Ühest Andy Warholi pildist kuni Balti jaama turu saialilledeni

Nädalavahetus on kohe-kohe lõppemas. Päris imeline oli teine...

Reede õhtul tegime endile hingepai. Käisime Estonias vaatamas balletti „Kolm musketäri“. Klassikaliselt balletist ja luikedejärvelikest kleidikestest oli asi kaugel. Tükk oli hästi hoogne ja särav kogu oma ilus. Ilusad olid kostüümid ja suurt vaheldusrikkust pakkusid lavadekoratsioonid. Balletti soovitaks selle žanriga tutvus tegevatele inimestele. Igati rõõmus etendus, mis paneb silmad särama. Usun, et see võib ka nakatada balletipisikuga.

Laupäeval veetsime mitu head tundi Kumus. Vaatasime ära viimaseid päevi üleval oleva näituse Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989. Pean tunnistama, et näitus erilist emotsiooni ei tekitanud, oli pigem selline silmaringi avardaja. Teine ajutine näitus oli "I Love Malmö". Pühataevas, Andy Warholi oli eestimaalastele näha toodud. Aga selles toas oli ka nii palju piilukaameraid, mida ma pole enne Kumus näinud.
Me ei raatsinud Kumust ära kiirustada ja jalutasime ka püsieksponaatide vahel. Tegime Urmasega ka natuke äraarvamismängu. Selles osas teen talle ikka 1:0 ära ;)

Täna ei muud kui pikk jalutustiir Pelgulinnas-Kalamajas. Tõime Balta turult lilled lauale ja puuviljad kappi. Päev lõppes eriti hea õhtusöögiga Ruta, Vivi ja Madise seltsis.

... ja lill on olla.

Esimese pildi tirisin Estonia kodukalt ja teised internetiavarustest.

Eerik Haamer Kumus

Täna täitsin tühimikku. Kuulasin kahetunnilist loengut Eerik Haameri eluteest ja loomingust. Kumu näituse ekskursiooni viis läbi kuraator Reeli Kõiv. Tõeline nauding oli kuulata kunstiteadlast, kes on paar aastat näitust kavandanud, koostanud märkimisväärse Eerik Haameri loomingut käsitleva teose ja ka juba 80ndate lõpus kirjutanud kunstnikust oma lõputöö. Tänaseni oli Haamer mulle meeldejäänud tööga „Angerjapüüdjad“ , siis nüüd on pilt palju kirkam. Tema vibalike figuuridega tööinimesed on äratuntavalt sarnased; tema Ruhnu motiividel maalid justkui elustavad saareelu ka nendele, kes pole oma jalga saarele tõstnud; inimgruppides leiab üles alati ühe mõtliku ja seltskonda eirava inimese; läbi kümnendite võib leida sarnaseid maale, mille erinevus seisneb teostuses; tema loodusmaalides leiab varjatuid figuure.

Vaadake neid silmi, hämmastav sarnasus!
Eerik Haamer „Noor ema (Ema)“, 1940.
Kaarel Liimand „Eerik Haameri portree“, 1939.




Lummav.

Näitus on avatud 12. oktoobrini.
Kiirustage, sest see on vaatamist väärt!

Segadus juurtearmastuse ja uueihaluse vahel

Arhitektuurimuuseumis on keldrikorrus täis fotosid, mis aitavad meenutada Tallinnas lammutatud ja kohe-kohe elutee lõpule jõudvaid maju. Olen pealinnas elanud 14 aastat ja see on piisav aeg, et unustada kunagi nähtut. Jalutasin eksponaatide vahel ja minu sees tekkis paras segadus.

Olen pigem sedatüüpi inimene, kes ei söösta allkirju andma millegi lammutamiseks, et asemele tuleks uus ja uhke. Armastan vanu ehitisi, milledel oleks poognate viisi lugusid rääkida. Kõike seda kirevat on ümberringi nii palju, olgu siis vähemalt hooned vanad ja ajalooga... Austan juuri, mis on sügaval. Eksponaattahvlitelt lammutatud majade nimekirja lugedes tuli võdin peale. Neid hooneid, millede surma üle on otsustatud Tallinna LV-s, on hämmastavalt palju. Teades, et seal taga on paljuski rahateenimise eesmärgil tehtud otsused, tuleb kurbus peale.
Ja-jaa, ühelt poolt annan endale aru, et miski siin maailmas ei ole jääv ja uuendustega tuleb kaasas käia. Mõistan, kui tegu on vanade pehkinud puumajadega, tuleb nad maha lammutada, elamiseks pole seal enam ruumi ega kohta. Aga miks me ei võiks vanu maju (eriti eestiaegseid) taastada oma originaalkujul? Põhjuseks on kindlasti ebapraktilisus, sest need ruumid ei toodaks piisavalt raha. Või näiteks Sakala Keskus. Muidugi olin lammutamise vastu. Nüüd aja möödudes olles töötanud Raadiomajas, mõistan, et vana uueks vuntsimine ei ole ratsionaalne. Samas tahtnuks hirmsasti, et Sakala oleks jäänud alles. Võta sa siis kinni…

