Täna otsustasime Urmasega, et teeme kiire tiiru Kristiine Keskuses. Olgu mainitud, et ma pole vist kevadest saadik niisama shoppamas käinud. See on minu väga isiklik sõda a s j a d e ja mõttetute riidehilpude vastu.
Täna olid hoopis teised lood. Kuna talv on tulemas, siis Urmasel oli karjuv vajadus mantli järele. Ma maalin seinale suure risti, sest mantliteema algataja oli Urmas ise. Uskumatu, ausõna ;-)
. Käisime kokku viies kaupluses. Revideerimise tulemused:
Baltman – mitmed erinevad mudelid. Vanem naisterahvas oli väga meeldiv teenindaja, kes hoolitses ja aitas kaasa valiku tegemisel. Selgitasime välja lemmiku.
Ivo Nikkolo – üks õnnetu mantel teiste rõivaste keskel ja seegi suur number. Müüjal oli arvatavasti pooleli tähtis kõne oma tuttavaga. Me ei hakanud teda lisaküsimustega segama.
Sunset Suits – kolm erinevat tooni mantlit, aga numbrivalik olematu. Plussiks oli sõbralik hind. Vaatamata sellele, et pärast mantlite vaatlust kõnetas meid müüja, ei leidnud ikkagi sobilikku varianti.
Monton – tassisin Urmasele ette pintsaku (eheduse saavutamiseks) ja erinevad mantlid. Juba hakkas looma... Mässasin erinevate numbrite otsimisega jne. Läheduses seisnud müüjad ei teinud meist absoluutselt välja. Astusime poest välja, jonni pärast. Arvan, et pärast müügitööd oleks ehk mantli kaasagi võtnud, sest hind oli eriti sobilik. Minu eestimaine lemmikbränd sai miinuspunkte. Kurb.
Läksime Baltmani lootusrikkalt tagasi. Otsustamisprotsessile mõeldes tajun taaskord kui oluline on asjatundlik, sõbralik ja viisakas teenindamine. Hind ei ole primaarne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar