutusrikkamad tööd :-) Lapsena vihkasin ülekõige söögiriistade kuivatamist. Mul oli oma nipp pääsemiseks. Lukustasin end tualetti ja ootasin natuke, lootuses, et isa on juba suurema töö ära teinud. Kui Gorbatšov tuli oma viinakeelamise kampaaniaga päevavalgele, siis tuli teatud töid topelt teha. Näiteks pandi iga praetaldriku kõrvale kaks komplekti kohvitasse ja laual oli palju kohvikanne. Pooltes oli viin ja pooltes kohvi. Tollal oli ikka põhiliseks alkoholiks viin, põrr...

Senini imestan kuidas mind lasti kassasse klientide raha vastu võtma ja puhvetisse müüma. Ma olin ikka väga noor, et üldse kliente teenindada. Alguses istusin kassas koos kassiiriga, hiljem usaldati mind täielikult ja toimetasin üksi. Puhvetis vihkasin kaaluasjade müümist, sest siis pidin arvelaua asemel kalkulaatorit kasutama. Isa õpetas arvelaual arvutamise ennem selgeks, kui ma rääkima hakkasin :-) Eriti suuri prohmakaid polnud, sest tädid said kassajäägid päeva lõpuks ikka klappima.

Päike päevas.
Minu pidupäevad olid ema poolt korraldatud pulmalauad. No kuulge, lapse jaoks oli pruut maailma ilusam inimene :-) Kõõlusin ebaviisakalt uksel ja kiikasin suu ammuli saali. Ehh, naer tuleb peale...

Etteasted.
Erinevate nö laudade ajal olid mulle tihtilugu seltsiks naabritüdrukud ja poisid, selline kommuunivärk. Tegime püüdlikult etteasteid sööklapersonalile. Vaesed nemad, pidid kuulama, kuidas ma üldse viisi ei pea ja laulan täiest kõrist. Ohh jeerum mind ja minu kunagisi laulmisi:)

Hetk tagasi tekkis deja vu tunne!!! Appike, kas minu armastus üritusturunduse vastu ongi lapsepõlvest pärit?! Mine tea, äkki ongi :)

Päris vaimukas spämm

Küsimus: Mis on viimase aja üks popimaid spämme?
Vastus: Maha on sadanud 20 cm lund! :-)

Mäeinimesed krigistavad hambaid...

Pime armastus

Kuulan äsja ostetud Pet Shop Boysi uut CD-d, esimest korda.
Mu armastus PSB muusika vastu on pime.  
Hetkel on millimeeter puudu vaimustuspisaratest. Ülim...


Laual on ka uus DVD, peaasi, et süda seisma ei jääks... Tahan koju.

Loengud Von Krahlis ja KUMUs.

Palju põnevat on tulekul!

Von Krahli Akadeemia loengusari „Postkapitalistlik ühiskond”
Üheksakümnendate kultuuriklubi alustab! KUMU-s.

Sõbrad

Olen oma lähedaste sõprade sõltlane, sest nad on mulle väga-väga kallid...
05/01/07

Aeg
Artur Alliksaar
Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR)

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Eesti musamarid ja musajürid

Hitivabriku pidupäevi on ennegi nähtud. Sel aastal saadet vaadates ei teki vähemalt häbitunnet. Tundub, et stsenaarium on paika pandud ja eriti šefid olid liikuvad eskalaatorid ;-) Purga oli stiilne nagu alati ja Eplik… las ta olla.

Saadet lõpuni ei viitsi vaadata, sest sealt tuleb ikka palju jura kaa :( Hetkel laulab mingi blond beib, kellest ma pole midagi kuulnud ja jumala eest ei tahagi midagi kuulda.

Homme loen lehest, mis toimus ja kes auhindu noppisid. Hoian pöialt No Big Silence`le, et nad mingi vidina koju viiks. Kui ei vii, on nad ikkagi ühed parimate seast.

Mina ja minu muusika DVD-d

Mõned päevad tagasi tõin koju U2 DVD. Väärikas kogu sai pärli juurde!
Mul on oma kogutud DVD-dega kirglik suhe. Ma lihtsalt olen nendesse kõigisse ühekorraga armunud. Riiulis ei ole palju erinevate artistide kraami vaid ühte tegijat on mitmes kastmes.:-)

Pet Shop Boys, Depeche Mode, Sting, Madonna, Robbie Williams, Liisi Koikson, Tõnis Mägi jt


Kui olen üksi kodus, korraldan tihtilugu lemmikute õhtuid. Ülihea olemine ja paneb põlve värisema. Istun teleka ees, tavaliselt keras ühes nurgas. Vaatan DVD-d ja minu jaoks ei ole sel hetkel midagi muud kui see, mida silm näeb ja kõrv kuuleb. Kui vaatan PSB DVD-sid, siis ma arvatavasti ei hinga ka, aegajalt ainult neelatan. Tuleb ka ette, et seltsiks mõni hea sõber, kes kaifib sarnaselt minule. Siis istume kahekesi teleka ees ja ei liiguta end sentimeetritki.

