laupäev, aprill 15

Sügav kummardus Liisi Koiksonile

Sõber kinkis mulle sünnipäevaks Liisi Koiksoni CD „Väike järv”. Sel päeval avastasin enda jaoks Liisi tohutult kauni muusika. Olen seda plaati väga-väga palju kuulanud. Tihti jään selle taustal magama.

Täna käsin kontserdil.

Kardinad avanevad ja laulud hakkavad voolama. Üks ilusam kui teine. Liisi Koikson on sarnaselt oma lauludele siiras ja armas. Ta ei ole staaritseja, arvan, et tal ei tuleks see isegi suure pingutamise peale välja. Vahepalana astub lavale Tõnis Mägi. Mul hakkab esimest korda kontserdi ajal katus sõitma. Tohutu emotsioon. Ilus lava sulab värviliseks udukoguks ja siis jälle pilt selgineb. 1.5 tundi kestnud kontsert oli õhkõrn ja imekaunis.


Kontserdil jätsid eriti sügava mulje laulud: Muulil (Tõnis Mägi / Tõnis Mägi), Sõbrale (Robert Jürjendal / Ivar Põllu), Sinu hääl (Tõnis Mägi / Tõnis Mägi), Hommik (Rein Fuks / Jaan Pehk), Luhal (Jürjendal / Anzori Barkalaja) ja minu lemmik

KUU
Rein Fuks / Jaan Pehk

ma joonistan su taevasse
kus kõrgumas tähtedevöö
me kahekesi käsikäes
meid ümbritseb täiskuuöö / ja

suur kuu
suur kuu

ma puudutan sind endasse
öö taevalael on kahvatu kuu
nii kaugele kõik tähed jäid
ja vaiki jäid meie suud / vaid

suur kuu
suur kuu

ei tea edasi mis saab mitte keegi
ei talu seda mis aimatav on
ei palu kedagi hea teada seegi
jalul vaid püsida talutav on

teame mis minevik viis asi seegi
teame kes kunagi oli ja kus
teame me ridu mis kirja on pandud
read jäävad püsima suud jäävad kuss

ma kirjutan su tuultesse
mis jahedalt paitavad pead
jäid sõnad kinni huultesse
ja silmadesse jäid read


* * *

Kontserdist rohkem ei kirjuta, see ei ole võimalik.
Kuulake Liisi Koiksoni plaati „Väike järv”, see räägib enda eest.

Kommentaare ei ole: