neljapäev, november 30

Kriit söögiks

Kuni tänaseni polnud mul aimu sellest, et mõned inimesed armastavad süüa kriiti! Jaja, seda sama kriiti, millega õpetaja tahvlile kirjutas. Jummeljeerum! Kolleeg muljetas oma lapsepõlvemälestusi ja mul oli nii naljakas, et pidin lõunasöögi ajal laua alla kukkuma. Ta õde oli olnud suur kriidisõber, pani kahe suupoolega. See ei ole veel kõik! Lisaks veel nokkis ahjukivide vahelt krovhi ja pistis selle ka pintslisse. Oi ma sain palju naerda :-)

Njah, jälle olen targem :-)

Seltsimees unetu

Täna ärkasin paar minutit enne kella kuute.
Uni oli läinud. Huvitav, kas ma hakkan vanaks jääma?!
Ega`s midagi, ajasin end üles.
Mõnus oli molutada ja vaikselt päeva alustada.
Jõudsin tööle natuke pärast poolt kaheksat.
Ja nüüd võitlen unega...

kolmapäev, november 29

Bushi visiit

Eile helistasin Urmase 80. aastasele vanaemale, kes veedab oma väärikat vanaduspõlve Viljandis. Muuhulgas avaldas ta suurt rõõmu USA presidendi visiidi üle. Ma ei mäleta täpselt sõnastust, aga see kõlas umbes nii : „mõtle kui tore, et nii suure riigi president tuli meile külla. Eesti on ju nii väike könn Ameerika kõrval... No küll on ikka tore!”

Olen vanaemaga samal arvamusel ja jagasin temaga oma rõõmu. Bushi käik Eestisse läks minulegi väga korda. Eile hommikul tööle sõites ei jõudnud ära imestada, kus on inimesed ja autod?! Minu meeleolu oli igatahes ülev, oleks tahtnud politseinikele lehvitada. Seda ma siiski ei teinud, äkki oleks arvatud, et olen terrorist ja hakkan midagi korda saatma. Hommikul kolisin koheselt oma läpakaga nõupidamisruumi, sain ETV vahendusel toimuvast ülevaate.

Peaks minema tänaseid ajalehti lugema :-)

pühapäev, november 26

Mantliralli

Täna otsustasime Urmasega, et teeme kiire tiiru Kristiine Keskuses. Olgu mainitud, et ma pole vist kevadest saadik niisama shoppamas käinud. See on minu väga isiklik sõda  a s j a d e  ja mõttetute riidehilpude vastu.

Täna olid hoopis teised lood. Kuna talv on tulemas, siis Urmasel oli karjuv vajadus mantli järele. Ma maalin seinale suure risti, sest mantliteema algataja oli Urmas ise. Uskumatu, ausõna ;-)

. Käisime kokku viies kaupluses. Revideerimise tulemused:

Baltman – mitmed erinevad mudelid. Vanem naisterahvas oli väga meeldiv teenindaja, kes hoolitses ja aitas kaasa valiku tegemisel. Selgitasime välja lemmiku.

Ivo Nikkolo – üks õnnetu mantel teiste rõivaste keskel ja seegi suur number. Müüjal oli arvatavasti pooleli tähtis kõne oma tuttavaga. Me ei hakanud teda lisaküsimustega segama.

Sunset Suits – kolm erinevat tooni mantlit, aga numbrivalik olematu. Plussiks oli sõbralik hind. Vaatamata sellele, et pärast mantlite vaatlust kõnetas meid müüja, ei leidnud ikkagi sobilikku varianti.

Monton – tassisin Urmasele ette pintsaku (eheduse saavutamiseks) ja erinevad mantlid. Juba hakkas looma... Mässasin erinevate numbrite otsimisega jne. Läheduses seisnud müüjad ei teinud meist absoluutselt välja. Astusime poest välja, jonni pärast. Arvan, et pärast müügitööd oleks ehk mantli kaasagi võtnud, sest hind oli eriti sobilik. Minu eestimaine lemmikbränd sai miinuspunkte. Kurb.

Läksime Baltmani lootusrikkalt tagasi. Otsustamisprotsessile mõeldes tajun taaskord kui oluline on asjatundlik, sõbralik ja viisakas teenindamine. Hind ei ole primaarne.

Etendus Marie Underist

Laupäeval tundsin pärast etenduse „Under” vaatamist sügavat rahulolu.  Minu rahulolu füüsiline indikaator on klomp kurgus ja/või liigutuspisar. Testitud-kontrollitud. Katrin Saukase ja teiste auväärsete näitlejate lavatöö oli väga hea. Mulle meenusid keskkooli kirjandusetunnid, kus õpetaja Lea Sokman rääkis Siuru tegutsemisest. Muuseas, mu kirjanduse kaustik oli hallide kaantega ja paremale üles nurka oli kirjutatud trükitähtedega „kirjandus” :-)

Etendus täitis oma eesmärki – kvaliteetselt veedetud aeg ja tekitas huvi teemat internetist nokkida.
Kahju vaid, et saal ei olnud rahvast pungil. Njah, lisaks on mul selle Kumu kohvikuga ka mingi jama.

kolmapäev, november 22

Paus

Tõmban juhtme seinast välja.
Lähen Tartusse häid mõtteid koguma.
Pilk on suunatud tulevikku.

teisipäev, november 21

8 naist Pärnus lõõgastumas

Läinud nädalavahetusel vedelesime suurema kambaga Pärnus Estonia sanatooriumis. Minu arvates on SPA natuke vägivaldne tähekombinatsioon selle asutuse kohta. Muljeid neile, kes plaanivad osta lõõgastuspaketi samas sanatooriumis:

  • kompleks on parajalt suur, nii et edu orienteerumisel!
  • patsient ei ole majas eriti usaldusväärne, sest protseduuride eest tuleb kohe tasuda sh majutuse eest tasumine kohe sisenemisel. Pole olemas sellist asja nagu „lõpparve”.
  • kasutusel on kasutiku-pastaka süsteem, kesksest arvutisüsteemist võib ainult und näha.
  • pihku pistetakse paberkaart, kuhu erinevate protseduuride kellaaegasid saab erinevatest kohtadest. Võtke ketsid kaasa, saate kiiremini liikuda!
  • kiiremini on vaja liikuda seepärast, et aegadega on väga tuuga. Meie tüdrukud võtsid ajad linna teistest salongidest. No võib ka varem aegasid telefoni teel kinni panna, aga kellel selle peale aega mõelda :-)
  • terve sanatoorium on hõivatud soomlaste poolt.
  • toidukorrad pole just tapvalt head, aga käib kah.
  • Ujuda saab hommikul kuni kella 8ni (sick!) ja siis alates kl 15 paar-kolm tundi.
  • Tore on see, et sanatooriumi hinnakiri on ristiinimesele kontimööda (sh paketi alghind).
  • Võtke kaasa lõbusad sõbrad ja kõik negatiivsema alatooniga kogemused ei lähe teile üldse korda! :-)

kolmapäev, november 15

Bond, James Bond

Bond on igahaljas, 2,5 tunni jooksul kordagi igav ei hakanud. Teksti oli hästi vähe ja verist möllu natuke ülearugi. Mõned nüansid ei olnud klassikalised, nt Bondi ja ilusa naise armuafäär :-) Filmis olid nägi ülihäid ülesvõtteid ja maksimumpunktid lähevad filmi graafikale- algus oli väga cool.

esmaspäev, november 13

Õudus, mille eest ei ole kaitstud mitte keegi...

Viimase kuu jooksul olen näinud kahel korral pealt, kuidas inimene on väga napilt pääsenud liiklusavariist. Mängus on olnud sentimeetrid. Põhjuseks jalakäija nähtamatus ja asfaldiga ühte sulandumine. Helkuristes ei ole muidugi juttugi olnud :-( Oleks tahtnud auto kinni pidada ja oma helkuri ära kinkida. Ma kooserdan vähe, aga vaatamata sellele, on jopede ja mantlite taskus helkurid…

Täna jalutasin Pelgulinna Selverisse. Jalutasin kohe mõnuga, sest olin teadlikult auto ära parkinud ja esikus tossud jalga lükanud. Jalutasin aeglaselt, kirgas õhtu, vaikus, seltsiks ainult oma mõtted. Banaanid- kiivid ostetud sammusin Selverist välja. Nägin koheselt, et midagi on juhtunud – inimesed olid nagu soolasambad ja autod olid tee äärde pargitud. Kuna see aktsioon oli täpselt minu koduteel, sammusin soolasammastele lähemale. Kõik peas keerlevad mõtted olid seotud mitmel aastal esmaabikursustel saadud infoga. Pea töötas nagu koorelahutaja – pidasin enesega dialoogi. Paugust tekkis missioonitunne. Äkki ma saan vähemalt inimest rahustada, kui ta on šokis. Esmaabi andmine ei oleks olnud tõenäoliselt mõttekas, sest Pelgulinna haiglani oli kaks peatusevahet. Jõudsin kannatajani, vaatepilt oli tohutult õõvastav. Kuulsin lähenevaid kiirabi sireene ja lahkusin.

Homme saadan onu Raivole (töökeskonnaspetsialist) meili ja pärin, kuna mul on järgmised kohustuslikud esmaabi kordusõppused. Tahaksin kõike täpselt meenutada ja korrata.

pühapäev, november 12

Võitlus viimse hingetõmbeni

Vane tõde on see, et mida rohkem millegisse süveneda, uurida ja puurida, seda rohkem tunned kui rumal sa oled. Erinevad emotsioonid võtavad maad. Kord rõõmustad, teine hetk satud masendusse. Lõputu tunne. Protsessi nimi on võitlus rumalusega.

laupäev, november 11

Ingliklubi

Kena noormees naeratab ja nii mitu korda. Lõpuks astub ligi ja teeb komplimendi. Muusas mainib, et ma meedivat ka ta naisele. Eee...ahahh...

Üllatuspidu vol.3

Punane (ennastunustav pidu) või sinine tablett (kojuminek normaalsel kellaajal), kahekordne Tallinna hop on – hop off buss, Järve haigla külmakamber (-120c), Bazar, maotaltsutaja koos maailma suure maoga, kõhutantsijad ja ennastunustav tants Angelis -  divisjoni üllatuspidu 9. novembril 2006. Pillerkaar missugune!
Sel aastal olid üllatajad Olga, Paavo ja Reimo. Aitäh neile :-)

teisipäev, november 7

Lumi, palun saja maha!


Eelmisel nädalal juubeldasin, et lumi maas. Vaatasin tööl unistavalt aknast välja ja kujutasin juba ette lumelaudamist alates Kuutsekast lõpetades Alpidega. Isegi suvekummidega sõitmine ei tundunud selle mõtte juures nii kohutav. Ühe sõbraga kalkuleerisime nädalavahetusi, millal võiksime minna suurema kambaga Kuutsekale hooaega avama jne jne.

Ja mis sellest lumest järgi on? Mitte midagi. Kurb.

esmaspäev, november 6

Põnev fakt Hortus Musicuse kohta


Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Huvi korral loe siit lisa.

Eilene
kontsert Kadriolru lossis oli tohutult elurõõmus ja pani silmad vähemalt 3X rohkem särama. Kvaliteetaeg, täiega! Urmasega nuputasime erinevate pillide nimesid - lugesime kava ja nuputasime mis võiks mis olla. Vahetevahel ajas muigama :-)

Tantsusõbrad minge Linnahalli

Jüri Nael on lavale toonud Fame`i ja tanstusõpradele soovitan kindlasti vaatama minna! Laul on teisejärguline. Kui natukene kommenteerida, siis mulle kuidagi ei istunud, et JZ Bellele oli antud nii kandev roll - ei istu, kui venelane laualab eesti keeles ja väga tugeva aktsendiga. Aga see selleks...

Loomulikult ma ei pidanud etenduses pettuma, Jüri Nael on mulle nagu garantiimärk. Tantsu oli nii-nii palju!

Ma tean - ma tean, et oma täitamata unistusi ei tohi laste peale välja elada. Mis puudutab tantsimist, siis pole midagi teha - nii kui sünnivad, nii lähevad tantsima :-))

ps: 9. novembril kell 23:05 on ETV-s saade Muusikaelu, kus etendusest ka pikemalt räägitakse.

pühapäev, november 5

Nimi, mis läheb korda


Lugesin Karin Hallas-Murula EPLi artiklist "Kas lõhkumine on seaduslik?" nime CHRIS LOWE. Hing jäi korraks kinni, mul, kes ma olen 18 aastat olnud Pet Shop Boysi fänn ja teades, et uue Sakala planeerijale ei ole ka PSB mees päris võõras... Uh, peopesad läksid higiseks. Usutavasti on maailmas umbes mustmiljon Chris Lowe nimelist meest, aga vaatamata sellele oli mu hingeerutus väga tugev.

Lisaks nimele, jälgin põnevusega tantsu, mida tantsitakse ümber Sakala Keskuse.

laupäev, november 4

"Autost saab elukeskkond"

Kaarel Tarandi artikkel 3. novembri Sirbist.
Njaa...

Mr Beani nali Kumus

Saigi läbi meie grupiviisiline Kumu külastamine. Eile oli meie giid ka maasika valmis pannud, käisime pärast ekskursiooni-loengut restauraatorite ruume külastamas, giidiks kohaliku osakonna juht. Meie õnneks oli hilisel tunnil veel tööl üks restauraator, kes oli nõus pikemalt rääkima ühe töö näitel missuguseid imesid saab ajast räsitud akvarellmaaliga teha. Sain jälle pobiseda "turundus, see on imelihtne". Seisime siis kõik ümber imakuni Laikmaa maali, kuulasime hiirvaikselt. Mina seisin maalile hästi lähedal. Seda hetkeni, mil mulle meenus Mr Beani film ja tema jant selle maailga. Ilma naljata, astusin kohe kaks pikka sammu tahapoole, et vältida Beani tragöödiat. Kohapealne situatsioon oli päris naljakas, seda enam, et minuga kohe juhtub igasuguseid asju. Õnneks lahkusin Kumust südamerahuga, kõik läks hästi. Väga põnevad olid ka kolm reedet, mil Helena Risthein andis väikse ülevaate Eesti kunstnikest ja nende loomingust.

neljapäev, november 2

Kolmkümmend minutit lavalaudadel

Ma olen jutupaunik, selles pole kahtlust. Mulle kohe meeldib rääkida. See on põhjus, miks ma võtan vastu esinemiskutsed seminarile. Eks sabatutt ikka natuke väriseb, aga ikka olen nõus. Mulle meeldib end proovile panna ja eks kehtib vanasõna „kes ei riski, see šampust ei joo“ või siis „harjutamine teeb meistriks“. Vaatamata sellele, et ma eile olin kodus siruli väikse palaviku ja meeletu peavaluga, mobiliseerisin end täna lõunaks. Vedasin end kohale Radissoni Äripäeva seminarile. Rääkisin kohaletulnutele meeskonna motiveerimisest läbi firmaürituste. Eks üritusturundus on mulle südamelähedane teema, tegelesin sellega kokku neli aastat kuni selle aasta jaanuarini. Ma tean oma vigu esinemisel. Täna vähemalt kontrollisin teadlikult, et ma ei tammuks ühelt jalalt teisele, mis mul kipub kombeks olema. Teisi vigu ei avalikusta, tegelen nendega ise ja ajapikku juurin välja :-) Äripäev saadab mulle varsti kuulajate hinnangu esinemisele. Muidugi see huvitab mind ja mitte vähe. Kui hinnangud ei olegi väga head, ei lase pead norgu. Tean, et heaks esinejaks saab ainult läbi kogemuste, mida mul veel napib. Antagu mulle ainult aega ja ka võimalusi :-)

P!nk peopesal

Käisin ise kaemas ja kuulmas kameeleonnaist Pinki. Enne kontserdi algust kõndisin sportlikust huvist saalis ringi ja kaardistasin publikut. Esmapilgul sain 3 erinevat sihtgruppi: tiinekad; meelelahutusäris tegutsevad inimesed (sh Dj-d, promootorid, managerid jne) ja muiduhuvilised. Mina kuulusin sinna viimasesse gruppi. Läksin kontserdile, et lihtsalt näha ja kuulda, kellega tegu. Tundsin ka väikest moraalset kohustust, olin väga kaudselt Pinki eelpromotsiooniga seotud.

Njaa, Pinki häälematerjal on ikka väga võimas. Ja mitte ainult hääl ei olnud muljetavaldav! Ma ikka hoidsin hinge kinni kui ta lae all õhulende tegi. 10 points! Mis siin salata, ta näeb ka kuratlikult hea välja.

Olen Saku SH väga paljudel üritusel käinud ja sellist hullu kisa nagu suutsid noored tüdrukud teha, ei kohta just igal kontserdil ( Kokkuvõttes olen rahul, et end kohale vedasin. Sellist elamust küll ei saanud, et õhtul voodis poleks und saanud. Ütleme nii, et mul on veel värskelt meeles Madonna kontsert (