Koduses plaatide kogumikus on ligikaudu 300 CD-d ja valik on seinast–seina. See on meie jaoks väärtus omaette.

Minu muusika on minu elu.

HUA!

Tänaseks on mulle kohale jõudnud, et kalender seinal tuleb ära vahetada ja dokumentidele peab kirjutama 2007. Eelmine aasta oli heas mõttes mõtlemapanev. Mõned olulised asjad loksusid paika. Hea tunne on edasi liikuda.

Head aastat mulle ja kõikidele tuttavatele-sõpradele-präänikutele!

Eile, 1. jaanuari õhtu oli ka piduhõnguline. Käisime Hennessy ja Eesti Kontserdi Uusaastakontserdil Estonias. Eri Klasil oli oreool ümber pea ja sellest juba peaaegu piisas, et kontserdiga rahule jääda. Häiris tohutu rahvamass, maja oli puupüsti täis. Emotsioonid pärast kontserti olid ülevad ja piisav põhjus, et und ei tuleks. Mis tähendas muidugi hilja magamaminekut ja hommikul sissemagamist.

Vaatamata unisusele oli tööpäev hoogne. Pärast tööd loivasin trenni, aga mul lihtsalt ei olnud füüsilist jõudu midagigi korralikult teha. Masendav. Jääb vaid loota, et tegemist oli lihtsalt nullspordipäevaga ja loidus ei tulenenud suurtest söömingutest detsembrikuus.

Homme uue hooga ja nii lõpuni välja :)

2006-2007

Põgenesime sõpradega Lõuna-Eestisse Piusa Ürgorgu. Majake sai kunagi ammu broneeritud mõttega, et puhata ja minna kohalikke mägesid vallutama. Lootsin nii väga aastavahetusel lumelaua lumiseks teha. Aga võta näpust. No jah, tühja siis sellest lumest. Seltskonnas olid vanad head sõbrad ja igavust ei tundnud hetkegi. Müttasime orus ja mäel. Lisaks kõigele oli meil arvatavasti maakonna vingeim ilutulestik :-) Kahjuks küll nii vinge, et meie kahest mõmmik-koerast üks pani plehku ja tragöödiat jagus mitmeks tunniks. Hirmus lugu oli see igatahes, aga õnneks õnneliku lõpuga. Perenaine leidsin koera paari kilomeetri kauguselt meie tare-tarekesest. Tiksusime mõnusalt uude aastasse. Mis sa hing veel ihkad, sain öösel vaadata Madonna kontserti. Meenutasin augustikuud, see sama kontsert Pariisis oli vist minu eelmise aasta kõige vingem emotsioon.

Veel natuke läinud aastast

Siin maailmas ei ole midagi uut - aasta lõpp tuli jälle ootamatult kiirelt kätte. Viimased päevad möödusid uimaselt ja uniselt. Meenutamist väärib meie kauaaegse kolleegi viimase tööpäeva tähistamine. On väheseid kolleege, kelle lahkumine teeb meeleolu väga-väga kurvaks. Kõned olid pateetilised, aga see oli vist ainus viis avaldada Jürile austust ja anda märku kui väga me teda hindasime. Äraminek oli suurt krokodillipisarat väärt. Jüri sai just 69. aastaseks ja läks välja teenitud puhkusele. Ta oli meil tööl (turundus)analüütikuks peaaegu 10. aastat. Mees nagu orkester. Nooruslik, vaatamata oma väärikale vanusele. Jüri ei rääkinud eriti palju, aga kui midagi üles, siis väga tabavat. Tema huumoritaju ja väljaütlemised olid võrratult head. Jüri oskusi, tegemisi (sh õpikute autoriks olemine) ja teaduslikke kraade ei oska ma ära kirjeldada. Alati, kui ta sai jutusoonele, kogunesid inimesed ringina ümber ja kuulasid tähelepanelikult. Ei olnud teemat, mida ta ei vallanud. Ma olen neil aastatel Jüriga pikalt ühes toas istunud, nii ka viimase aastakese. Kui ma hommikuti varakult tööle läksin ja rahvast vähe liikus, sain temaga maailmaasju arutada. Pigem jah, tavaliselt püüdsin ikka teda rääkima ärgitada. Tundsin ennast tema kõrval noore ja kogenematu inimesena. Alates homsest ei olegi enam head kolleegi kõrvallauas istumas. Kurb. Ja kes mind nüüd ärgitab oma lõputööd ära kirjutama :-)

Olgu tal mõnus kodune olemine ja lastelastele oma tarkuse jagamisaeg. Oi ma olen kade :) Minu sügav lugupidamine Jüri vastu oli, on ja jääb!