Näitus "Lammutatud Tallinn 1991–2008"

Väsinud inimese laupäev

kl 13 oi, uni läks ära
kl 14- 18 Kumu (Gerhard Richter) ja maitsev söök
kl 19 suur uni
kl 23- ...uni kadunud...auuu :)

Tänaseks Tallinna Kunstihoonest lahkunud Orlan

Üks näitus, mis tekitas mitte eriti positiivseid emotsioone. Pigem tahtsin saalist kiiresti lahkuda. Eelviimane Sirp kirjutab sellest siin ja siin.

Väike error

Ma ei suuda päris lõpuni mõista Leonhard Lapini loomingut. Ma lihtsalt ei saa mütsigi aru.
Aga eks võhikud ei peagi aru saama. Enne tuleb vaeva näha, et arusaamisalgeid tunnetada. Aga ma ei ole vaeva näinud.

8 - 17.2008

Mõned sündmused, mis tegelikult vääriks pikemat muljetamist. Hetkel lühidalt:

17.02 Sisemised heitlused, kas minna trenni või pikemale jalutuskäigule. Valisin viimase.

16.02 KUMU/ Joan Mirò näitus + Urmas Oreki eestvedamisel toimunud loeng.
Minusugune võhik peaks alati abstraktset kunsti vaatama koos giidiga. Ilma läheb tõesti raskeks :) Muuseas, sain Miròst päris toreda konspekti.

15.02 Draamateater/ Bulgakoff
Etendus pääseb mu teatrietenduste top viide.

14.02 konverents “Kuidas teha head hästi”
Põnev, põnev, põnev… Kui minust ei saaks kultuuriturundaja, siis saaks minust sotsiaalse ettevõtluse viljeleja :)

12.02 Rahvusraamatukogu konverentsisaal / filmi „ Pimedad aknad” (Eesti Telefilm1968.a.) esilinastus.
Inimesed, leidke see võimalus ja vaadake seda!

9.02 Vanemuine / „Trubaduur” esietendus
Vanemuise ooperietendustes naljalt ei pettu. Tegemist taaskord hea ooperiga. Ainus asi, mis mind häiris oli valgustuskunstniku valikud ja käekiri.

8.02 Sadamateater / „Sigmund ja Freud”
Kummaliselt lahe etendus. Pärast etendust kratsisime kukalt ja hakkasime sümboleid sõnadesse vormima.

Kumu pärastlõuna: Poola kunsti teemadel

Aeg: 25. november kell 15.00

Koht: Kumu kunstimuuseum, III korrus B-tiib

Lisainfo: Kumu külastajatele avaneb haruldane võimalus kohtuda äsjaavatud näitusel "Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis" väljapaneku Kumu poolse kuraatori Tiina Abeliga, kuulda poola selle perioodi poola kunstist ja näituse valmimise asjaoludest.

Näitusest pikemalt.

Nõukaaeg KUMUs ja käsi kriidist valge

Mulle meeldivad nädalavahetused Tallinnas, saame kiirustamata ja segamatult KUMUs käia. Pühapäeval rääkis Helen Risthein Nõukogude aja märkidest uuemas Eesti kunstis. Näitused on erinevaid, nõukaaja mõjutused on „põnevad“, aga iseenesest al. 80ndad ei paku mulle tohutult suurt elamust. Mis on minu märgid nõukaajast? Esimene mõte – Fanta! Tartu lapsed nägid veel Fantast und, kui pealinna omad gaseeritud apelsinimahla kurgust alla kulistasid. Alati kui isaga Tallinnas käisime, ostsime ja ladusime koti täis– nii pidulik :)

Mainitud näitusel lubati ka vaatajatel kätt proovida.

Suur Kunstnik Eduard Viiralt

Teadsin senini vaid üksikuid konkreetseid Viiralti töid ja tundsin enam-vähem ta käekirja.
Helena Risthein aitas natuke edasi, ta tegi suurepärase sissepõike Eduard Viiralti ellu ja tema töödesse. Minu jaoks üleüldse esmakordne vaatamiskogemus koos paljude tehnilist laadi mõistetega, mida polnud varem kuulnudki.

