Teadsin senini vaid üksikuid konkreetseid Viiralti töid ja tundsin enam-vähem ta käekirja.
Helena Risthein aitas natuke edasi, ta tegi suurepärase sissepõike Eduard Viiralti ellu ja tema töödesse. Minu jaoks üleüldse esmakordne vaatamiskogemus koos paljude tehnilist laadi mõistetega, mida polnud varem kuulnudki.
Viiralti peenekoelisus on vaatamisväärsus. Vaadake Kumus „Põrgu“ originaali ja te saate aru mida ma silmas pean.
Ekskurssiooni esimeses pooles lõi minus taas välja üritutusturundaja. Muretsesin, et taamalt kostuv muusika on liiga vali ja häirib inimesi; kas kõik 14 kohaletulnut ikka kuulevad Helena Ristheina juttu piisavalt selgesti. Valju muusika probleemi püüdsin salamisi lahendada, aga kahjuks tagajärjeta (tehnilised põhjused). Inimeste suunamist ja ümbersättimist siiski ette ei võtnud. Järgmisel korral olen kohe alguses tähelepanelikum ja püüan kõigile tagada täielikku rahuldust pakkuvad tingimused.
Järgmiste (era)ekskurssioonideni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar