Arvatavasti olin eelmises elus duraselljänes või vurrkann. Niisama haigena kodus vedelemine on piin. Ma lihtsalt ei oska olla. Olen uimakana, hea, et silmad pole pahupidi. Kiireid liigutusi ei jaksa teha, väsin ära. Vaim oleks nagu ärksam. Võtan kätte raamatu, hakkan lugema ja kolmanda lehekülje juures magan. Ju siis ei ole ärksam.
Õnneks ei jaksa ka tööd teha, vastasel korral kribaks e-maile ja nuputaks juunikuu tegevusplaane. Muidugi olen ma väga kriitilistes küsimustes kolleegide jaoks olemas, nendega rääkides tunnen end kuidagi tervemana. Olen natukenegi omas elemendis.
Esmaspäeval lähen kindlasti tööle. Vihkan uimerdamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar