Nii eriline

Tunnikontroll ja aasta võib olla 1987. Istun aknapoolses reas, teises pingis ja põlv väriseb. On pinev. Õiged vastused on on kirjutatud tumedale lauaplaadile, mida on raske ja ohtlik jälgida. Katsun vaikselt ja märkamatult. Teades oma kohmetus spikerdades vahele jääda, on südamelöögid seda kiiremad. Tunnikontroll saab läbi ja ulatan paberi õpetajale. Järgmine hetk vaatab õpetaja mulle sügavalt ja sõbralikult silma ja küsib stiilis “Anneli, kas sa vastasid iseseisvalt või kasutasid lauaplaadil oleva spikri abi?” Vastan jah, spikerdasin. Mu süda jätab lööke vahele. Mul on nii häbi, et ma olen kohe maa-alla vajumas lootuses, et ma sealt enam kunagi ei välju. Teine variant on haihtuda, aga see tundub veel ebareaalsem. Olen valmis iseseisvalt ja koheselt klassipäevikusse kahte vedama...

Tänaseks, 23 aastat hiljem, on sellest saanud lihtsalt üks halenaljaks lugu, mis meenub alati kui teda näen. Õpetajat, kes on minu jaoks hingepuhtuse, aususe ja õigluse kehastus, kellesarnane soovin teismelisena olla. Olen veendunud, et see inimene on mind väga palju mõjutanud olema selline nagu ma olen. Temaga ootamatu kohtumine teeb mulle kirjeldamatut rõõmu ja pärast jutuvestmist lahkudes mõtlen, et loodetavasti kohtume peatselt.



@FOLK 2010

Vihmane ilm

18. juuli päeva esimene pool. Ranna asendustegevus.

Igavikuline teema: Mac versus PC

Tänase õhtusöögi juurde oli magustoiduks diskusioon teemal PC versus Mac. Olgu taustainfoks mainitud, et Urmas on totaalne tehnikafriik, kes teeb vajadusel peedist pesumasinale trumli, parandab autot (sh diagnoosib ise vigu mingi spets programmi ja kaabli abil), juhib koduasju arvuti kaudu ja muidugi parandab vajadusel ära kõik katkised arvutid. Lisaks veel miljon asja, mida ta kõike oskab arvutiga ja arvutita teha. Ja ma siis püüdsin talle (loe: (elu)insenerile) puust ja punaseks selgeks teha, et Mac on tegelikult ka arvuti ja ma ei ole poole aasta jooksul mitte millestki puudust tundnud. Lihtsalt vajadused on erinevad ja allolev pilt on ilmselge ülekohus.

Kokkuvõttes - täiesti lootusetu case! :)

Lõpetasime selle igavikulise teema rahumeelselt, aga naljakas oli küll. Millepeale Urmas korra mõtles ja lammutas lahti söögilaua kohal oleva laelambi karbi ja lüliti. 15 minuti pärast oli kõik väliselt endises seisus, aga funktsionaalsuselt parem kui enne. Valgus toimib nüüd ka poolvõimsuel. Kui söögilaua taga chillida, saab sellise mõnusa maheda valguse tekitada. Gerli, millal külla tuled :P?

1.1.2010

Kallid sõbrad, mõnusat ja õnnelikku uut aastat!

* * *

Aasta esimesest päevast jäävad meelde toredad sõbrad, kodune äraolemine, muinasjutuline lumesadu ja maailma kõige südamlikum telefonikõne.

Kõnnin pika sammuga uude aastasse!

Kolde puiesteel kell 16.48

Jõul kogus tuure (23.12.09)

18.12.09

Väljas on ilus, aga väga külm.

Mina logelen 110ga. Mul on puhkus.

Urmas loeb raamatut. Tal on ka puhkus.

Muumi on toanurgas ja mossitab,

miks on väljas küll nii vähe lund?

Elumärk

Kindlasti on mu headel sõpradel ja tuttavatel tekkinud küsimus miks ma orbiidilt kadunud.
Sõbrad, PÖFF on lähenemas ja olen ülepeakaela pühendunud töö asjadele.

Väike statistika tänasest, mil olin üle keskmise tublim.

Tööpäev kestis kell 8:20-19:00
Kell 19:50-23:21 läkitasin kodust teele 27 töömeili ja vabanesin paarist päris suurest elevandist, mida olin enda järel lohistanud.

Homme õhtul kell 19 Estonia talveaias teater, piletid taskus. Kui mul peaks sisekaemuslik või tegelik paanika peale tulema, otsin Urmasele kaaslast :) Mu head sõbrannad, olge valma :)

Ühest Andy Warholi pildist kuni Balti jaama turu saialilledeni

Nädalavahetus on kohe-kohe lõppemas. Päris imeline oli teine...

Reede õhtul tegime endile hingepai. Käisime Estonias vaatamas balletti „Kolm musketäri“. Klassikaliselt balletist ja luikedejärvelikest kleidikestest oli asi kaugel. Tükk oli hästi hoogne ja särav kogu oma ilus. Ilusad olid kostüümid ja suurt vaheldusrikkust pakkusid lavadekoratsioonid. Balletti soovitaks selle žanriga tutvus tegevatele inimestele. Igati rõõmus etendus, mis paneb silmad särama. Usun, et see võib ka nakatada balletipisikuga.

Laupäeval veetsime mitu head tundi Kumus. Vaatasime ära viimaseid päevi üleval oleva näituse Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989. Pean tunnistama, et näitus erilist emotsiooni ei tekitanud, oli pigem selline silmaringi avardaja. Teine ajutine näitus oli "I Love Malmö". Pühataevas, Andy Warholi oli eestimaalastele näha toodud. Aga selles toas oli ka nii palju piilukaameraid, mida ma pole enne Kumus näinud.
Me ei raatsinud Kumust ära kiirustada ja jalutasime ka püsieksponaatide vahel. Tegime Urmasega ka natuke äraarvamismängu. Selles osas teen talle ikka 1:0 ära ;)

Täna ei muud kui pikk jalutustiir Pelgulinnas-Kalamajas. Tõime Balta turult lilled lauale ja puuviljad kappi. Päev lõppes eriti hea õhtusöögiga Ruta, Vivi ja Madise seltsis.

... ja lill on olla.

Esimese pildi tirisin Estonia kodukalt ja teised internetiavarustest.

Pelgulinna Selveri klienditeenindajale 5+

Umbes kl 16.30 paiku tormasin 110-ga pooltühja Selverisse, ladusin kärru hunniku asju ja võtsin sirge kurvi kassasse. Kiire oli, tüdrukud hakkasid kohe külla tulema - hmm, naisteõhtu ja soolaleib :P

Ostetud pudi-padi hulk oli päris suur sh raske arbuus, mahlad jms. Niipea kui olin rahatehingu lõpetanud, tõusis müüja püsti ja abistas asju kotti tõsta. Kui kott täis, asetas koti minu järgi kärru. Ausalt, ma olin nii jahmunud, et peale naeratuse ei osanud kuidagi reageerida. Kui saime varanduse kahepeale kottidesse, siis tänasin teda, hea, et ei kallistanud :) See oli lihtsalt nii armas!

Ma ei taha, et tARTuFF läbi saab.
Ma ei taha Tartust ära minna.
Punkt.

Optimeerimisharjutus trepiga

Nii juhtub kui ühekorruselisest kodust saab ühtäkki kahekorruseline kodu.

Muuseas, see draakonipuu oli kunagi palmipuumõõtu. Nüüd on ta lihtsalt üks pisike taim trepi all. Õnneks talle meeldib uus pesa, viskab silmanähtavalt pikkust juurde. Ehk varsti puudutavad ta kiitsakad lehed kõrgemaid astmeid.

Täiendus: puu kõrgus 102cm

Suvi, mis mind ei puuduta...

Tunnen kuidas suvi läheb minust mööda.

Õnn on Nisu õuel

Endisel kodul on põhjust rõõmu tunda, sest ta jäi pereringi.
Maailma on ümmargune ja mulle see meeldib.

All-in-one läbi klaasipeegelduse

Tartu armastus

Ma olen hakanud Tartut armastama.
Sain sellele taas kinnitust läinud neljapäeval- päike ja ülimalt soojad emotsioonid.

Nostalgiaga loen sissekannet 2006 aastast, õnneks on see möödanik...

30. aprilli fotoreportaaaž

Kella 9 - 14.15 raiusin tööd teha ja siis:

Joonistain, kirjutasin, kleepisin.

PÖFFi mõttekoda.

Seisundifilm.

Hea film.

Istusin 6ndas reas ja kaameratöö tingis peapööritust ja iiveldust.

Nägin teel meganunnut roosat kummikut.

Fraumoses.
Madis Arvisto alias meie lemmik (kitarr) ja Marek Jürgenson (vokaal).
Mulle meeldib!

Pühapäevaõhtune rabandus

Omaenese tähelepanematus ja tegelikult ka teadmatus tekitas südame rütmihäired.


Mul on kombeks pühapäeval enne mahamaminekut korra kiigata töömeile, et end algavaks töönädalaks häälestada. Aga ohh õudu! Mu Outlookis haigutas tühjus. Mitte ühtegi meili, kataloogi, kontakti, kalendrikirjet jne jne


Põhjust ei pidanud kaugelt otsima, reedel inventeerisin ja koristasin oma arvuti faile ja katlooge.
Õnneks oli 1.79 kB folder kusagil olemas.... Õnneks sai kõik korda... Masendavalt hirmus ehmatus.

Kell 2.00 virgume?! :)

Kell on 02.02 ja tööhoo taustaks mängib ERR uudised. Päris naljakas, keegi aeroobikatreener teeb hoorsalt virgutusvõimlemist, kordussaade. Ise olen kummuli kukkumas ja selles valguses on see eriti naljakas. Üksi on natuke naljakas naerda ka.

Egas`s midagi ... head ööd siis edasi!:)

Muljed veel muljetamata

Sölden tahab muljetamist, aga kuidagi ei leia seda mõnusat hetke.

Päevad lendavad justkui reaktiivlennukid...

Mida ja millal?

Peaksin ajaveebi sissekannetesse ja siltidesse tõsisemalt suhtuma, hirmushea on mäletada mida ja kuna. Täna püüdsin meenutada millal sai käidud "Luikede järve"vaatamas. Ei mäleta enam. Sukeldun oma suurde kingakarpi, kus peaks pilet alles olema, kui on :)

Kõikide Tšaikovski ballettidega olen mina ühel pool, nähtud on "Luikede järv" (Estonia) , "Uinuv kaunitar" (Jõhvi Kontserdimaja) ja ka "Pähklipureja" (Vanemuine).