Viiralti peenekoelisus on vaatamisväärsus. Vaadake Kumus „Põrgu“ originaali ja te saate aru mida ma silmas pean.

Ekskurssiooni esimeses pooles lõi minus taas välja üritutusturundaja. Muretsesin, et taamalt kostuv muusika on liiga vali ja häirib inimesi; kas kõik 14 kohaletulnut ikka kuulevad Helena Ristheina juttu piisavalt selgesti. Valju muusika probleemi püüdsin salamisi lahendada, aga kahjuks tagajärjeta (tehnilised põhjused). Inimeste suunamist ja ümbersättimist siiski ette ei võtnud. Järgmisel korral olen kohe alguses tähelepanelikum ja püüan kõigile tagada täielikku rahuldust pakkuvad tingimused.

Järgmiste (era)ekskurssioonideni!

Nädalavahetus Helsingis

Sõbrad juba küsivad, kas me oleme Helsingisse midagi väärtuslikku ära kaotanud, et nii sageli Soomes nädalavahetusi veedame?! Ei ole ära kaotanud, aga lihtsalt meeldib Tallinnast eemale sõita, nautida selle linna elu-olu, rääkimata Reeda külalislahkusest.

Mis me sel korral siis tegime?

Külastasime kahte näitust - Duane Hanson - Sculptures of the American Dream ja Our land! - Photographs from Finland . Esimene neist oli lahe vaatamine. Näituse juures oli kõige põnevam karakterite mitmekesisus (vastupidiselt Madame Tussaud muuseumile). Duane Hanson kujutas tavalisi inimesi ja väga tavapärastes situatsioonides. Eksponaatide juures pani kõige rohkem imestama eakate inimeste ehedus. Mõned stiilinäited, mida endalgi oli võimalus päriselt näha. Teise näituse jaoks olin ma juba natuke liiga väsinud ja ei võtnud viimast.

Kondasime mõnes kaupluses – tõdesin taas, et ma ei oska ja ei saa ja ei suuda orienteeruda H ja M –is. Mulle käib hullult närvidele, et kõik on sassis, igal sammul on palju inimesi ja ma ei leia mitte kunagi mitte midagi vajalikku üles. Tärkasid ka tohutud süümekad - need riided, mida head elu elavad soomlased koju tassivad, jõuavad mingi ringiga second handi. Masendav mõelda… Mul kadus see viimanegi shoppamisisu ära:-(

Ja veel käsime väljas söömas, jalutasime sahisevates vahtralehtedes, vaatasime ära kaks filmi ja olesklesime niisama. Pühapäeva hommikul lugesime võidu lehti jm põnevat, nagu pühapäeviti kombeks :)

Üleskutse KUMU näitusele "Kirg. Eduard Wiiralti varane looming"

Koondan toredat seltskonda, et üheskoos külastada KUMU näitust "Kirg. Eduard Wiiralti varane looming".

Näituse kohta saab pikemalt lugeda siit.

KUMU ootab meid reedel, 5. oktoobril kell 15.45 ja arvestada võiks umbes 1,5 tunniga. Giid on Helena Risthein.

Minekuga kaasneb väike kulu- 55 krooni pilet + väike lisatasu (giidi teenustasu 400 krooni/ grupp). Usutavasti jääb tasu alla 100 krooni per inimene.

Huvilised, palun andke endast märku annelivask@gmail.com .

Jutt ja pilt.

Alustades sotsiaalpoliitilistest maalidest ja lõpetades kuldse kohviga kuldses tassis (28.08)

Tööpäev läbi ja kimasime hea sõbraga KUMUsse, sooviga ära vaadata tänapäeva kunstnike vaimusünnitused. Tagasihoidliku näituse nimi oli Kaheksakümnendad sulgudes. Mäletan seda aega hästi – alates Gorbatšovi viinakeeluga (mu ema töötas sööklas), lõpetades uudistega, et Tallinnas toimuvad öölaulupeod ja me vist saame vabaks.

Väikese näituse peale kulus ootamatult palju aega. Otsisime sümboleid, sõnumeid ja tekitasime peaaegu iga pildile oma loo. Olles selle ajastuga paremini kursis kui näiteks 20 sajandi esimese poolega, oli see päris lihtne. Olime sealjuures nii tähtsad ja uskusime teineteise legende :-) Kahjuks läks lõpp käest ära, sest heatahtliku ja kojuigatseva pilguga saaliteenindajad põrnitsesid altkulmu ja palusid mõttes, et need kaks uudishimulikku ja tigukiirusel liikuvat inimest saalist lahkuksid. Näituselt võtsin kaasa soovi muretseda endale kiiremas korras laste „Kalevipoeg“ ja see läbi lugeda.

