25.märts kuni 02.aprill 2006
Olen senini reisist pilves. Kohaloldud 5 päeva, looduse rüppes, mägede vahel, päike ja tuul jälitamas käsikäes. Ma ei ole nii osav sulesepp, et emotsiooni kirja panna, seda tuleb kogeda. Ma olin sarnasest lumereisist kolm aastat unistanud, sain isegi rohkem kui oleks osanud arvata...
Seltskond oli kirju nagu paabulinnu saba. Punt koosnes enamuses 19-22. aastatest toredatest noortest inimestest, kelle sekka oli sattunud mõned kolmekümnendates ja neljakümnendates ja seda kõike looris 79 aastane härra, kellele pakkusid seltsi lisaks kolm temast natuke nooremat eakaaslast. Viimaste vanuse selgitasin uudishimust koheselt välja. Ausalt öeldes ahmimisime tükk aega õhku, sest sellises vanuses inimesed Austria reisile tulijatena tundusid kuidagi väga ootamatud. Siinkohal võite arvata, kuidas meie noored unistasime sellest, et me 80a läheme noortega mägesid vallutama :-)
Bussireis oli pikk. Õnneks olid inimlikud vahemagamised Varssavi ja Salzburgi hotellides. Viimastesse jõudmist ootasime nagu hingeõnnistust. Seoses eelmise töö iseärasusega olen oma elus palju bussijuhte kohanud. Müts maha meie kahe roolikeeraja ees, kes olid igati normaalsed ja vahvad sellid. Bussis jagus ruumi, saime soovi korral lebotada ja ei pidanud kottide otsas istuma.
Bussisõidu melust võiks pikalt kirjutada, hihi. Esimesena meenub lobasuu Kyron alias Mihkel, kes tuututas esimestest kilomeetritest alates, et tema on uus grupijuht ja „kõik on hinna sees”. Mina, kes ma eriti napsitanud (noorte) inimeste loba ei kannata, harjusin väga lõhikese ajaga. Vedas. Mihkel oli paras naljanina ja annan talle andeks kõik minu aadressil tehtud naljad ja kommentaarid. Kuna bussisõit oli pikk, siis jõudis inimestega tutvuda ja jutuotsale saada.
Hotellid olid meeldejäävad:
Poola- kõrge tornelamu, mis oli ehitud ühe tärniga. Nõukaaja hõngu tundin ka seinavärvist, rääkimata tubade sisustusest jne. Müts maha hotelli hommikumenüü koka ees, toiduvalik oli korralik. Ainukesed pinnud silmas olid kohvijook (täpselt selline poola oma mida lapsena enne kooliminekut jõin) ja siniseks keedetud munad.
Salzburgi majutus oli armas- väike majake, ei mingit luksust, aga sealjuures väga nunnu. Kõrgema tärni võiks anda hommiklauas pakutud tomati ja hea kohvi eest. Hotelli peremees vastas igati minu Austria vanakooli mehe ettekujutusele- lühemat kasvu, õllekõhuga, vanaaegse pluusiga, sellise natuke kandilise olemisega. Peast puudus vaid roheline vildist müts, mida ehib linnusulg :-)
Mayrhofeni majutus oli igati OK st maksutud hinna eest kontimööda. Ainsana tundsin puudu korralikust kuivatuskapist ja saunast. Üleliigsena oli sõnnikuhais, mida sai kõvasti sissehingatud koridorides liikudes. Nimelt maja esimesel korrusel oli lehmalaut koos oma elukatega. Selle teadmisega sai seltskonnas palju nalja. Hommikusöök oli igati meeltmööda ja millestki ei osanudki puudust tunda.
Transport meie hotelli ja linna vahel oli talutav. Ütleks, et bussid käisid sama tihti kui minu Tartu kodu ja kesklinna vahel. Hotell oli väga lähedal keskusele, nii et palju viskasid otsa jala. Kolmapäeval käisime Mayrhofeni kõige vägevamas ja kõrgemas mäeahelikus Hintertuxis (3250m). Sinna sõitev nn green-line buss oli eestlastele ikka erilux- säras ja oli erispets :-) Neljapäeval loksusime bussi-rongi-bussiga, mis viis meid kaugemale ahelikule.
Ilmad olid esmaspäevast-reedeni igati OK. Vähemalt minu arvates. Esmaspäeval oli totaalne päiksepaiste, inimesed suuskasid t-särkides ja maikades. Teisipäeval oli pilvine ja pärastlõunal tulid pilved kallale. Jäime udu rüppe, kus nähtavus oli max 5m. Kui poleks olnud meie seltskonnas ühte meesT, oleks arvatavasti senini seal mägedes ekselnud. Kolmapäeval oli Hintertuxi päev- hommikune päike, mis hiljem viskas sisse suuri pilvemürakaid ja õhtul oli juba päris hall. Neljapäeval oli mõnusalt pilvine. Muusea pilvisus saab ka mõnus olla! Reede õnnistati meid taaskord päikesega, mis andis lõplikult näole mõnusa jume.
Vaba aega oli, võrreldes minu eelmise aasta Slovakkia reisiga (märksõna: magamine). Mängisime palju kaarte ja „Eestit”. Lõbus, igatahes.
Mäed-mäed-mäed. Esimene päev vedasid poisid meid alustuseks mustale mäele, mille kaudu sai laskuda orgu ja sealt edasi mäe teistele ahvatlevatele nõlvadele. Njaa, esimese nõlvana võttis natuke põlve värisema. Ja siis tuli lugematul hulgal erinevaid nõlvasid läbi viie päeva. Ma ei hakka pikalt kirjutama, püüan kiiresti mõned pildid netti üles sebida, mis räägivad enda eest.
Pärast reisi hakka või uskuma tahtejõusse. Sain kõik viis täisväärtuslikku mäepäeva ära nautida kui jäin reede õhtul haigeks- 39c kanti palavik ja räige kurguvalu. Palavik saatis mind öösel ja päeval ja bussis ja maal kuni pühapäevani. Karm kogemus. Homme lähen arstile, ju angiinis olen.
Eestisse jõudsin esmapäeval kell 3.
Olen ülirahul, reis oli tohutult vinge emotsioon, pakkus sportlikku puhkust, vaheldust, meeleergutust ja mida kõike veel. Ajaaa, palju toredaid uusi tuttavaid ka, loomulikult! Ootan juba aftekat :-)
minu pildid
teised pildid
kolmandad pildid
neljandad pildid
viiendad pildid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar