teisipäev, detsember 26

Oodatud rahulikud jõulud

Jõulud on selleks korraks läbi. Jõulupühad on vastakaid tundeid tekitav püha. Rõõm, härdustunne ja nukrus käivad käsikäes, seda viimast on natukene ja erinevatel põhjustel. Hea seegi, et jõulupuu saab kodus olla kuni kolmekuningapäevani. Mul on lapsestsaadik kinnisidee, et just sel päeval peab puu välja viskama. Nulg, mille pühade eel koju tõime, on tõeliselt armas. Sel aastal kaunistavad puud hõbedased pallikesed. Lapsepõlvest mäletan näärikuuse ehtimise traditsiooni, tegin seda tavaliselt koos isaga. Värvilised nääriehted olid suures pappkastis. Igal aastal oli suur uudishimu kasti avada ja vanu tuttavlikke nääriehteid uudistada. Vanasti oli nendega palju janti, nii kui maha kukkusid, olid kohe kildudeks. Hirmus kahju oli ilma jääda mõnest lemmikust päkapikust või hõbetatud käbist.

Mul on jõuludega oma teema, on see püha minu sünnipäevaga peaaegu ühel ja samal ajal. Tähelepanu puuduse üle ei kurda, aga ilmselgelt on üleüldist sagimist tavalisest rohkem. Jõulude saabudes tahan alati rahu ja vaikset olemist nautida. Olla koos lähedaste inimestega. Mõelda, hästi vaikselt.

Jõuluunelmad saab igaaastaselt realiseerida Viljandis, Urmase soojas ja sõbralikus kodus. Ema näeb alati nii palju vaeva söögipoolise valmistamisega. Õnneks on nüüd Põnnil naine majja viidud ja Katrin saab abiks olla. Kahetsusega peab nentima, et mina ja Urmas jõuame Viljandisse alati viimasel minutil. Eelmisel päeval on olnud sünnipäev ja ei jaksa rattas olla.

Sel aastal istus jõululaua taga 8 inimest, terve pere oli koos. Meie seltsis oli ka Urmase 80- aastane vanaema. Pean teda natuke oma vanaemaks, sest 10 aasta jooksul on ta väga omaks saanud. Istusime, lobisesime, sõime ja avasime kinke. Kinke oli palju-palju. Jõululapsena on minul igaaastaselt meeldiv kohustus nänni laiali jagada. Sel aastal oli inimeste nägudel näha mõnusat muhelemist ja rahulolu.

Esmaspäeval tulime Tallinnasse tagasi. Koduigatsus oli meil mõlemal suur, eriti minul. Kodus on nii mega hea olla... Tänane vaba päev oli nagu maasikas tordil, milleta oleks maiuspalale kibe maitse tekkinud. Vedelesime, tegime Kass Arturi kooki ja lugesime.

pühapäev, detsember 24

23. detsember



Eile sain aasta vanemaks. Olgu mainitud, et hingelt olen ma ikka palju-palju noorem! :-) Sel aastal ma sünnipäeva klassikalises mõttes ei pidanud. Kõik, kes plaanide vastu huvi tundsid, andsin teada, et sõpradele on uksed valla. Kella ühe paiku päeval oli sõber Janek sületäie iiristega ukse taga ja viimased inimesed lahkusid öösel kella 2 paiku. Poolspontaansetes olengutes on oma võlu :-)

Minu ümber olid sõbrad, kes täitsid meie pisikese korteri oma lõbusa olemisega ja südamlikkusega - üliarmas!!!

Urmas klõpsis mõned pildid.

reede, detsember 22

Ilus tööpäev

Mul jäi küll palk õiglaselt välja teenimata, aga see on vabandatav. Selle asemel võtsin vastu kallistusi ja õnnitlusi oma kolleegidelt. Palju siiraid ja südalikke soove, mis tekitas üleva tunde. Ümbritsevad inimesed on lihtsalt nii armsad, et mul aeg-ajalt valgus liigutuspisar kurku.

Sel aastal oli kohal ka RW pildi ja häälega :-) Sain kingiks verivärske DVD. Millepeale Reimo organiseeris koheselt kohale ka teleri ja DVD-mängija. Muusikat, suminat ja naeru jätkus 2. korruse kohvinurka mitmeks tunniks. Mul on maailma armsad kolleegid, see on kindel!

Homme ehk näen oma kõige armsamaid sõpru :-)

neljapäev, detsember 21

Elust enesest ehk tunne oma meest


Kui sa märkad, et su mees on intensiivselt ja mitu-mitu pikka õhtut süvenenud (nii et ta ei märka sinu kodusolekut) millegi uurimisse - artiklid, potaalid, ajaveebid jne, siis tea, et see on tähenduslik. Ühel päeval lihtsalt tuuakse mingi uus vidin koju. Sedapuhku näiteks uus fotokas juba olemasoleva taskufotoka kõrvale. Eeee, ahah... :-)

Olgu-olgu, ma mäletan umbes kahe aastast diskussiooni teemal, kas uus seebikarp või natuke korralikum fotokas :-) Mina võitlesin väikse Ixuse eest ja Urmas tahtis korralikumat pilli. Mina võitsin, ostsime pisikese, mis taskusse ära mahub. Aga nüüd, aasta hiljem, sai Urmas oma tahtmise.

kolmapäev, detsember 20

Kingid ja ninn ja nänn


Ega meiegi kinkide ostmisest pääsenud. Teist aastat katsetasime kinginimekirja koostamist ja see toimis ideaalselt. Muuhulgas soovitan end eelhäälestada kui keskusesse plaan sukelduda. Võtke kaasa oma peas välja mõeldud silmakalpid, pange need pähe ja tuhisega poest läbi. Eile tegime kõik sisseostud väga kiirelt ja valutult. Soovitan retsepti soojalt, kel veel kingid ostmata!

Inimmassid ja ostuhullus

Täna sattusin tööasjus kesklinna, kell oli umbes 13. Ainus parkimisvõimalus oli Viru Keskuses. Pühataevas, mis rahvavoolud olid liikvel, oli ju keskpäev!?!?! Kõik tormasid kingikotid lehvimas või vähemalt ärevus hinges ja süda põues põksumas. Võimalik, et nad kõik lootsid lõunapausi ajal kingid ära osta ja tööle märkamatult tagasi imbuda. See lühike aeg (liikusin läbi Viru Keskuse õige ukseava juurde) tõi külma higi laubale. Ilma naljata, mul tuli foobia peale. Ma ei mäleta, kuna mul oli kabuhirm masside ees. Huvitav, kas see on normaalne või ma kuidagi alateadlikult võimendan kogu seda meeletut jõulutralli.

Muuseas mainin, et ma ei ole käinud alates selle aasta kevadest niisama shoppamas (va raamatu- ja plaadipoed) ja minu tarbimisvastasus on üha süvenev.

pühapäev, detsember 17

Lõpp jõulupidudele

Läinud kolmapäeval oli vaikne kuid armas turundusdivisjoni lõunasöök Klafiras. Meie kõige kõrgem juht on äärmiselt hooliv ja tähelepanelik. Tema žestide peale jääb nii mõnigi kord suu lahti ja päris pikaks ajaks. Südamlik, igatahes!

Neljapäeval toimus iga-aastane ja tunnustatud Nokia jõuluvastuvõtt. Palju toredaid kolleege majast ja väljapoolt oma maja. Lihtsalt mõnus äraolemine Kumus Rannapi ja Maarja saatel.

Eile, laupäeval toimus minu jaoks kümnes jõulupidu. Viru Merineitsi restoran on juba tuttav koht.
Hõivasime omadega isegi sama laua, milleks lõhkuda rutiini. Meie jõulupidudes ei pea kunagi pettuma, nii ka sel aastal. Venepärane pidu, kus sai pelmeeni söödud ja Anne Veski järgi tantsu vihutud. Ja kui palju imeilusaid inimesi! Sama ilusad nagu  kõikidel eelmistel aastatel :-)

Täna oli Caritase jõuluistumine, kuhu olid ka vabatahtlikud kutsutud. Kahjuks kohe mitte kuidagi ei jaksanud minna.
Arvan, et see on vabandatav, sest jõudsin eelmiselt jõulupeolt koju varavalges.

Jõulupeod on selleks aastaks läbi (ma loodan vähemalt)! Nüüdsest saab vaikselt tiksuda ja ei pea millegi peale mõtlema. Teadupärast on naistel kohe eriti palju sahmimist enne pidusse minekut.  Mehed, ma kadestan teid!


reede, detsember 15

Õhku ja vabadust

Ma vihkan asju. Asju, mis võtavad võimust igal sammul. Kodus on ainult asjad-asjad-asjad. Mul ei ole ruumi. Appi...

teisipäev, detsember 12

"We're The Pet Shop Boys"

Suburbia's a slipstream
To a memory
Of a time when you were
Close to me
I pretend
I'm there again
I close my eyes and see you
Better than before
Then I feel you touch me
And it's 1984
I know what you will say
Before you start
In my heart

We're the Pet Shop Boys
We're the Pet Shop Boys

Every thought's a fashion
Or a crime
And every boy is just
A waste of time
But I pretend
It was different then
Maybe it's a habit
Maybe it's a sin
But I find out
When I try it on
It crawls beneath my skin
Once it gets inside me
It won't go
Now I know

We're the Pet Shop Boys
We're the Pet Shop Boys

Rent
Shopping
Being boring
It's alright
It's a sin
I'm not scared
In denial
I want a dog
I want a lover
Can you forgive her?
Do I have to?
What have I?
What have I?
What have I done to deserve this?

We're the Pet Shop Boys
We're the Pet Shop Boys

*********************************
2in 1 - Robbie Williams teeb koostööd Pet Shop Boysiga, mida sa hing veel oskad ihata...

6-7. õppepuhkuse päev

Olin tubli, aga oleks saanud olla veel tublim. Täna leidsin raamatukogust väärt kraami ja selle üle on hea meel. Muret teeb see, et juhendaja pole minu e-kirjale vastanud. Homme püüan teda tabada. Ma tahaks tehtule hinnangut saada, et edasi põrutada.

Ja homme siis tööle. Täitsa mõnus! :)

esmaspäev, detsember 11

Päkapiku vägitegu

Hommikul kobasin sussi aknal, ohohh imet, päkapikud (arvatavasti oli neid mitu) olid tassinud sussi sisse raamatu! "Väike Köleri sõnastik" mahtus sussi sisse kenasti ära, sest aknalaual pole mitte tavaline suss vaid kootud suss ;-)

Olgu tervitatud kõik usinad ja armsad päkapikud!

5. õppepuhkuse päev


Ei midagi uut...
Märksõna on olemasoleva aja efektiivne kasutamine. Tunnen, et viie päeva jooksul olen nii mõnegi tunni mõttetut tööd teinud. Hea seegi, et teooria peatükk hakkab juba kuju võtma.
Olen terve õhtu arvutisse vaadanud, ai, silmad valutavad.

Päeval sain vägagi südamelähedaste asjadega tegeleda. Viitan Urmase jutukesele, ise ei jaksa midagi kirjutada. Magama, nüüd ja kohe.

pühapäev, detsember 10

4. õppepuhkuse päev

Laupäeval veetsin 4 h TTÜ-s järjekordsel seminaril. Eriti kasuks tuli info uuringute läbiviimise kohta.
Legendaarne dotsent Kostel Gerndorf pole aastatega muutunud, pärast tema loengut oli auditoorium tavapäraselt masenduses. Õnneks sai ta sellest ise ka aru ja pidas lõpetuseks turgutuskõne :-) Suur rõõm oli kohata ja kuulata kunagist kolleegi ja õppejõudu professor Milvi Teppi. Juttu jätkus kauemaks, taasnägemisrõõm oli kolmepoolne endiste ja praguste emitikate vahel :-) Aktuaalsed teemad tahtsid ka arutamist.

Õhtul tutkisin paari raamatut ja sellega mu asjalikkus lõppes. Meil oli külas 6. aastane Karl-poiss, kellega vaatasime Leiutajateküla Lotte filmi (minu jaoks 4x), mängisime Patonaatori lauamänge, lahendasime mõistatusi raamatust Tom ja Jerry. Oli üks igati mõnus äraolemine :-)

reede, detsember 8

2.-3. õppepuhkuse päev


Olen usin.
Vahelduseks olen trennis käinud. Kui ei liigutaks, läheks kohe hulluks. Täna unustasin korralikult süüa ja sain totaalse peavalu.

Valus. Aga küll ma hakkama saan :-)

kolmapäev, detsember 6

1. õppepuhkuse päev

Hommikul ärgates oli õnn minu õuel - palavikku polnud ja enesetunne oli hea.
Sukeldusin kooliasjadesse hommikul kell 9 ja väljusin lainest õhtul kl 19 paiku. Puhkepaus tuli u 2 tunnine, sõin ja kohmisin.

Tänased teod:
- olemasoleva materjaliga taastutvumine;
- olemasoleva magistritöö kava täiendamine, skeleti toekamaks muutmine (2 ja 3 ptk);
- märksõnade listi täiendamine;
- TTÜ andmebaasides kollamine ja erinevate võimalustega tutvumine;
- vihapisarate valamine, kui avastasin, et EBSCOhost veeb ei salvesta jäädavalt välja nopitud linke. Palju õnne mulle. Hea õppetund, enne kasutamist tutvu kasutusjuhendiga;
- juhendajale e-kiri koos erinevate palvete ja ettepanekutega;
- turundusajakirjade listimine, mida homme hakkan kammima.

Olen esimese päevaga peaaegu rahul va kaotatud lingid...

Õppepuhkus vol 1

Tunnen end taas üliõpilasena, võtsin nädalakese õppepuhkust. Olen ennast väikese eeltööga vastavale lainele häälestanud. Selle asja nimi on sundimine, sest teisiti ei saa.

Kui üldse midagi saab magistritöö kirjutamist segada, siis haiguslaine, mis mind täna kimbutab. Tänane tööpäev möödus väikese palaviku ja kriipiva kurguga. Magasin õhtul 3 tundi, äkki sain terveks :-) ?! Loodan, et homsest ei pea haiguslehele jääma. Eks seda saab näha ja tunda.

10 aastat, tööjuubel

Küsimus „Kaua sa oled EMTs töötanud?” tekitab minus vastakaid tundeid. Vastus „10 aastat”. Alati lisan, et hetkel pean viiendat ametit. Keskmine staaž ameti kohta on kaks aastat :-)

Asusin EMT-sse tööle 2. detsembril 1996.
Selleks ajaks olin Tallinnas elanud 2,3 aastat. Elasin Pärnu mnt-l  4-toalises korteris, minu jagu oli üks üürituba.

Sarnaselt headele muinasjuttudele läbisin kolm kadalippu.

CV-voor:
Blanketi sain oma kursaõelt Triinult, kes oli kohe-kohe EMT-st lahkumas uutele jahimaadele.

Vestlus klienditeeninduse bossidega:
Laua taga istusid Aime, Peep, Anne. Võimalik, et oli keegi veel, aga ei meenu. Vestlus oli pikk ja põhjalik nagu ikka :-) Mäletan, et Aime kandis ilusat lõheroosat kostüümi.

Vestlus hr Tõnu Teega, EMT peadirektoriga:
Vestlus toimus neljapäeval ja Hr Tee palus mul võimalusel esmaspäevast tööle tulla. Igatahes oli liigutatud, sest sain otsusest koheselt teada.

Niisiis:

1996-1999 klienditeenindaja infotelefonis
Minu esimene kontor oli Sõle 14, 1. korrus, kõige kaugem nurk. Sel ajal töötas infos vist 6-7 inimest. Kolleegid olid äärmiselt sõbralikud ja abivalmis. Esimene ülemus oli Anne, kes oli tohutult energiline ja entusiastlik. Koolitusprogramme sellel ajal veel ei tuntud. Olid kohal, istusid maas ja ülemus seletas personaalselt. Küll ta oli kannatlik faksiposti ja Data-kõne jt tehnilist laadi teenuste õpetamisel. Data-ga seonduv  oli vist iga klienditeenindaja õudusunenägu, alguses tundus see täieliku kosmosena. Hiljem mitte, korjasin aeg-ajalt kolleegide kliente endale, sest mulle meeldisid raskemad teemad – oli mida pusida ja sõber Jan oli alati abiks :-)  Olgu mainitud, et minu esimene telefon oli Nokia 150. Must NMT klots, mille hellitusnimi oli triikraud. Pärast pikki kõnesid oli telefon nii kuum, et võis pükse viikida. 1997 kevadel kolisime Valge tn kontorisse, oh seda õnne!

Infotelefoni ajastust (u 2.5 a) võiks pajatada lugusid terve raamatujagu. Teema on senini väga hingelähedane.

