laupäev, juuli 31
kolmapäev, juuli 28
Nii eriline
Tunnikontroll ja aasta võib olla 1987. Istun aknapoolses reas, teises pingis ja põlv väriseb. On pinev. Õiged vastused on on kirjutatud tumedale lauaplaadile, mida on raske ja ohtlik jälgida. Katsun vaikselt ja märkamatult. Teades oma kohmetus spikerdades vahele jääda, on südamelöögid seda kiiremad. Tunnikontroll saab läbi ja ulatan paberi õpetajale. Järgmine hetk vaatab õpetaja mulle sügavalt ja sõbralikult silma ja küsib stiilis “Anneli, kas sa vastasid iseseisvalt või kasutasid lauaplaadil oleva spikri abi?” Vastan jah, spikerdasin. Mu süda jätab lööke vahele. Mul on nii häbi, et ma olen kohe maa-alla vajumas lootuses, et ma sealt enam kunagi ei välju. Teine variant on haihtuda, aga see tundub veel ebareaalsem. Olen valmis iseseisvalt ja koheselt klassipäevikusse kahte vedama...
Tänaseks, 23 aastat hiljem, on sellest saanud lihtsalt üks halenaljaks lugu, mis meenub alati kui teda näen. Õpetajat, kes on minu jaoks hingepuhtuse, aususe ja õigluse kehastus, kellesarnane soovin teismelisena olla. Olen veendunud, et see inimene on mind väga palju mõjutanud olema selline nagu ma olen. Temaga ootamatu kohtumine teeb mulle kirjeldamatut rõõmu ja pärast jutuvestmist lahkudes mõtlen, et loodetavasti kohtume peatselt.
@FOLK 2010
Tänaseks, 23 aastat hiljem, on sellest saanud lihtsalt üks halenaljaks lugu, mis meenub alati kui teda näen. Õpetajat, kes on minu jaoks hingepuhtuse, aususe ja õigluse kehastus, kellesarnane soovin teismelisena olla. Olen veendunud, et see inimene on mind väga palju mõjutanud olema selline nagu ma olen. Temaga ootamatu kohtumine teeb mulle kirjeldamatut rõõmu ja pärast jutuvestmist lahkudes mõtlen, et loodetavasti kohtume peatselt.
@FOLK 2010
pühapäev, juuli 18
Tellimine:
Postitused (Atom)