Mr Beani nali Kumus

Saigi läbi meie grupiviisiline Kumu külastamine. Eile oli meie giid ka maasika valmis pannud, käisime pärast ekskursiooni-loengut restauraatorite ruume külastamas, giidiks kohaliku osakonna juht. Meie õnneks oli hilisel tunnil veel tööl üks restauraator, kes oli nõus pikemalt rääkima ühe töö näitel missuguseid imesid saab ajast räsitud akvarellmaaliga teha. Sain jälle pobiseda "turundus, see on imelihtne". Seisime siis kõik ümber imakuni Laikmaa maali, kuulasime hiirvaikselt. Mina seisin maalile hästi lähedal. Seda hetkeni, mil mulle meenus Mr Beani film ja tema jant selle maailga. Ilma naljata, astusin kohe kaks pikka sammu tahapoole, et vältida Beani tragöödiat. Kohapealne situatsioon oli päris naljakas, seda enam, et minuga kohe juhtub igasuguseid asju. Õnneks lahkusin Kumust südamerahuga, kõik läks hästi. Väga põnevad olid ka kolm reedet, mil Helena Risthein andis väikse ülevaate Eesti kunstnikest ja nende loomingust.