Palju õnne, leivaisa! :-)

EMT saab täna 15-aastaseks. Seoses sünnipäevanädalaga olid oodatud töötajate memuaarid – toredad muljed, mälestused, seigad, inimesed. Minagi kirjutasin. Miks mitte jagada seda natuke muditud kujul oma sõpradega (


Minu ja EMT ühine ajalugu sai alguse 2.12.1996, mil mind kuulutati täieõiguslikuks emtikaks. Mäletan, et sellel rõõmul ei olnud otsa ega äärt.

Minust sai EMT infotelefoni klienditeenindaja. Mäletan seda kitsukest Sõle tänava ruumi, kus oli vist kuus töökohata. Sel ajal ei olnud keegi isegi unes näinud intelligentset callcentrit, mis kõnesid jagas ja muust rääkimata. Ruumi nurgas oli nn peatelefon ,mis kogu aeg helises ja meie noppisime kõnesid. Oi see helin käis närvidele, katsime seda mingite asjadega, et heli vähegi summutada. Meil oli alati ees A4 paber, kuhu kriipse vedasime, iga teema jaoks oma kast. Päeva lõpus lugesime pulgad kokku ja tegime järeldusi oma tööjõudlusest :-) Mäletan ka oma esimest kõne- venekeelne härra küsis numbrit. Sain hakkama, uhh. Venekeelega oli mul raskusi, aga mitte kauaks. Üks halenaljakas seik meenub – mul oli probleem vene keeles numbritega 90 ja 900. Ai-ai, üks kord pidi klient minu pärast südamerabanduse saama, kui tema 90-kroonist arvet teadvustasin kui 900-kroonist. Infotelefoni kõige suurem sõber oli arendusosakonna poiss Jan. Ilma temata oleks meie eluke väga kole olnud :-) Kui te arvate, et noorukesed tüdrukud jagasid midagi GSM faksist, faksipost jne, siis te eksite. Oi kui keeruline see kõik oli. Infotelefoni klienditeenindaja üks õudusunenägu oli riiklikud pühad. Infotelefon töötas kella 8-20 ja laupäeval 10-14. Muudel aegadel oli aktiivne EMT infotelefoni kõnepost. Esimesena tööle jõudnud, pidi hakkama tegelema kole tüütu kõnepostiga. Kui riiklikud pühad sisse jäid, siis võis sind ees oodata ligi 100 teadet. Meil olid taaskord kasutuses suured ja paksud kaustikud, kuhu tähtsamad asjad registreeriti  Jaanipäev oli suur nuhtlus, kaotati palju telefone. Sellega seonduv protseduur oli pikk-pikk, sest kõigi kaotajatega pidi ühendust võtma. Infotelefonis töötatud aegadest võiks vist raamatu kirjutada, sest mõttes rulluvad lahti igasugu toredad seigad. Mainimata ei saa jätta tipphetke, mil kolisime Sõlest ilusasse Lasnamäe kontorisse :-)

Pärast 2,5 aastast infotelefoni töötamist tõstsin oma jala turundusosakonda. Sel ajal liikusid inimesed osakondade vahel väga vähe. Mul see õnnestus, käisin  turundusdirektori ukse taga kraapimas  ja endast märku andmas. 1998 kevadel sain minust turundusosakonna assistent. Tööpäev algas nii: tulin varakult majja, sirvisin läbi kõik lehed, tegin meid ja konkurente puudutavatest artiklitest koopiad, lõikasin need välja, kleepisin A4 paberile, tegin 101 koopiat (mul on see arv päriselt ka meeles! :-)) ja jagasin kõik maja peal laiali. Ma tundsin sel ajal kõik emtikaid :-) Muuseas sünnipäeva pidamine oli ülikallis projekt, sest õnnitlejaid oli hästi palju :-) Assistendina sukeldusin juba vaikselt põnevasse turundusmaailma.

Mingi aja pärast sai minust projektijuht. Mäletan neid külaskäike infosüsteemide osakonda, juhtide  käehoidmist ja lugematuid käskkirju. Minu suurim saavutus oli kampaania „Simpel teenib raha”. See oli midagi täiesti uuenduslikku selleaegsel turul. Vaatamata suhteliselt suurele närvikulule, sain ikka mõnusa „töökooli” :-) Pärast seda suundusin sponsorluse ja kliendiürituste valdkonda ja nüüdseks olen oma viiendal ametikohal EMTs.

Uskumatult lahe on meenutada vanu aegu :-)