Jõulud on selleks korraks läbi. Jõulupühad on vastakaid tundeid tekitav püha. Rõõm, härdustunne ja nukrus käivad käsikäes, seda viimast on natukene ja erinevatel põhjustel. Hea seegi, et jõulupuu saab kodus olla kuni kolmekuningapäevani. Mul on lapsestsaadik kinnisidee, et just sel päeval peab puu välja viskama. Nulg, mille pühade eel koju tõime, on tõeliselt armas. Sel aastal kaunistavad puud hõbedased pallikesed. Lapsepõlvest mäletan näärikuuse ehtimise traditsiooni, tegin seda tavaliselt koos isaga. Värvilised nääriehted olid suures pappkastis. Igal aastal oli suur uudishimu kasti avada ja vanu tuttavlikke nääriehteid uudistada. Vanasti oli nendega palju janti, nii kui maha kukkusid, olid kohe kildudeks. Hirmus kahju oli ilma jääda mõnest lemmikust päkapikust või hõbetatud käbist.
Mul on jõuludega oma teema, on see püha minu sünnipäevaga peaaegu ühel ja samal ajal. Tähelepanu puuduse üle ei kurda, aga ilmselgelt on üleüldist sagimist tavalisest rohkem. Jõulude saabudes tahan alati rahu ja vaikset olemist nautida. Olla koos lähedaste inimestega. Mõelda, hästi vaikselt.
Jõuluunelmad saab igaaastaselt realiseerida Viljandis, Urmase soojas ja sõbralikus kodus. Ema näeb alati nii palju vaeva söögipoolise valmistamisega. Õnneks on nüüd Põnnil naine majja viidud ja Katrin saab abiks olla. Kahetsusega peab nentima, et mina ja Urmas jõuame Viljandisse alati viimasel minutil. Eelmisel päeval on olnud sünnipäev ja ei jaksa rattas olla.
Sel aastal istus jõululaua taga 8 inimest, terve pere oli koos. Meie seltsis oli ka Urmase 80- aastane vanaema. Pean teda natuke oma vanaemaks, sest 10 aasta jooksul on ta väga omaks saanud. Istusime, lobisesime, sõime ja avasime kinke. Kinke oli palju-palju. Jõululapsena on minul igaaastaselt meeldiv kohustus nänni laiali jagada. Sel aastal oli inimeste nägudel näha mõnusat muhelemist ja rahulolu.
Esmaspäeval tulime Tallinnasse tagasi. Koduigatsus oli meil mõlemal suur, eriti minul. Kodus on nii mega hea olla... Tänane vaba päev oli nagu maasikas tordil, milleta oleks maiuspalale kibe maitse tekkinud. Vedelesime, tegime Kass Arturi kooki ja lugesime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar