reede, märts 24

Austria ootab!

Homme hommikul sõidan Austriasse. Kott on pakitud ja lumelaud hooldatud.
Mayrhofenis on kõrged mäed ja ilus. Lõppude-lõpuks saan mõnusalt puhata, olen seda väga pikka aega oodanud.

Hüvasti Eestimaa ja parimad sõbrad, olen 2.aprillil tagasi.

kolmapäev, märts 22

Depeche Mode, ikka hea!




...jalutan mööda Puiestee tänavat ja vastu tuleb naabripoiss Leo. Kaugelt silmates sain aru, et ta ei ole selline nagu olen harjunud teda nägema. Temast oli saanud pärast keemiste lokkide tegemist ja juuste blondeerimist Martin Core. On 80`ndate lõpp ja me mõlemad armastame Depeche Mode`i.

6.märtsil 2006 käisin DM kontserdil. Esimest tutvusest DM-ga on möödunud peaaegu 20 aastat. Jeerum! Vaatasin suu lahti mil Martin Gore, David Gahan, Anrdrew Fletcher lavale astusid. Hea tunne tuli sisse. Mehed olid vanemaks jäänud, 20 aastat on möödas ajast, mil nende pilte kollektsioneerisin. Raske on üht või teist meest esile tõsta. Kui peaksin, siis meenutaks 44 aastast David Gahan'i. Ta näeb ikka super hea välja- energiline ja hirmus heas vormis.

Mehed laulsid palju vanasid laule. Sõnad pole mul peas, aga viisijupid hästi teada. Laulu „Personal Jesus” ajal hakkas katus sõitma, sõna otsesemas mõttes. Kui mind poleks ümbritsenud ontlikud, vagurad ja väliste emotsiooniilmingute puudumisega eestlased, siis oleks silda visanud. Teisena koheselt meenuv lugu on „I Feel You”, on küll palju uuem lugu, aga ikka maru hea. Ja kogu kontsert oli väga hea!

Saku Suurhallist lahkudes püüdsin meenutada kõiki kontserte, kus ma olen käinud kuulamas. DM kontsert kuulub kindlasti lemmikute hulka.

Pet Shop Boysi kontserdi nägemine ja kuulamine annab mulle vabaduse rahulikult edasi elada.
Rammsteini esimene kontsert oli oma olemuselt niivõrd jõuline, et see jättis oma jälje.
DM on lihtsalt nii hea, et kuku pikali.

Pärast DM kontserdil käiku kaalun tõsiselt, kas ma kunagi enam ostan Saku Suurhalli kontserdile istekohaga pileti. Ma olin nagu must lammas valgete hulgas, minu lähedused oli ainult paar inimest kes põlve kõlgutasid .

Panen kohe DM plaadi mängima, saan veel ehedalt kontserdi meenutada:-)

Kolmas nädalavahetus Kuutsemäel

Reedel võtsin sõbrad auto peale ja põrutasime Otepääle. Pikk sõit Otepääle ei tundunudki nii pikk, autos oli tore kamp sõpru- Gerli, Marke ja Siim. Pärast paari vahepeatust jõudsime talvepealinna. Õhtu möödus vaikselt, õigemini jutukalt. Peamiselt oli jutuks „kapist väljatulemine”. Ja seda mõistet viljelesime mitme nurga alt. Oeh vaene Siim ei saanud eriti palju sõnaõigust, sest 3 naist istusid ümber laua ja rääkisid läbisegamini :-) Öösel liitus meiega ka Anne. Enne uinumist oli meil toas mõnus jutuvadin , naersime just nagu kunagi pioneerilaagris.

Hommikul tegin silmad lahti kella 6.45 paiku. Juba peaaegu arvasin, et ma olen hulluks läinud. Ah, eks see oli mäele saamise ärevusest. Paari tunni pärast ehmatasin uuesti üle kolksu peale. Nari 2.korrusel magava Marke telefon kukkus Gerlile pähe. Gerlil ei olnud lõbus, meil oli :-)

Pärast hommikusööki läksime Anne ja Siimuga Kuutsekale. Päike siras, rahvast oli vähe- super hea oli. Minu uus lumelaud oli nagu inglike. Uskumatult suur vahe võrreldes vanaga. Olen uue Optioni lauaga ülirahul- kiire, kergesti juhitav ja nii minu oma. Ilus kah, pealekauba. Kuutseka nõlvasid kulutasime u kella 17-18. Paari tunni pärast kohtusime Oti pubis Reimo ja Paavoga. Ja kamp oligi koos ja lõbus õhtu võis alata. Mõnus söök Otis ja seejärel lõbus sumisemine kodumajutuses. Meil oli palju komplikatsioone meie majutuskohaga, aga see ei kannata kirjapanemist. Läksime Helpi, kus toimus lumelaua eesti meistrikate afterparty. Väga lõbus oli. Annega läksime ka Comebacki, iik, mulle see koht ei istu. Jalutasime kahekesi läbi Otepää majutuskohta, ilus öö oli, sadas laia lund.

Pühapäeval tegime kiire asjade pakkumise ja läksime Kuutsekale. Jõudsime pärale ennem kella 10, mõnusalt vähe rahvast oli mäel. Mu uus laud oli endiselt ülihea lippamisega. Ilm vaheldus päeva jooksul sama palju nagu Inglismaal- päiksepaiste, tuuletorm, lumetorm. Õhtul oli ka veel kõik ilus kuni selle hetkeni, kui üks jobu mulle mäel tagant sisse põrutas. Panin korraliku matsu vastu maad. Pea ja sabakont said väga haiget. Thanx god, mul oli kiiver peas. Saba ei lasknud korralikult istuda, väga valus oli. Paavo aitas mind välja ja sõitis ise Tallinnasse. Tallinn-Tartu mnt oli 5 avariid ja kohutav lumetorm. Hea, et ise terve nahaga pääsesime (

Mõned pildid nädalavahetusest.

Uus ja hea lumelaud

Eelmise nädala kolmapäeval ostsin endale uue lumelaua. No küll on ilus ja nüüd juba võin väita, et ka väga hea. Optioni laud ja klambrid on hea valik, pole kahtlustki! Siitkaudu tasub endale stuffi varuda.

Laud on kodus auväärsel kohal- suures toas ja vaateväljas :-)

Ja nüüd ma ainult mõmisen suurest rahulolust, jesss....

pühapäev, märts 12

Pühapäev, suure P tähega

Päiksepaistel on tõeliselt mõnus ärgata. Esimese asjaliku teona helistasin Katile ja kutsusin ta Laulukale laudama. Jees, ta oli nõus! Veetsin päeva parimad tunnid Lauluväljakul, kokku vist suisa 4 tundi. Laudasin, natuke õpetasin Katit ja mõnulesin niisama päikese käes. No küll oli imeline- sillerdav lumi, päike ja mäehakatis. Täna proovisin esimest korda hüppamist, kui seda saab nii nimetada. Hüpe oli pisike, aga mulle paras harjutamiseks. Panin paar korda käna, no korralikult ikka. Õnneks juhtus Karel mööda kõndima, kes mulle asjalikke õpetussõnu jagas. Laulukalt lahkusin suure rahuloluga.

Mu õnnetunne jätkus ka õhtupoolikul, mil olin sujuvalt organiseerunud 8-liikemlise Viljandi pere Vana Villemisse Urmase sünnipäevarooga sööma. Kaheksa inimesele vaaritamine tundus liig, mis liig. Isegi 82 aastase vanaema rääkisime ära! Poistega arutasime, et see oli arvatavasti vanaema esimene pubituur :-)

Täna oli hea päev. Homme taaskord hullumajabingo.

FIBIT, A-Rühm ja Prive

Reedel käisime sõpradega FIBITil “Kuldnõela" galaetendusel. Unustades mõned pisidetailid, oli väga hea üritus. Meeldis vahetu ja mitte raamides olemine. Kõik oli lihtne ja millestki ei osanud puudust tunda. Lisaks ilusad moekollektsioonid meie maa moedisaineritelt. Üle pika aja kiitsin mõttes sponsori kajastust üritusel- hästi haakus teemaga ja oli ilus. Nokia l`amour sarja telefonide promotsioon on maitsekas ja promotsiooniks oli valitud õige koht.

Pärast Kuldnõela etendust suundusime Hollywoodi kuulama-vaatama A-Rühm uue plaadi “Leegion” esitlust. Kõik on minu silmis head- Genka, Kozy ja Cool D. Ostan plaadi oma kodusesse plaadikogusse, pole kahtlust. Hollywoodi kontingent oli noor. Naersime sõbraga, et viime keskmise kõvasti üles ja meie lahkudes kukub nivoo jälle alla. Vahet pole, lõbus oli ikka. Eriti mõnus oli tantsida.

Kui juba, siis juba. Hollykast läksime kolmekesi Ronaldi ja Raunoga Privesse. Ööklubi nagu saun, millega on kõik sealkäijad juba harjunud. Kuno toob klubisse häid välisDJ-sid, nii et musa on ülikõva ja rahvas tantsib kõrvadel. Nii tantsisime meiegi - unustad reaalsuse ja lased muusikal end kanda :-)

laupäev, märts 11

Urmase sünnipäev

Kallis Urmas, palju õnne sünnipäevaks!

Mul on hea meel, et Sa oled aastate jooksul hakanud oma sünnipäeva natuke suurema tolerantsiga suhtuma :-)  Sünnipäeva päev on ikka natuke erilisem päev kui ülejäänud 364 päeva aastas.

Oma tehtud kartulisalat laagerdub külmikus, mm see on hea, ma tean seda :-)

…õhtu möödus mõnusalt. Külas käisid Ivi, Kaido, väike Karl, Kats, Marx ja Vahur, kes peatub meil pikemalt. Naersime, et Urmase 31. sünnipäeva tähistasime nagu 13 aastase lapse oma: vinkud, salat, tort ja multikas „Imelised“ :-) Viimast vaatasime küll 5 aastase Karli õhutusel. Väike poiss, aga juba nii hea maitse. Mõnus oli lähedaste sõprade seltsis aega veeta.

pühapäev, märts 5

Kus on mäed? Parematel maadel

Eile käisin Nõmmel, laud kaenlas mäge otsimas. Oijah, hing muutus kurvaks. Miks küll  Eestimaad pole õnnistatud mägedega, kuhu saaks nädalavahetusel kerge vaevaga minna ja hullata. Miks ma kusagil kaugemal ei sündinud, no minu pärast kasvõi Rootis?! Austriast või Prantsusmaast ei julge unistadagi.Mitte aktiivsetel inimestel on Eestis kergem elada, arvan ma.    

Sõbrad

Täna luusis kass ringi. Muuhulgas andis ta märku, et olen palju häid sõpru unarusse jätnud. Olen enda peale pahane, sest ma peaksin leidma oma lähedaste inimeste jaoks rohkem aega. Raske on leida, sest tunnid kaovad sama kiiresti kui liiv väljasirutatud näppude vahel. Sel nädalavehetusel suhtlesin paljude armsate inimestega, aga oleks võinud veel rohkematega... Huvitav, kas Ruta laps juba kõnnib...