1999-2000 assistent turundusosakonnas
Jess, sain turundusse, oh seda õnnepäeva! Eks see juhtus ikka omal initsiatiivil, käisin turundusdirektori Avo Aasma ust kraapimas. Andsin endast märku, et olen kooli lõpetamas ja tahan edasi liikuda. Vana assistent lahkus ja ma olin platsis. Meenub siselehe toimetamine, paljude erinevate koosolekute protokollimine, tutvusin kampaaniate korraldamisega seotud murede ja rõõmudega. Ilmavalgust nägid minu esimesed käskkirjad. Väga selgesti on meeles uue turundusdirektori Jüri Teemanti tulemine ja olemine. Alguse sai töö-narkomaania.

2000-2003 projektijuht turundusosakonnas
Tegelesin peaasjalikult kampaaniate korraldamisega. Minu eriline „maiuspala” oli kõnekaardi pakkumised. Mäletan kampaaniat  „Simpel teenib raha” ja see oli sel ajal midagi enneolematult ja sensatsioonilist :-) Mäletan, et saabus esimene raha laadimise tähtaeg. Robi helistas õhtul u 22 paiku ja teatas, et süsteemid ei tööta, tehnilised probleemid. Veri tõusis pähe. Istusin rooli, vihapisarad jooksid ja kihutasin kontorisse. Ainus päev, mil olen kolleegi peale karjunud. Skandaalitsesin kolmandal korrusel... Kampaania jääb mulle elu lõpuni meelde.

Mingi hetk hakkasin vaikselt sukelduma üritusturunduse maailma. Kampaaniad liikusid üha rohkem Anne peale. Kadri tegi minust üritusturundusjuhi.

2003-2005 üritusturundusjuht
Amet pakkus tohutult suurt vaheldust ja minust sai patoloogiline suhtleja. Tegelesin sponsorluse ja kliendiürituste korraldamisega. Nautisin kõike. See oli parim amet EMT-s :-)

Töö = vaba aeg = sõbrad = koostööpartnerid.
Sealjuures sain suurepäraselt hakkama, kui oli vajadus ühele rollile keskenduda :-)

Kõik me väsime, nii ka mina. Olin füüsiliselt ja emotsionaalselt läbi. 2005 aastal hakkasid peas keerlema lahkumisplaanid.

01.01.2006 partnersuhete juht
Loodi uus osakond ja Anne tegi pakkumise tulla ühte valdkonda spetsiifilisemalt tööle jooksutama.
Aastake hakkab täis saama. Naudin oma tööd täiel rinnal. Ületunnid on harv nähtus. Mu ellu tuli mõiste „vaba aeg”, hobid, sõbrad jne jne.

Tegelikult olen ikka õnnelik, et tööandaja on andnud mulle võimaluse ja mind usaldanud.




Veel EMT teemadel  EMT sünna , EMT jõulupeod

laupäev, detsember 2

Koolis

Eile jõudsime Tartust kella 3 paiku koju. Täna ajasin end tahtejõul üles, et jõuda TTÜ-sse magistriseminarile. Teemaks TTÜ jt andmebaaside kasutamine magistritöö kirjutamisel. Oi ma olen rahul, et tühistasime oma majutuse ja otsustasin kooli kasuks. Polegi ammu kooliust paotanud, kohe hea ja akadeemiline tunne tuli sisse. Peaks tihedamini seal majas käima. Põhjust leiab ja küllaga. Lõpetamise nominaalaeg oli 2004 kevad...

Üks ebameeldiv vaheseik. Seminaril osales umbes sadakond üliõpilast, kellest neli 1,5h oma eraasju arutasid. Mul tõusis mitmel korral veri pähe. Kui mul oleks hammas peale hakanud, oleks nad lihtsalt saalist välja visanud. Kahju, et seda eesrääkija ei teinud. Masendav ebaviisakus nii lektori kui kaaskuulajate vastu. Masendavalt ebaviisakad ja ennasttäis tegelased :-(

reede, detsember 1

Taksi-päkapikk


Sain oma taksi-folderisse uue pildi, sedapuhku temaatilise.


Sussihooaeg

Detsembrikuu on tore kuu, sest päkapikud lähevad liikvele! Täna õhtul panen sussi magamistoa aknalauale :-) Annan pärast jõulu teada, kui usinad olid Pelgulinna suunatud päkakad ;-)