Vahepeatus Nokus. Kodused kotletid ja piim.

Hoolitsesime selle eest, et päev saaks väärika punkti. Lihtsalt midagi ilusat ja avastamata. Hotelli Telegraaf lobby? Hea cappochino! Oioi kui uhke! Kaerakäkid olid kohvi hinna sees. Aga veel? Hinna sees oleks võinud olla näiteks ilus küünlaalus, raamatud kaminasimsil, maalid seinal, peen suhkrutoos. Noh, kliendi vabal valikul 1 ese. Kohvi maksis 50 krooni ja 1 ese pealekauba oleks kuidagi normaalne tundunud :)

Kuuekümnendate hingamine

Arhitektuurist huvitunud, kiirustage!

Viimaseid päevi on üleval näitus Kuuekümnendad. Eesti moodne arhitektuur.

Aega võiks planeerida u 1.5-2 tundi ja tühja kõhuga ei soovita minna.

Ahjaa, kui juba olete majas, ärge unustage keldrikorrust. Ilu on vaataja silmades, aga siiski, minu arvates sai Rahvusringhääling endale ilusa maja!

Täiendus: Paganamapihta, keldrikorruselt korjati ära kõik maketid - näitus sai tänasega läbi.

Mõnus laupäev

Minu ja Urmase laupäev oli väääga mõnus, teen copy-paste :-)
Hm, seda sauna pole ikka veel kuidagi küdema saadud. Saagu puud ahju ja saagu tuli :)

Üht koma teist sai tehtud-nähtud-kuuldud

Nädal möödus meeletult kiiresti ja tegusalt.

Kolmapäev-neljapäev koolitus. Kordamine on tarkuse ema!
Neljapäeval filmi „Meeletu” esikas. Ootamatult OK film.
Neljapäeva õhtul tüdrukute mokalaat Merle juures.
Reedel „Heade ideede päev” partnerturunduse teemal. Tööalaselt väga tervitatav ja vajalik seminar.
Reede õhtul FIBIT ja Ministry of Sound Stereos. Viimane ei olnud kirkam kriit karbis, sel korral oli kohe eriti palju rahvast. Aga sõbrad päästsid õhtu :)
Laupäeval – maha visatud päev...teadagi miks...
Pühapäeval Kumu pärastlõuna, kus Andres Kurg tutvustas Jüri Okase "Väike moodsa arhitektuuri leksikoni" ja õhtul Von Krahlis „Faust”. Etendus väärib vaatamist!

Ja nüüd põnevusega uude nädalasse. Kindlasti tuleb hea nädal.

Üleskutse kunstihuvilistele - KUMU ekskursioonide tsükkel Eesti kunsti ajaloost

Ekskursioonide tsükkel sobib kõigile kunstiajaloost huvitanutele, kes ootavad ekskursioonilt keskmisest rohkem informatsiooni. Eesti Kunstimuuseumi kogude esimene suur väljapanek Kumu Kunstimuuseumis annab võimaluse tutvuda spetsialistist giidi juhtimisel põhjalikumalt eesti kunstielu olulisemate sündmuste ning eesti väljapaistvate kunstnike loominguga.

1) "Rokokoost romantismini" (18. sajandist 19.-20. sajandi vahetuseni),
2) "Modernism. II Maailmasõja eelne kunst" (20. sajandi I pool),
3) "Eesti kunst nõukogude perioodil" (1944 – 1980ndad).

Ühe ekskursiooni/loengu kestvus u. 1,5 h
Ekskursioonigruppide suurus maksimaalselt 30 inimest.
Hind täiskasvanute grupile 1200.- (sisaldab kolmel korral grupi pääsu vastavasse tsooni ja kolme ekskursiooni tasu). Lõplik tasu selgub pärast seda, kui on teada orienteeruv huvitatud inimeste hulk.

Mul on huvi kokku panna võimalikult suur grupp, et osa saada pakutud võimalusest. Mida rohkem inimesi, seda väiksem osalustasu :-)

Palun kõigil, kes on huvitatud KUMU ekskurssioonidest, mulle teada anda tupsukas@hotmail.com või 6111237. Olen nõus olema kontaktisikuks, vahendama ja konsulteerima huvilistega koolituse detaile.

Üleskutset võib levitada kõikide sõprade seas!

Ootan tagasisidet kuni 24. august.