Taas õnnestunud Folgitamine

Folgiaeg on lahe! Muutsime Viljandi maja meeldivaks laatsaretiks, meid oli kokku kaheksa. Ühised hommikusöögid (sh vanaema õunakook ja maja spetskohupiimakook), niisama olemised, piknikud, kontsertide külastamised ja aarete otsimised olid lihtsalt ülimõnusad. Suurima elamuse sain Frigg`i kuulamisest. Mainimist väärib ka fakt, et Bangalo peol meie seltskonna naistest kedagi prouadeks ei nimetanud. Vähemalt sel aastal pääsesime šokist :) Muusika oli sarnaselt eelmisel aastale väääga hea.

Kokkuvõtvalt Kvaliteetaeg!
Järgmine aasta jälle, raudselt!

Tegemisi ja mõtteid Hiiumaalt

Paopes, teeveerul on 19. sajandi alguses ehitatud talumaja, meie kõigi poolt armastatud Kulla suvekodu. Vaatamata sellele, et maja on aegade jooksul palju tuult ja vatti tunda saanud, seisab ta vapralt püsti. Maja on ajastutruu nii seest kui väljast. Selles pesitseda oli ainult suur nauding.

Hiiumaa tekitas palju emotsioone ja skaala oli lai…

Kulla ja noorte emade laager
Kulla on mulle väga kallis ja eriline inimene, tema avas mulle maailma, millest polnud mul enne aimdust.

Kulla korraldab kaheksandat hooaega suvelaagrit (millest 6 on teoks saanud tema enda talus, kaks viimast Viskoosal). Läbi suve on olnud laagris väga erinevate elulugude lapsed/noored. Minu puhkuse ajal said kokku emad, kes on sünnitanud ajal, mil nad olid veel ise lapsed (ca 15 eluaastat). Olen tüdrukutega põgusalt kohtunud ka Caritase kloostris ja perekeskus toimunud üritustel. Tüdrukute elulood on õnnetult kirjud (palju kaotuskogemusi, hülgamisi jne jne jne). Veetsin kõik päevad mõned tunnid laagris. Kaasnevad emotsioonid olid seinast-seina. Olen sotsiaalselt väga tundlik…karmid lood ja kurvad elusaatused…uhh. Vahetpidamata analüüsisin ja kalkuleerisin tüdrukute edasist saatust. Paljudel neist pole kodu, elatakse varjupaigas ja-kus-juhtub. Nii elavad ka nende väikesed lapsed… Vaatamata kurvale poolele, oli laagris ka palju rõõmu. Hoolimine üksteisest, üksteise lastest oli tuntav ja silmaga näha. Nad olid avatud kõikideks ühistegevusteks. Isegi mina sain käsitöötunnis käe valgeks, õigemini mustaks.

Puhas rõõm oli tüdrukutega aega veeta, nendega koos meisterdada ja rõõmustada. Palun, et neil kõigil läheks hästi…

Paradiis, õigemini Surfiparadiis

Sain taas tunda Ristna tuult ja päikest. Naudin seda Eestimaa ääremaad ja merd. Ristnas olen saanud oma elu kõige kõvema adrenaliinilaksu- väga kõva tormiga merel. Eiei, ma ei olnud jeti roolis, olin „vanajumala“ selja taga kaasreisija. Ristna lahedad mälestused viivad mind ikka ja taas sinna tagasi. Kahju, et sel korral merele ei saanud. Kui päike välja tuli, tuul vaibus, oli suur grupp kohal ja ma lihtsalt ei pääsenud löögile.

Geopeitus
Üle pika aja mängisime geopeitust. Edukalt sai üles leitud Hiiumaa neli aaret (Dagö, Militaarne Hiiumaa, Ando-Liisa, Naerusuu), ühe otsingul loobusime, sest ei viitsinud kive kaevata. Nendest neljast sai Dagöga kõige rohkem ka nalja. Nimelt olime juba alla andnud aardeotsingule. GPS juras, vihma sadas jne jne. Enne äraminekut palusin endast teha ühe foto. Võtsin siis poosi sisse ja tokisisin jalaga puujuurealust. Toksisin-toksisin ja oh näe imet, toksisin kauaotsitud aarde välja! Nii juhuslikult pole ma küll ealeski ühtegi aaret leidnud.
Militaarne Hiiumaa oli vägev nagu ikka kõik nõuka sõjaväe poolt maha jäetud katakombid. Sukeldusime maa alla, tuustisime läbi kõik toad ja leidsime aarde. Naerusuu aare asub Ristnas endise sõjaväebaasi territooriumil. Olen seda kohta paar-kolm korda öösel külastanud (Surfiparadiisi kliendiüritused) ja nüüd sain ka päeval jäänukid ära vaadatud. Kuna meil ei olnud legendi kaasas ja ma ei mäletanud kõikide parimate kohtade sissepääsuavasid, on põhjust taas tagasi minna.

Ja lisaks kõigele lihtsalt puhkus ja sisekaemuslik olemine.
24.-27. juuli 2007

Lugemise järjekord?!

Mul on nina all laual 3 raamatut, mida tahaks kohe-kohe lugema hakata.

*) P.C. De Laclos "Ohtlikud suhted" (tahan enne vaatamist läbi lugeda)
*) A. Camus "Katk"
*) F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"

Korraga ei saa juu ja raske kaasa tassida kui randa minek :)

Üheksandad suvepäevad

Sel aastal panin end tööandja suvekatele kirja, maksin raha ja tegin märkmikusse sissekande „20.-23.07 Käsmus“. Kõik. Ma olen juba jõudnud sellisesse staadiumisse, kus ma lihtsalt ei viitsi absoluutselt süveneda. Mul ei olnud aimu kes kohale tulevad, mis on programmis, kes esinevad jne. Teadsin vaid seda, et kohal on Action Group ja nad on tasemel.

Mõned päevad enne üritust valdas mind paanika. Ma ei teadnud, kas ja kes minu lähedastest kolleegidest üritusele tulemas. Äkki olen omadest üksi?! Tekkis kohe eriti tunne, et ma kohe üldse ei vii-iitsi. Läksin paraja jorinaga. Noh, raha makstud ja selline aktivist nagu ma olen, et võiks-peaks ikka kohale minema, et mittetulijatele eeskuju näidata :-) Seda enam, et olin olnud Võsul juba paar päeva ja Käsmu on sealt kiviga visata.

Reedel läksin kohale. Aklimatiseerusin. Sain endale päris oma toa, jees. Arvatavasti oli see kunagi ammustel aegadel mõne kasvataja pesa, selline väike tuba, kus olemas eluks kõige hädavajalikum. Igatahes sisenedes meenus mulle 1987 aasta TPL ja ühiskülaskäigud kasvataja tuppa :) Õhtu möödus peaasjalikult jutustades hambaplagina saatel. Väljas oli kohutavalt külm. Öösel nuiasin töökaalase autost mõned pleedid, sest olin tõeliselt mures oma tervisliku seisundi pärast.

Laupäeva hommikul sõime-jõime ja sättisime end platsi äärde. Ootasime kannatamatult sport –ja tagaajamismänge. Kokkuvõtvalt oli päev täis jooksmist ja kargamist. Vaatamata sellele, et meie võistkond üldplaanis esikohta koju ei toonud, oli ikkagi kõige olulisem osavõtt :) Kuna olin „tantsijate tiimis, siis õhtul sunniti mind osa võtma ka „Tantsud tähtedega“ võitlusest. Mul läks hästi :-) Rebisime küll tantsulõvist kaaslasega tihedalt esikoha pärast, aga jäime ikka teiseks (vahe kolm punkti). Aga pole midagi imestada, ma tantsisin kolleegiga vist esimest korda elus ja võitjatiitli sai kaela abielupaar, kes on alati tantsupõrandal hiilanud vitaalsuse ja tantsuoskusega :) Edasi läks kõik hoogsalt ja stsenaariumikohaselt nagu eelnenud üheksal aastal.

Pühapäeval lubasin endale ja Annele, et järgmisel aastal sokutan end vabatahtlikult suvepäevade komiteesse, soovin kaasa rääkida programmi koostamisel. Tegelikult sellest on vähe, luban olla ka aktiivne kaasamõtleja :) Eiei, midagi pole pahasti vaid probleem on selles, et vanad olijad tahavad vaheldust :) Sel aastal oli juba natuke teisiti ja järgmiseks aastaks mõtleme veel midagi uuenduslikku välja!

Musikaalne katsumus

Täna talusin lärmi ja kaotasin palju närvirakke. Mis veel kõige hullem – kohtades, kus tahaks vaikust ja oma mõtteid kuulata. Aga EI! Stroomi rannas olid kuumad 90ndad ja ühes normaalses kesklinna ilusalongis vene diskoraadio. Vaikusest sain vaid unistada, urr! Miks mulle surutakse peale muusikat, mis mulle ei meeldi?! Miks ma pean kuulama muusikat, mis meeldib Stroomi rannamaja baaris töötavale teenindajale või ilusalongi ilusale venekeelt kõnelevale barbile? Ühiskondlikes kohtades peaks olema seadusega keelatud inimeste häirimine. Muusikasõber kannab oma mp3-mängijat. Lastagu ometi inimestel rahus elada.

Rännakud ooperimaailmas

Reedel külastasime Pärnu Ooperipäevade raames etendunud „Toscat“. Enne seda vaatasime Pärnus Promfesti raames „Carmenit“. Sellest eelmisegi nähtud ooperi vahe pole väga suur. Selline tihedus pani mind mõtlema ooperile kui žanrile ja huvile, mis on ei-tea-kust-ootamatult välja tulnud.

Tundub, et kõige suurema tõuke on andnud laupäeviti Vikerraadios eetris olnud „Ooperigurmaanid“. Olen seda saadet väga palju kuulanud ja ju on tekkinud alateadlik uudishimu ja kogemissoov. Teiseks mõjutajaks on ehk Ruta, kes on ooperimaailmas väga pädev. Olen aastaid kuulnud tema kogemusi ja hinnanguid.

Olen ooperiteemadel väga võhik. Ma ei oska hinnata teemat, kes laulis mustalt või kes noodist mööda. Ma olen totaalne võhik.

Mida hindavad võhikud etenduse lõppedes? Seda: missuguseid emotsioone tekitas avamäng, kellel oli kõige vingem häälematerjal, mitu aariat pani südame põksuma, kas kostüümid olid ilusad, kas kavakujundus oli ilus, mitmel korral tuli kananahk peale ja mitmel korral läks silm märjaks jne.

Ei midagi ratsionaalset, kõik vaid emotsionaalne.
Senini on lemmik ikka Traviata (Estonia).

7 vähetuntud fakti minust

Lugesin Kaja ja Gerli paljastusi. Võtan kinni Kaja sõnasabast ja jätkan...

Kiikse ja fetisheid mul eriti pole va tohutult suur armastus käekellade vastu ja kartus avatud kõrguse ees (erinevad avatud vaatetornid, kuhu otsa ronimseks peab kasutama kitsaid ja tudisevaid treppe).

Niisiis:

*) Mul olemas nö teine ema- tädi Laine. Tema hoidis, õpetas, seletas, suunas, aitas ja tema õpetussõnu kannan endaga senini kaasas. Tema poeg oli mu vennaraas, olime nagu kaks tilka vett. Liikusime tihti kolmekesi koos ja olime kui pere - kõigil rosinasilmad peas :) Ilma Laineta poleks ma päris see, kes ma praegu olen…

*) Minu elus mängib suurt rolli isa vend onu Uuno. Tema on „süüdi“ selles, et ma pärast keskkooli lõppu pakkisin seitse asja ja Tallinnasse kolisin. Õnnelikel on „rikas onu“ Kanadas, aga minul oli palju lähemal – Tallinnas. Uuno aitas mind igas mõttes pealinnas jalule.

*) Pärast keskkooli lõpetamist tulin Tallinnasse teadmisega, et minust saab õmbleja. Kolm aastat (keskkoolis), igal esmaspäeval kiitis õmblusõpetaja mu annet ja pani mind uskuma, et minust saabki hea rätsep. Mu vanaema oli õmbleja ja isa osav õmblustöödes (isa tegi kõik kodused õmblustööd). Seega geenides :) Õnneks ma ei saanud kooli sisse ja mu haridustee võttis teise suuna.

*) Palju aastatid tagasi soovisin endale tõestada, et mul on iseloomu. Läksin lambakarjaga kaasa ja pidasin proteiinidieeti. Esineme ja viimane dieet minu elus! Õudne mälestus.

*) Korralikud naised panevad enne voodi pugemist riided korralikult kappi või vähemalt toolileenile. Mulle meeldib aeg-ajalt need jätta lohakalt voodi ette. Ma tean täpselt kes on selle jama taga... Peaks sellest kiiksust st lohakusest lahti saama!

*) Mul on kodus raamatud ja cd-d oma kindla süsteemi järgi reas. Olen kohe närvis, kui keegi paneb midagi valesti tagasi. Endale annan apsud andeks, vastasel korral poleks üldse põhjust riiuleid korrastada :)

*) Köögikiiksud – kapis olgu alati väga kuivad nõud (kui pesen mingil põhjusel käsitsi, siis saab käterätik valu) ja sibulat lõikan alati ühtemoodi (Laine õpetas).

Relax, käes on puhkus!

Esimene puhkuse päev on õhtus.
Tavaliselt on mul puhkus viimase vindini planeeritud, aga sel aastal on teisiti. Kõik-kõik on teisiti. Spontaansus on mu liignimi.

Rõdu

Leidsin selle rõdu Pädastest.

Koht, kus tahaksin kunagi hommikukohvi juua.

Mujal

Kaugel ära, saatjaks Sidsel Endresen & Bugge Wesseltoft "River".

Sõprade uus kodu

Liisa ja Tannu said endale üleeile uue kodu.
Ma siiralt loodan, et nad võtavad selle kiiresti omaks ja teevad sellest endale mõnusa pesa :-)

Katki

Ma nutsin, sest mul polnud jalatseid, -
kui nägin meest, kellel polnud jalgu.

Pärsja mõttetera

Suure suuga mees

Muljetavaldavalt suurel laval mõjus Steven Tyler vingelt. Nii energilile ja krutseid täis, lahe :)
Aeorsmithi kontsert oli minu jaoks nii ja naa, sest ma teadsin vaid üksikuid lugusid ja õiget fiilingut kätte ei saanud. Usun, et asi oli minus, sest see ei ole muusika, mille peale ma väga erutuksin.

Samas No Big Silence`i, Metallica ja Rammstaini kontserdilt olen küll kõrvade peal ära tulnud. Ah, võta sa siis kinni....

Õõnsus

Täna kogesin taas väga tugevat õõnsustunnet, mis tekib head muusikat kuulates. Reaalsustaju kaob, juhe jookseb kokku ja maailmas eksisteerib ainult muusika. Sain kahe plaadijagu uut kraami. Mõnus... Ma tean, sellele tuleb veel lisa. Ja see on veel mõnusam...

Mesihäälse George Michaeli kontserdist

Gerli ütles „Lähme ?“, mina vastu „Lähme!“. Kontserdi seisupiletid sai ostetud juba päris ammu. Noh, et ikka saaks puusa nõksutada ja muidu rõõmsalt karata. Aga võta näpust, vahepeal oli kontsert väljast sisse kolinud ja meid rõõmsalt istuma paigutatud. Thanx, et mitte päris lava taha! Nimelt olime omadega kolmandal tasandil, mis on Hartwell Arena päris kõrgel. Igatahes Gerlil hakkas pea ringi käima ja minulgi oli natuke kõhe. Urmas on mees ja ta oli omadega rahul :) Leidsime allpool kolm vaba kohta ja sinna me omadega kolisime. Natuke lähemale sellele ilusale ööbikule. George Michael ei ole mu lemmik, plaati kodus naljalt peale ei pane, kui on head alternatiivid riiulist võtta. Jaa, mõned laulud on väga ilusad ja sügavad, aga sellega ka minu jaoks asi piirdub. Aga ma jäin vaatamata sellele kontserdiga väga rahule! Saalis toimus midagi ennenägematut! Esimesest noodist kargas rahvas kõikidel tasanditel püsti ja tantsiti kuni kontserdi lõpuni. Ma olen oma elus mitmel kontserdil käinud, aga sellist tantsumaratoni pole enne kohanud. Isegi mitte Pariisis Madonna kontserdil, minuarust.
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)

Chillgrill Helsingis

Pikad nädalavahetusd Helsingis on väga monusad.
Õhtul lähme George Michaelit kuulama-vaatama. Mõnele üksikule laulule ehk ikka oskan kaasa ümiseda :)

Päeval piilun kohalikku kaubandust. Eile läks sellega kehvasti, käisin nagu kana lettide vahel ringi ja midagi ei osanud tahta. Tegelikult on mul ju riided olemas.

Kiidan tegijat

Olen paaril aastal käinud Tartus Kultuurikonverentsil. See on ju mu tulevane tööpõld ;-)
Ühesõnaga ahnitsen teadmisi siit ja sealt. Eiei, ma veel ei lähe EMTst veel kusagile - vara veel! :-)

Täna sain meeldiva üllatuse osaliseks. Minu postkasti potsatas konverentsi "Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas" ettekannete kogumik, selline soliidne õhuke raamatuke. Mis siis, et pool aastat hiljem, seda põnevam on seda taas lugeda. Tublid inimesed seal Tartu Linnavalituse kultuuriosakonnas.

Mul on viimasel paaril korral konverentsidega vedanud (sh viimne Pärnu Turunduskonverents) , sest kõige jubedam on olukord, kus oled kaks päeva kontorist eemal ja siis kirud "pgn, kallis tööaeg läks raisku".

Ühe lausega

Massikultuur ühe lausega
Leelo Tungal

Pikad pressida pisemaks,
lühikesed venitada pikemaks,
priskeid näljutada, kõhnu nuumata,
arukaid hullutada, hullukesi utsitada,
ilusaid närvutada, inetuid ilustada,
flegmaatikuid ergutada, koleerikuid tuimestada −

ja kui kõik on aretatud äravahetamiseni sarnaseks,
seada nad ritta, näidata rahatähekujulist präänikut,
ning juhatada piitsaplaksuga kätte
üleüldine elueesmärk:
„Nüüd tapke üksteist seni,
kuni on selgunud kõige ilusam,
kõige tugevam,
kõige targem ühes isikus!“

("Looming", juuni 2007, lk 806)

Üht koma teist

Reede, 22062007
Päev pärast lõpetamist sõitsin Gerliga Pärnusse. Võtsin rannas pilvevanni ja olin lugemise kõrvale sunnitud kuulma soome keelt. Uskumatu, kui palju ülelahe suvitajaid on lahti lastud! Õhtul üritusturundaja Gerli tegi Sunsetis tööd ja mina jõlkusin järel, me oleme vahetanud kohad. Eksisteerib ainult üks vahe - ma ei unista saada üritusturundajaks, see etapp on minu elus läbi. Nautisin niisama olemist, head muusikat ja üksikuid toredaid inimesi, kes mulle seltsi pakkusid.

Laupäev
Hommikul ei suutnud aktsepteerida teadmist, et on jaanipäev. Väga pika virina peale ajasime end üles ja põrutasime otse Võsule. Mulle ei meeldi see püha, tegelikult mulle pole kunagi eriti pühad meeldinud. Käisin ja jorisesin, et täna on ju tegelikult laupäev ja lihtsalt on tore sõpradega koos olla.

Meie.Ilu.
Suviladisko.

Pühapäev
Talgud. Koristasime ja müttasime. Ma tahaks endale päris oma suvilat, kus saaks aias rohida ja melissi maha istutada :) Seniks kuni pole, käin Võsul.

Ja veel
Väga palju head muusikat ja sellega seonduvat emotsiooni.
Inimesed.

Diplom taskus!

Hetkel kukun kohe kummuli, sest nii väga väss on peal.

Ehk siis väsinud, aga õnnelik :)

Alustuseks fotoreportaaž.
Peagi juba pikemalt.

********************

21.07.07 kell 12-14 on tükiks ajaks meeldejääv ajahetk. Ma siiralt nautisin lõpetamisega kaasnevat protseduuri. Kõik oli väga pidulik ja akadeemiline. Kõik oli teisti võrreldes 1998 aastaga. Täna (27-ndal) vahetasin viimastel ilusatel lilledel vaasis vee ja nuusutan jätkuvalt toas hõljuvat lillelõhna. Ja tegelikult ma ei tahagi pikemalt kirjutada, emotsioon on lähedastega jagatud.

Järgmise lõpetamiseni!

Lõpuaktus

Homme kell 12 olen TTÜ peamajas patsid peas, naeratus näol ja sammun uljalt oma mba tunnituse järele. Lahe :-)

Lõpuaktuse juurde käivad originaalis veel valged põlvikud, pihikseelik ja valge pluus, aga jäägu need järgmiseks korraks ;-)

Taas tööl

Viis päeva puhkust mõjus värskendavalt. Olen jälle töine ja seda kuni juuli kolmanda nädalani. Naudin asjalikkust. Ma loodan, et see on ikka normaalne :-)

Päeva lõpus listisin oma väikesed töövõlad (ei midagi traagilist) ja peas mõlgub kunagine Kaja mõttearendus. Võtan seda kui ühte motivatsioonipaketi osakest. Lihtne!

Koristasin jänese siit ära, ei meeldind see mulle enam :)

Ballett Estonias

Eile nautisime Estonias B. Eifmani nimelise Sankt-Peterburgi Riikliku Akadeemilise Balletiteatri külalisetendust „Anna Karenina”. Tohutu elamus!!! Lõpus lihtsalt istusin ja ulgusin, kaotasin absoluutselt igasuguse kontrolli. Mind ei liigutanud traagiline lõpp vaid kirjeldamatu ilu ja professionaalsus. Kohati oleks tahtnud istuda rõdul, et näha liikumisi ülalt alla, oleksin saanud tantse paremini hoomata. Samas teises reas istumise võlu oli baleriinide miimika nägemine ja traagilistes stseenides hingamise kuulmine. Ja muidugi need kostüümid, puhas ilu.
Tantsijaid täitsid kogu saali ja usun, et ka kõikide pealtvaatajate südamed. Ovatsioonid ei tahtnud vaibuda etenduse ajal ega ka lõpus. Taevalik emotsioon!

Häda nende 84 millimeetristega

Mu rullikad said kaks sõitu tagasi uued rattad. Ja nüüd on häda majas. Enne pidurdasin end paugust seisma, aga nüüd enam ei õnnestu. Uued rattad on tugevamast materjalist ja ei haaku nii hästi asfaldiga kui vanad. Harjumatu, mis mõttes ei jää seisma?! Natuke nagu hirmus ka. Eks harjutan edasi, püüan tunnetuse kätte saada. Ühe pidurdusviisi peaks lisaks ära õppima, usun, et saan Leivolt või Jaanuselt paar head õpetussõna.

Täna kimasin Kasemetsas 14,31 km, seltsiks Urmas (GPSiga) ja Ivi.
Keskmine kiirus 14,4 km/h :)

Neli päeva Saaremaal

Selle suve esimene puhkusepoisike on selleks korraks läbi.

GO Spa jättis sümpaatse mulje- hoolitused, teenindus ja sealne restorani toiduvalik. Kiidan teenindavat personali, sest kõik olid kidakeelsed ja lasid mul hoolitusi nautida. Oi mulle ei meeldi jutupaunikud. Olen maksnud ja tahan vaikust, lisaks kõigele heale. Spa naljakas vaheseik oli vaid see, et suutsin hilisõhtul põrandalampi süüdates kärsatada läbi terve toa lambimajanduse. Seega võtsime kella 23 paiku oma kompsud ja kolistasime teise tuppa. Turvamees kehitas vaid õlgu, õnneks ei käskinud Urmasel korke parandada :)
Järgmise päeva lõunast kolisime Kuressaarest eemale, mändide alla. Saaremaa Hotelli Mändjalas julgen soovitada kõigile, kes tahavad linnamelust eemale. Ideaalne paik puhkamiseks- männid lõhnavad, meri kohiseb ja vaikus. Rand oli peaaegu inimtühi. Lisaks saab end poputada erinevate hoolitustega ja järeleproovitu ei jäänud alla GO Spas pakutule. Tegime hotelli peremehega väikse tiiru thalasso sauna kompleksis. Kui seltskonnaga minna, tasub kindlasti proovimist. Meie jätsime vahele, sest nahk oli päikesest kuum ja kahepeale oli seda kõike päris palju (sh tasu).

Reedel keerasime auto mandri poole, enne veel jõudsime uudistada üle mitme aasta Kuressaare linnust ja selle ümbrust. Lähen tagasi, sest kõike seda on üheks korraks liiga palju. Tahaksin kõike uurida-puurida, mille tulemuseks on väsimus ja tüdimus. Seega ei pea korraga kõike pakutavat ahnitsema.

Jätkub...

Oleme otsapidi Saaremaa hotellis.
Hoolitsuste valimisega läheb raskeks, olen juba piisavalt poputatud:-)

Homme tahaks päikest, palun!

Kokkuvõtvalt- kõik on parimas korras!

Kahekesi.

Rahulolevad Saaremaal.

Alustuseks GO Spas.

Lihtsalt chill

Sõbrad
Võsu
Päike
Meri
Liiv
Tuul
Bacardi Mojito

Naer
Rõõm
Rahulolu

8.-10. juuni 2007

K A I T S T U D !

Ma sain hinde "suurepärane" (teisikeeli A, 5).
Ma olen väga õnnelik!!!
Ma sain suurepäraselt hakkama!!!!

natuke veel...

14 tunni päevast kaitsen oma lõputööd.
Et mis tunne on? Ei olegi eriti tunnet, pigem ükskõikne.
Küll ma homme jõuan närvitseda.

Põhjendatud ostuhullus

Jätsin A&T-sse suurema hunniku raha. Hobidega seotud varustuse jms soetamisel ma ei koonerda. Natukene nagu võiks mõelda?! Samas mõtlen, et ma ei käi naisekombel shoppamas, seega põdemiseks ei ole põhjust.

Hinnalipikutega asjad minu kodus:

• randmekaitsmed (vanad sõitsin lauatades sodiks);
• kott rullikate transportimiseks (originaalkarp sai vett ja pundus räbalaks. Kotti saab kasutada ka lumelauasaabaste jm pakendamisel)
• Briko pluus, pikad varrukad on demonteeritavad. Oi kui mugav ja mõnus! (pole enam probleemi ilmale vastava pluusi leidmisega)
• rullikad said uued rattad - kiiremad ja paremad (vanad sõitsin täiesti kandiliseks)

Ise olen rahul :-)

Ja nüüd kibelen testima mulle uut rada.

Retsensioon

Hommikul leidsin Inboxist lõputöö retsensiooni.

Reaktsioon:

1. vihapisarad ja piiksatus "ülekohus"
2. toibumine, kolleegide abiga. Aitäh teile!
3. lõunaks hakkas silm natuke särama (juhendaja saatis oma ametliku arvamuse ja hinnangu)
4. kirjutasin vastulaused neljale retsensioonis viidatud "probleemile". Ei olnud raske.

Asi pole tegelikult mitte niivõrd hindes vaid selles, et mind ei rahulda hinnangu juures argumentatsioonide puudus. Janunen suurema akadeemilisuse järgi.

Nehh, kus mu kava on?!

Käisin Estonias kuulamas-vaatamas Kuningas Arthuri Galat. Kuna istusin rõdu esimeses reas, siis jätsin vaheajal kavalehe kenasti rõdu servale teist osa kontsedist ootama. Tulin siis tagasi, sättisin istuma ja mida pole, on kava. Ähh, mis mõttes...

Kontsert ise oli tore, aga liigutuse maiku kurku ei tulnud.
Alati ei peagi tulema, sest kogu aeg ei saagi ülihea olla:)

Tartu Rock ruulz!

Tunnen kaasa oma naabritele ja lahtisest akast möödujatele, sest mu rõõmukilked olid kaugele kuulda. Rääkimata neist röögatustest, mis tulid ilusa korvi peale või siis pallikaotuse valus.

Täna käis vererõhk täiesti laes! Meeletu, kuidas Tartu mängud löövad mu verest välja, eriti kui rääkida meistrikatest. Super-super, võit tuli koju st Tartu! Jeees!
Vana (spordi)arm ei roosteta!

Rauno, ära kurvasta, Kalev on ka hea võistkond, aga Rock on sedapuhku kullavääriline :-)

Õhtu

Pikad ja soojad õhtud peletavad une eemale.
Tausatks mängib uus PSB dvd.
...

I was faced with a choice at a difficult age
Would I write a book? Or should I take to the stage?
But in the back of my head I heard distant feet
Che Guevara and Debussy to a disco beat
It's not a crime when you look the way you do
the way I like to picture you
When I get home, it's late at night
I pour a drink and watch the fight
Turn off the TV, look at a book
pick up the phone, fix some food
Maybe I'll sit up all night and day
waiting for the minute I hear you say...


Kui keegi kahtleb mu normaalsuses, siis ma kinnitan, et mul pole postreid seinal ja ma ei ole tüüpiline 13. aastane armunud fänn.

Üksiolemises on oma teatud võlu (ja valu) :-)

Pet Shop Boys`i uus DVD

Kirgas materjal meenutamaks kontserti!

Cubism on saadaval.

Elu kogub tuure

Tegemiste virr-varr. Naudin kõike ja kõiki enda ümber, isegi tööd.
Kaks emotsiooni eilsest...

Uuskasutuskeskuse avamine.

Mida päev edasi, seda enam see teema korda läheb. Mul on palju mõtteid ja ideid. Las ma veel natuke küpsen omas mahlas...

Rahvusooper Estonia hooaja lõpetamine, mis päädis lasteetendusega „Muusikateatri etenduse sünd“. Istusin saalis koos 1. kuni 4. klassi mudilastega ja olin nii rahulolev kui üldse olla saab. Teatri teised kontaktisikud olid oma lapsed kaasa võtnud, mul polnud kedagi kaasa võtta. Läksin siis üksi :-)

Sügisel sebin omadele erietenduse, sest sellest peavad mu kolleegide lapsed osa saama!

Ja täna?
Üle saja aasta trenni.
Hilisõhtul otsin üles ühe Poska tänava maja, mis pidi olema Kadrioru Kau-ni-tar! Lähen vaatan (ja värisen)!

Elu on lill.

Alateadvus töötab omasoodu

Täna hommikul võpatasin üles.
Alateadvus oli välja genereerinud lõputöö ühe vormistusliku ebakorrektsuse. Lihtsalt lambist.
Pagan küll.

Tehtud!

Mu lõputöö on TTÜ majandusteaduskonnas ühes kabinetis ühe laua peal.
Sellist apaatsust nagu tundsin täna kella 17-18-19 paiku, polegi vist kunagi tundnud. Ma lihtsalt seisin käed rüppes ja ei osanud midagi teha ega kusagile poole liikuda. TOTAALNE TÜHJUS.
Peas vaid keerlesid töö võimalikud parandamata vead. Kontrollisin, ikka olin ära parandanud. Seegi hea.

Emotsioon on liiga võõras, et seda mõista.

8. juunil lähen kaitsma.
Vot ei tea, kas kaua tehtud on ka kaunike...

Homme lähen Pärnusse ja tõmban juhtme seinast.
Adjöö.

Asi tahab uurimist

Küsimus: Kuidas veedavad kaks head sõbrannat koosolles oma õhtut?

Vastus: Uurivad ajalugu :)

Harimatus on selle nimi

Eile käisin Estonias Põhjamaade Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil "APOCALYPSIS".

Ma ei jõudnud enne kontserti kava lugeda. Olin kuulnud Tõnu Kõrvitsa „Thule eleegiad” mõned minutid, kui sain aru, et see peab olema lugu eestlastest. Lugesin kava ja oligi.

R. Straussi “Don Quixote”. Kava kirjutas, et see on nö copy-paste raamatust, mis on nootideks kirjutatud. Hing kriipis, oleks tahtnud olla raamatut lugenud, et paremini emotsiooni tabada.

Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr.6 oli muljetavaldav - nii detailne ja kihiline. Tõmbas seest ikka paar korda õõnsaks.

Ja mis mind selle kõige ilusa juures närvi ajas? Ma ei oska seda muusikat teadlikult kuulata. Ma ei leia hoobilt mängivaid pille üles, rääkimata sellest, et oskaks neile kõikidele nimesid anda...
Minu jaoks on ainult emotsioon, kas hakkab põlv värisema, silma tikub pisar ja seest on õõnes.

See mind ei rahulda, tahan enamat. Ja saan ka.

Most wanted - 2 PSB DVDd

Appihüüd:

Olen välja laenutanud kaks Pet Shop Boysi DVDd.

Kellele, pole õrna aimu:(( Oh mind kanapead:(Olen siit ja sealt küsinud, keegi midagi ei tea. Sõbrad, andke märku, kui kellegi käes laentsis?! Ausõna ma ei pahanda, peaasi, et üles leiaks...

Olen väga nukker.

Täiendus: Performance - olemas! Jees!!!

07.05.07 eelkaitsmine

Uudishimulikele - mul läks väga okeilt :-)
Aga see okei ei ole väga kaalukas, sest hinnang anti esinemisele ja kohapeal sirvitud tööle, aga siiski!

Mis veel:

• minu arvates on töös kolm nõrka kohta, ootan juhendaja kinnitust/ ümberlükkamist oma kahtlustele
• pean paar tabelit ilusaks tegema
• pean resumee valmis vorpima
• pean hiljemalt 16. mail töö kaante vahele saama!

Esimesed täheldatud elumärgid:

• reede hilisõhtul istusin (!) lounges UPUP (Estonia pst 1/3). Soovitan ülisoojalt - suitusvaba ja eluhea söök!
• kaapisin raamaturiiulist kokku kõik oma lemmikraamatud, vedasin voodisse ja voodi kõrvale
• lahmin tööd teha ja ei ole enam nii hajevil

Hõre tunne

Täna on laupäev. Vaatan oma lõputööle osta ja ei teagi mida arvata.
Valmis on ka kaitsekõne koos slaidshowga. peegli ees pole veel harjutanud, aga aega on.
Esinemist ma ei karda, pigem kardan, et ma räägin liiga palju :S

Ühte tean, olen enda üle uhke, sest see on peaaegu valmis.
Teiseks olen sponsorluse teemat söögi alla ja söögi peale niii palju mämmutanud, et tunnen end väga koduselt. Teema on põnev ja ei plaani sellest loobuda ka siis, kui kunagi tulevikus peaksin ametikohta vahetama.
Kolmandaks olen saavutamas kõrgemat lendu wordi käsitlemisel.

07. mai kl 17 lähen eelkaitsma.
Eesmärk on 16. maiks asi ära kaanetada, et saaksin järgmistel päevadel olla Pärnus turunduskonverentsil.

Hõre on olla.

"Mul ei ole sõnu" päev

Täna lähen Pet Shop Boysi kontserdile.

Mind leiab esireast.

Ihukarvad on juba praegu püsti.

19a fänn

-------------------------------------

05. mai

Raske on panna kirja emotsioone, kui need on kirjeldamatult suured.

Sealjuures ka midagi intiimset ja midagi väga isiklikku.

Kahju, et nad ei laulnud mu ühte lemmikut "Being boring". Ärge küsige, mis lugu mulle kontserdil kõige enam pinget pakkus - kõik pakkus.

Mu armastus selle bändi muusika vastu on lõpmatu...

Nii nii nii väga läheb korda...

Gerli ja Rauno pajatavad oma muljeid.

Urmas, Gerli, Ivi, Ave, Rauno ja Klen, - mul on hea meel, et te olite koos minuga nina vastu traataeda :-)

Kaubuhirm

Täna südaöö paiku Ojos de Brujo kontserdilt koju sõites valdas mind totaalne hirm. Sattusin ootamatult vastamisi ühe lõkkega, mis põles heleda leegiga kesklinna tuiksoonel. Ma pole vist ealeski sellist kannakat teinud... Süda põksus hirmsa hooga ja seest oli õõnes. Tahtnuks Pelgulinna sõita läbi Tartu... Erakordselt ebameeldiv kogemus ja läbielamine. Hirmul olid päris suured silmas. Turvatunne oli miinusmärgiga.

Tavaline laupäev

Väike küllastus ja väsimus

Sel nädalal on olnud tervis natuke nigelavõitu. Seljavalud ja väike palavik. Ju esimesed väsimusmärgid, emake-loodusel on omad reeglid. Kui mul ei oleks maailma head seljaarsti, oleks ma arvatavasti juba ära koolnud. Arsti nimi on Gunnar Männik, soovitan soojalt! Tänu temale sain pärast kahte päeva taas voodist püsti, liikuda ja istuda. Pikali olles ei olnud tore trükkida, kõht kuumenes üle :-S

Lõputöö kirjutamine ei ole iseenesest midagi hullu- testitud. Tuleb vaid anduda. Kindlasti tuleb mõnedel kõik see mängleva kerguse ja kiirusega, aga mina sinna inimgruppi ei kuulu. Nüüdseks olen olnud üle kuu totaalselt pühendunud. Tulemuseks 64 lehekülge teksti, mis ei ole õppejõu poolt veel lõplikult kinnitatud. Pean seda veel mudima ja muutma, aga ei midagi ülejõukäivat ega traagilist, VIST.

Ah, et mis ilm õues on ja üleüldse mis aastaaeg? Ei mina tea…

Elumärk

Sõbrad,

ma pole uhkeks läinud ega teid unustanud. Lihtsalt olen minetanud kogu oma inimlikkuse ja raiun lõputööd kirjutada.

Vahekokkuvõte:

• 2o lehekülge (suhteliselt) puhast materjali;
• 23 lehekülge natuke vähem puhast materjali;
• 8 lehekülge päris musta materjali;
• 30 kasutatud kirjanduse allikat.

Alates detsembrist pühendanud kirjutamisele ca 127 tundi sh detsembris ca 38 tundi, mis teeb kokku u 16 tööpäeva .

Juhendaja on väga pühendunud minu tegemistesse ja usub minusse rohkem kui mina ise.

Aamen.

Klass

Kell on pool kaksteist. Filmi vaatamisest on möödas päris mitu head tundi.
Loen taas Ilmar Raagi blogi vanu tekste ja film lahustub mu sees. Ma isegi ei tea, kas ma soovin kiiret ühekssaamist või mitte.

Noored näitlejad on hämmastavalt head. Ma ei saa mainimata jätta Joosepi (Pärt Uusberg) altkulmu põrnitsemise oskust. See kõik on nii tõene ja usutav. Kui kinolinal oleks kardinad, piinleks nad valus.

Väga hea film. Sügav kummardus kõigile tegijatele!

Sisusse hetkel ei lasku, tahaks rahuneda ja magama minna.

Üks omamoodi kevad

Kevad on ilus aeg- vatikuub on kapis, soe õhk paitab põske ja maailm särab.

Sel aastal on minu kevad väga vastuoluline. Olen kuidagi kõigest ja kõigist nii eemal. Ja kui satun päikese kätte, siis on tunne, et ahmiks kogu maailma enda sisse.

Et kuidas mul siis läheb? Enam-vähem.

Muuhulgas on mu sotsiaalsus nullilähendane. Uus kogemus, minu puhul midagi väga enneolematut.

Peaasi, et päris meeldima ei hakkaks :-))

Kuniks jaksu...

Täna sain juhendajalt põhjaliku tagasiside teooriale. Olen endiselt õigel teel, aga hästi palju soovitusi-parandusi-ettepanekuid (sisu täiendus, struktuuri update, keeleline korrektuur, jne jne jne). Õppejõu ees oli häbi, parandusi oleks pidanud palju-palju vähem olema :S Njah, aga pean tunnistama, et tunnen juba selle kõige osas juba sportlikku hasarti. Kuram seda teab, kas see on hea või halb...

Täna on kirjas 4 õhtutundi.

Homme võtan natuke iisimalt, lähen teatrisse. Laupäev ja pühapäev on taas sisustatud (ma loodan).

Urmas on ka kodus, tore! Tema loeb, mina kriban silm krillis ja näpp villis :)

Bye!

21.03.2007

Päevad on kõik vennad: töö-kooliasjad-magama.
Tänasest kuni reedeni tulen 2 h varem töölt ära (eelmise reede arvelt). Teadagi miks.

Olen seisus, kus kõik materjalid on õppejõu käes ülevaatamisel.
Loodan peagi ta jutule saada. Ehk homme.

Ma siiralt loodan, et viimastel päevadel kirjutatud analüüsiga päris rappa ei pannud.
Tulemus: 12 lk vormistatud teksti + 3 lk ettepanekuid, mõtteid ja paar tabelit.

Tänane panus ca 4 tundi (kodus).

Meeleolu on tegelikult päris OK, hoog on sees. ISEASI MIS HINNANG ASJALE TULEB....

Täna on hinge- ja kehapalsamiks saun.
Küdegu juba kiiremini...


Sõbrad, ärge palun pahandage, ütlen veel kaua aega paljudele toredatele ettepanekuitele "ei".

20.03.2007

Uhh, jälle õhtu käes.

Pärast pingelist tööpäeva läksin Olümpsi kohvikusse puhkama ja energiat koguma. Kook ja kohv maitses heasti ja tore sõbrast vestluskaaslane viis mõtted mujale.

Maius ostsas, rallisin kontorisse tagasi. Analüüsi peatükile kulutatud aeg ca 2,5 tundi.

Ja nüüd taas rallikäik sisse ja kojusõit.

Ma loodan, et naabrid kurikaga ei oota. Nimelt on mu autoalarm hulluks läinud ja vahelduva eduga päeval-öösel lõugamas. Ootan/kardan, millal saan rämeda sõimu osaliseks. Mina küll öist alarmi ei kuule, aga kindlasti mu naabrid sh väikesed lapsed :S

19.03.2007

Pärast tööd tegin trennis kiired vibutused ja kobisin kontorisse tagasi. Offis distsiplineerib.

Panustasin magistritöösse 2 tundi ja sutsu peale.
Ühtlasi jään ootama juhendaja tagasisidet saadetud kirjatööle.

Alates tänasest panen ajaveebi kirja tunnid, mis on kulutatud mõtlemisele-kirjutamisele. Võtan kasutulsele kõik masohhistlikud viisid, mis natukenegi tagant tõukavad. Kui murdun ja kooli pooleli jätan, siis saavad õlutsejad näägutada "ISSAND nägid nii palju vaeva ja ikka valmis ei saanud. Nõrk, nõrk oled sa Anneli!".

Põrr, seda ma küll kuulda ei tahaks :-)

"Meister ja Margarita" film ja kommentaarid

Täna otsisin raamaturiiulist välja ammu ostetud raamatu M. Bulgakov "Meister ja Margarita" : kommentaarid" ja võtan selle voodisse kaasa. Lehitsen ja loen veidi. Homsest hakkab ETV-st seriaal jooksma. Kuna tegemist on tõeliselt müstilise raamatuga, siis usun, et kommenteeride raamatust on abi filmi paremal mõistmisel.

Lugesin raamatut keskkoolis ja ma olin selle teose lummuses. Tänaseks on palju ununenud. Olen ootel, igatahes!

Palavikus mehe mõtted

Urmas on haige, palavikus ja väga uimane.

Pärast pikka uinakut avas silmas ja küsis siiralt "Huvita, kuidas Villu Reiljanil läheb?".
Mina seepeale vaatasin teda kahtlustavalt ja jäin vastuse võlgu.

Teine asi. Kuidas töötab insenerimõistus?
Ma kurtsin, et loetavas raamatus on palju keerulisi hispaaniakeelseid nimesid.
Urmas oli minuga päri ja arvas, et tegelikult oleks parem kui raamatus oleks nimede asemel numbrid. Vaat, kui lihtne siis oleks meelde jätta!

Ma loodan, et ta saab ruttu terveks :-)

Õppepuhkus vol 2, 4. päev

15. märts.

Varahommmikul ei suutnud end kuidagi koguda, tegelesin logelemisega. Raag rääkis Terevisioonis oma viimasest filmist "Klass", millepeale lugesin ühe hingetõmbega läbi kõik lugemata artiklid tema blogist ja surfasin filmi kodukal. Sellest filmist (poleemikast) on juba nii palju räägitud ja lisaks loetud, et lähen seda kindlasti vaatama. Mõtetest ja emotsioonidest siis kunagi hiljem.

Lõpuks suutsin end nii palju koguda, et pühendusin kirjatööle. Püüdis kuidagi struktueerida analüüsi käsitlevat peatükki ja häälestasin end juhendajaga kohtumiseks. Olgu mainutud, et mu juhendaja on väga kindlakäeline ja range ehk siis raske õppustel ja kerge lahingus. Ma päriselt ka pabistasin. Meie kohtumine ja arutelu oli konstruktiivne. Kuigi jah, liiga palju märksõnu, mida pidin lennult haarama. Eneseusk oli kohati kõikuv.

Pärast kolmveerandtunnist vestlust läksin kohvikusse ja mõtisklesin asjade üle järele. Mõtlesin välja mille kuramuse pärast kõik see nii raskesti tuleb. Mul on lihtsalt nii palju põnevaid teemasid õhus, millega vabal ajal tegeleksin. Meeleldi õpiks kunstiajalugu või pühenduks Caritase teemadele...

Lisaks on stressav see, et sponsorlusest on nii vähe töid kirjutatud. Brändingut puudutavaid baka- ja magistritöid on lademetes, aga sponsorlusest vaid mõned üksikud. Saaks lihtsamalt inspiratsiooni. Ebaaus. Teisalt on sponsorlus turundusvaldikonnast mulle kõige armsam, olen seda aastaid fännanud. Tunnen end koduselt ja mõnusalt. Kahjuks mitte koduselt akadeemilist tööd kirjutades. Niuks.

Reedel suhtlesin juhendajaga veel meiliteel. Tundsin ridade vahelt, et ta on väga abivalmis ja vist usub minusse rohkem kui ma ise seda teen...


Reedel läksin tööle, oli vaja. Mu lühike puhkus sai läbi. Kokkuvõtlikult olen peaaegu rahul. Rohkemaks poleks suuteline olnud. Andsin endast parima.

Õppepuhkus vol 2, 3.päev

Meeleolu oli/on enam-vähem rõõmus.

Ma ei imestaks kui TTÜ raamatukogu sõbralikud tädid on varsti mu sõbrantsid :-) Tänane päev oli taas (kooli)töine, muuhulgas tegelesin töö formattimisega nõuetekohaseks. On alles piibel üllitatud, mille iga rida näpuga taga ajasin.

Täna saatsin juhendajale pika e-kirja ja pistsin manusena kaasa kirjutatud töö.
Homme kell 15 lähen vaibale.
Natuke pablan kaa...

Õppepuhkus vol 2, 2. päev

Kell 10-17 TTÜ raamatukogus. Teooria täiendused, olemasoleva olukorra analüüs, uuringu kokkuvõte. Kõigega tegelesin natuke.

Kell 18-20 Caritases ajurünnakul. Teemaks lapsekodulapsed ja loodav fond.

Kell 20-21 vaatasime kloostris kollektiivselt saadet "Meie", teemaks lapsekodulapsed ja tugiisikud. Saatekülaliste seas olid Caritase kasvandikud. Mind ja Urmast paluti ka saatesse. Keeldusime koheselt - ajame oma asja.

Kell 21.30-22 kuritarvitasin tööandja printeri ressurssi ja tegin tehtud tööst ühe väljaprindi ja valmistasin pida ette homseks töiseks päevaks. Üks asi hingel seoses materjalidega, kui selle ka korda saaks, oleks elu juba peaaegu-natuke lill.

Nüüd püüan kuidagi koju jõuda. Ei jaksa enam, jõud on lõppenud....

Õppepuhkus vol 2, 1 päev

12.märts - PAANIKA.

10. (kevad)talvepäevad

Nädalavehtuse veetsin Otepääl. Sedapuhku siis minu 1o. talvekad tööandja juures.

Õhus oli kevadet.
Teed olid väga porised.
Lumelaudasin vesisel lumel. Mõttetu üritus.
Läksin mõlemal õhtul enneolematult vara põhku.
Pidin taluma untsa-untsa muusikat.
Toanaabritega ja erikülalistega omaette sumisemine oli parim ajaviide.
Süüa sai ebnormaalselt palju.
Ööklubis ei mänginud plaate Arno Kukk. Täiesti uskumatu lugu
Vanade olijatega igatsesime taga vanu aegu.

Film naistele

Kui tuju paha, siis võiks minna kinno "Muusika ja sõnad" vaatama.

On silmailu ja saab nalja :-)

Sisu ärge otsige, järjekordne "lihtsalt tore film" :-)

Otsin üürikorterit

Mitte endale vaid sõpradele.

Ma ei ole oma ajaveebis rääkinud meie sõpradest Liisast (28a) ja Tanelist (3,5a).
Meie teed ristusid kaks aastat tagasi läbi Caritase. Oleme nendele kenadele inimestele Urmasega nö tugipere. Kasutan seda fraasi siis, kui ma käin kusagil ametkonnas asju ajamas. Muidu oleme neile ikka sõbrad. Võiksin (-me) siin jagada muljeid erinevate retkede kohta Tallinna LV-sse, Sotsiaalhoolekandesse, Pensioniametisse, (laste)arstide juurde jne jne jne

Hetkel isegi sellel teemal pikemalt ei peatuks. Kahtlustan, et see riivaks nende privaatsust ja tunnen end natuke ebamugavalt. Ehk kunagi tulevikus, kui kellelgi peaks olema huvi selle maailma vastu. Rõõmud ja mured käivad käsikäes, muuseas…

Liisat ja Tanelit ähvardab peavarjuta jäämine, sest olemasoleva üürikorteri hinda tõstetakse märkimisväärselt. Pragune elukoht Õismäel oli neil käes väga headel tingimustel tänu omaniku mõistvale suhtumisele ja südamlikkusele. Kahjuks läheb korter peagi müüki.

Kulutan Tallinna Kesklinna Valitsuse ust, aga sellest pole eriti tolku…muidugi, alla ka ei anna. Mnjahh, Liisa ja Tannu ei saa aastaid puu all elada, enne kui neile linna poolt munitsipaalkorter eraldatakse…

Seega otsin Liisale 1-toalist mugavustega korterit, mille hind ei oleks kallim kui 2500 kr kuus.
Kui ei leia, siis tuleb leppida varjupaigaga… Valus.

"Aken" Dagö

Täna käisin Nukuteatris "Aken" üritusel Dagöd kuulamas. Ei hakkanud rohkem meeldima. Võimalik, mu esimene ja viimane Dagö kontsert. Ei noh tegelikult oli OK, aga mitte otse südamesse :-)

Meelespea e. tunne Kuutseka olusid

Tuleval nädalavahetusel kiman taas Otepääle, sel korral kümnendatele EMT talvekatele (olen 1 laagri vahele jätnud, muidu oleks 11 kord). Mul on värske kogemus eriti lõbusast Otepää reisist üleeelmine nädalavahetus. Kahjuks ei ole olnud mahti sellest pikemalt kirjutada. Väikse kokkuvõtte tegi Gerli. (sh fotod).

Mõned meeletuletused iseendale enne Kuutsemäele minekut:
· Tegemist ei ole mäega vaid künkaga. Lumelauaga saab otse alla sõita ja peaaegu kantimata;
· Künkast alla jõuab kiiremini kui ealeski ennustada-karta oskad;
· Varu kannatust, tõstuki järjekorrad ei ole nii lühikesed nagu Val Thorensis;
· Järjekorrad ei lookle ilusa rivina. Inimmass meenutab mesilasparve ümber taru sissepääsuava;
· Hoia oma ilusat lumelauda, sest järtsis tegeletakse selle killimisega.
· Hoiatus! Jägermeister tuleb ja tapab! Seda kõike kroonivad koledad oranžid mütsid (sõbrad,andke andeks:-) ja eriti jube karaoke. PS. Põgeneda pole kusagile, sest kole laul kostab kaugele.


Selle kõige vastu aitab ainult üks rohi. Võta chillilt, sest päris mäed on ju kaugel!

Süda tuksub tuks-tuks-tuks, valimistulemuste ootuses

TV-st ETV.
Mul on läpakas süles.
Urmas on PC taga.

Monitoorime tulemusi.
Täna magama niipea ei saa, uhh...


Täiendus:
Tühistan kolimisfirma tellimuse ja Eestist ära ei koli :)

Laarile oleks soovinud isikumandaadi kohta esikolmiku seas.

Rõõõõm, et nii läks!

Madonna DVD - ostetud!

Täna ostsin Laseringist Madonna suvise kontserdi DVD.

Lõpuks ometi on elamus koju toodud :)

Ostke-vaadake-nautige!

Uus trennikogemus

Kaks aastat tagasi tegin tutvust shapingu trenniga ja olen sellele alale truuks jäänud. Paar korda nädalas trennis käimine on arendanud märkimisväärselt minu distsipliini teha midagi regulaarselt ja tegemist väga meeldiva rutiiniga. Ja muidugi on füüsis palju parem kui kunagi varem. Kiidan ja soovitan shapingut inimestele, kel seljahädad ja kargamistrennides käia ei saa. Kahjuks treeningut ei paku väga hubased ja uued spordiklubid. Ma kirusin pikalt Flexeri tingimusi kuniks „ära harjusin”. Mis siin salata, nurgatagustes kohtades on jälle kuutasud hästi taskukohased. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :-)

Eile kutsus Terts mind Arctic Sport Clubi bodypumpi. Haarasin kohemaid võimalusest kinni, sest pole kunagi „kuumas” spordiklubis käinud ja bodypumpist ei olnud päris täpset aimdust. Tuttavad on jaganud kogemusi, aga oma lihas on ikka kuningas.

Trenn oli väga mõnus! Tundsin, et bodypumpiga saan liigutada nii hinge kui keha. Nautisin füüsilist koormust ja nalja tegid täiega tudisevad jalad. Treener oli elurõõmus ja agiteeriv, no selline nagu üks treener olema peab. Eh, eks meesterahvas vist paneb ka rohkem pingutama, ju on see kunagi iidamast-aadamast kivisse raiutud :) Hiljem sai ka ujuda ja saunamõnusid nautida. Ühesõnaga üks väga täiuslik trennielamus.

Eile hilisõhtul mõtlesin, et uurin Arctic klubi hinnakirja. Sõprade juttudest on jäänud mulje, et tegemist minu jaoks kalli spordiklubiga. Kahjuks hinnakirja ei ole võimalik kodukalt leida, aga huvi pärast teen kindlasti päringu. Ühesõnaga mõlgutan mõtteid, et vahelduseks tegeleda regulaarselt muu spordialaga. Kui Arctic kukub kalli hinna tõttu ära, siis kiikan ehk Planetsporti. Püüan ka ujumas käia kord nädalas, selleks on Elioni Spordiklubi loonud väga head võimalused. Lisaks sellele, on mul sahtlis 7x tasuta treeninguid Stilettos, kuhu ma ka peagi sammud sean.

Terves kehas terve vaim, mõnus! :-)

02.03

Numb
Pet Shop Boys

Don't wanna hear the news
What's going on
What's coming through
I don't wanna know
don't wanna know
Just wanna hide away
make my my escape
I want the world
to leave me alone
Feels like I feel too much
I've seen too much
For a little while
I want to forget

I wanna be numb
I don't wanna feel this pain no more
Wanna lose touch
I just wanna go and lock the door
I don't wanna think
I don't wanna feel nothing
I wanna be numb
I just wanna be
wanna be numb

Can't find no space to breathe
World's closing in
right on me now

Vägivald Vene Draamateatris

Kujutage ette kuivanud lille, kelle hing ripub juuksekarva otsas. Ta teab, et peagi kastetakse teda toasooja veega. Saabub kauaoodatud päev. Kastja tuleb lille juurde ja valab sinna pisikese tilga vett. Vesi niisutab paari ruutsentimeetrit ja umbes 1 cm sügavusele. Lill teab kui hea see on, aga vesi juurteni ei jõua. Lill vaagib hinge ja püüab pealmistest kihtidest niiskust kätte saada...

Täna oli Ultima Thule 20nda sünnipäeva juubelikontsert. Olin seda väga-väga oodanud, piletid iidamast - aadamast ostetud. Pärast esimest lugu sain aru, et järgnevad paar tundi saavad väga valusad olema. Kontserdi heli oli absoluutselt paigast ära, ühesõnaga heli oli olematu. Ümbritsevad inimesed muutusid kontserdi jooksul natuke närviliseks, sosistati ja niheleti. Ma püüdsin nii palju tolerantsi üles näidata, et ei läinud kaasa Urmase palvega ära minna. Riho Sibul on võrratu muusik, ma ei suutnud…

Mis iganes oli põhjus, aga tegemist oli musikaalse vägivallaga.
Kõik saalisolijad teadsid milleks on Riho Sibul ja Tõnis Mägi võimelised. Nad on tegelikult liiga head...

Urmas samal teemal.

Kõik Otepääle!!!

Rõõmasad ja toredad on sel nädalavahetusel Otepääl!

Sõidame nii mööda maad kui mäest alla :)

Ühesõnaga hea saab olema!

Pet Shop Boys Tallinnas!

Minu viimase 19. aasta armastus on 2. mail Tallinnas.

Emotsioon on jätkuvalt nii tugev, et valus on olla.

Ma olen väga-väga õnnelik!

Sõbrad, andke mulle otse märku, kes on Pet Shop Boysi kontserdile tulemas.

Nõges? Roos?

Tahaks jääda iseendaks
Ultima Thule
Riho Sibul


oi ma lendaks, oi ma lendaks, aga maha tahaks ka
tahaks saada kasvõi kindaks, mille viskad mulle sa
Põhimõtetele kindlaks jäädes joosta tulle ka.

tahaks saada kerjusmungaks, aga ilm ei võimalda
samas tahaks uusi hambaid, prille, audit, maja ka
tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
õigevaikselt omaette kasteheina kaduda.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
et must räägiks kõmulehes mõni melomaanist tindirullija
tahaks tunda sinu siirust, kuid ei salli sõimu ma
tahaks jääda iseendaks, aga raha tahaks ka.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

tahaks jääda iseendaks, aga raha tahaks ka
oi ma lendaks, oi ma lendaks, aga maha tahaks ka
tahaks tõde kuulutada, aga samas tahaks ma
silmad maas ja hästi vaikselt kasteheina kaduda.

nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?
nõges või roos, kumb olen ma?

Simpel Sessioni äge klipp

Kliki siia !
See on ainus üritus, mida tööalaselt taga igatsen. Üritusturundusjuhina sain sellesse panna oma hinge ja armastuse :)
Nautige, kellele ala vähegi emotsiooni pakub!

m-valimised

Sel aastal annan oma hääle neti kaudu. Järgmisel korral kasutan selleks m-kanalit.
Eelpromo tv-klipid on head, kas pole ;-)

M-valimiste klipp1
M-valimiste klipp2

Soovitan: house`i netiraadio

Tööl kuulan tihtilugu head ja meeleolukat house`i netiraadiot.
Täna lasti eesikeelset lugu, mille peale ma 2x kontrollisin, et kas ikka kuulan House- silky deep house music direct from New York City! (Url: http://scfire-ntc0l-2.stream.aol.com:80/stream/1007 )
Naljakas oli :-) Kes laulis, pole aimu.

Siinkohal meenus üks kodumaine tegija, kes produtseerib mõnusat ambienti.
Olen Cloudspeak`i paar korda lives kuulnud, tasub kuulamist.

Gerlikesekene,

Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu, või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal?
Oled Sa kunagi lehvitanud neile, kes kardavad kaalus juurde võtta?
Või röövinud tühjaks riigipanka?
Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal "Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes"?
Või kirjutanud romaani pealkirjaga "Kokaraamat neile, kel aastaid üle 62"?
Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka?
Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud?
Ei ole?
No siis on Sul ju paremad päevad veel ees!

ÕNNE JA ARMASTUST SULLE!

Ja aitäh Sulle mõnusa õhtu eest!
Tegelikult oli isegi B&C-is paar mõnusat vaheseika ;-)


Sõbrad
17.02.2007

Jõmmidest

Väljas lõunatades sattusid meie kõrvallauda jõmmid. Nad olid pealinna Tulnukad. Loomulikult rääkisid nad kõva häälega, nii et ma olin sunnitud nende juttu kuulma. Mul jäi aeg-ajalt supp kurku kinni... Kutid arutasid läbudest, reisidest (sh joomingutest), naistest, vingetest kaubamärkidest, mida nad endale ümber mähivad jne jne.

Huvitav, äkki mõni kliinik tahaks nende aju uurida...
Naised, ärge kunagi võtke endale selliseid mehi!

Täiendus:
Sattusime sõpradega laupäeva öösel Bonnie and Clyde`i. Salamisi heietasin mõtet, et kuna jõuame nii hilja kubisse (u kl 2 öösel) ehk kannatan sealse melu välja. Hea, et lõbusad sõbrad olid kaasas! Ma püüdsin eriti mitte ringi lehvida, sest ümbritsev oli masendav ja see muusika... Nagu Jaanus üles - tango, valss ja disko läbisegamini. Programmijuhid, alooo....

16.02

Töönädal läbi. Väsinud. Haige olemisega. Vindun.

Täna Hed Kandile ei lähe.
Süda valutab - kooliasjad kummitavad, pean õppepuhkuse paika panema...



Täiendus: Täna on kohustuslik raadiokanal Energy Fm - nii head muusikat ei ole tegelikult päriselt olemas...
Prives on ju Hed Kandi, auuuuu.

Ära anda palavik, köha ja peavalu

Huvitav, kas ma jäin eelmises elus kellelegi võlgu?

Tundub küll:-( Olen ebanormaalselt tihti tõbine. 1.5 päeva enne Val Thorensisse minekut hakkas angiin taas pead tõstma. Sööstsin perearsti juurde, sain kriisiabi (veinile planeeritud raha läks rohtudele). Ja nüüd olen jälle haiguse küüsis - palavikupoiss, köha (viimati põdesin köha vist 5. aastaselt) ja näru olemine.

Ja seda kõike oma tervislike eluviiside juures?!?!?
Pagan, närvi ajab. Lihtsat ebaõiglane...

Lumelauaga Val Thorensis

Kurbus on peal, kauaoodatud reis ongi selleks talveks läbi.

3.-10. veebruar 2007.
See-eest on mida meenutada, nautisin 6 päeva Val Thorensi mägesid.

Reis ise kulges valutult. Mainimist ehk väärib pärast 2.5 tunnist lennureisi sama palju transfeeri Genfist Val Thorensisse. Minnes oli jube väss peal, olin terve tee poolunes ja unustasin vaid voodist. Tagasõit Eestisse algas omapäraselt- vedelesime paar tundi hotelli-kortermaja fuajees, seejärel mitu tundi Genfi kesklinnas ja siis veel tunde Genfi lennujaamas. Põrr, see oli väsitav. Abi oli sõpradest, muusikast ja raamatust.

Ahjaa, 1.5 päeva enne reisi tekkisid angiini tunnused ja palavik. Õnneks sain rohud kohe peale ja esimeseks mäepäevaks olin täiesti terve. Eks kõrgus ja päike mõjusid ülihästi :-)

Mäel olin igal meetril ettevaatlik, sest minuga alati juhtub igasugu asju. Ettevaatlikkus tasus ära, sain aind parema põlve siniseks. Ja enamuses süüst panen sellele, et libastusin keset küla, kui läksin õhtutunnil ema-isale tervituskaarti postitama :S

Seltskond oli väga oma ja tuttav. Kahe korteri peale jagunes ära palju toredaid inimesi. Lennukis kohtasin tuttavatega, kelle tulekust mul polnud aimu. Lisaks veel nii mõnedki inimesed, kelle nägu oli tuttav. Alustuseks sain aega veeta sellega, et püüdsin viia nägu ja (kohtumis)kohta kokku. Hotell-kortermaja asus keskuses, 2300 m peal. Väljudes sai kohe lumelaua alla panna ja minema vuhiseda. Hästi mugav variant, ei mingit bussi ega kellaaegadest kinnipidamist. Asukoht andis võimaluse olla oma aja peremees. Koha väga suur miinus oli see, et lähedal asusid ööklubid. Öösel lasti lahti palju kariloomi, kes räuskasid ja möirgasid. Kui ma poleks loomult laisk, oleks läinud tänavale ja andnud neile lumelauaga serviti. Ilmad olid kokkuvõttes igati OK. Kolmel päeval nautisime lauspäikest, taevas oli sini-sinine. Ülejäänud kolme päeva sisse jäi pilvi ja lumesadu. Kolmapäeval tuli hullu tunne peale, sest taeval ja maal ei olnud vahet. Kõik oli silmipimestavalt valge. Mäest alla sõites ei näinud pinnase struktuuri, sõitsime lihtsalt tunde järgi. Viimane oli väga ebamugav, sest kui mingil põhjusel oleks end kinni sõitnud, oleks võinud nii mõndagi juhtuda. Neljapäeval saime mõnusat puudrit, mm. Laskumised olid vinged, aga päris väsitavad.

Mägedest vaba aeg kulus lebotamisele, spatamisele, ühissöömingutele ja muidu jututamistele. Ühel õhtul kammisin kohalikke kauplusi. Kaupa oli, aga vajadused puudusid.

Mäed-mäed-mäed. Väidetavalt on Val Thorens Euroopa kõrgeim

mäekuurort. Ja väga ilus on! Sel aastal ma kogu aeg ei ahhetanud, sest eelmisel aastal Mayrhofenist saadud ilulaks on senini meeles. Minu, Vahuri ja Paavo lemmikuks sai Orelle, kus päiksepaistel olid lihtsalt lummavad vaated ja megamõnusad ja pikad laskumised.


Reisil klõpsitud pildid.

Alani pildid.

Tagasi

Valus on olla tagasi reaalsuses.

Paneks roosad prillid pähe...

Ära

Võtsin oma lumelaua ja läksin nädalaks Val Thorensisse.
Peatse lugemiseni sõbrad-präänikud ja muidu vahvad tegelased!