kolmapäev, juuli 4

Mesihäälse George Michaeli kontserdist


Gerli ütles „Lähme ?“, mina vastu „Lähme!“. Kontserdi seisupiletid sai ostetud juba päris ammu. Noh, et ikka saaks puusa nõksutada ja muidu rõõmsalt karata. Aga võta näpust, vahepeal oli kontsert väljast sisse kolinud ja meid rõõmsalt istuma paigutatud. Thanx, et mitte päris lava taha! Nimelt olime omadega kolmandal tasandil, mis on Hartwell Arena päris kõrgel. Igatahes Gerlil hakkas pea ringi käima ja minulgi oli natuke kõhe. Urmas on mees ja ta oli omadega rahul :) Leidsime allpool kolm vaba kohta ja sinna me omadega kolisime. Natuke lähemale sellele ilusale ööbikule. George Michael ei ole mu lemmik, plaati kodus naljalt peale ei pane, kui on head alternatiivid riiulist võtta. Jaa, mõned laulud on väga ilusad ja sügavad, aga sellega ka minu jaoks asi piirdub. Aga ma jäin vaatamata sellele kontserdiga väga rahule! Saalis toimus midagi ennenägematut! Esimesest noodist kargas rahvas kõikidel tasanditel püsti ja tantsiti kuni kontserdi lõpuni. Ma olen oma elus mitmel kontserdil käinud, aga sellist tantsumaratoni pole enne kohanud. Isegi mitte Pariisis Madonna kontserdil, minuarust.
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)

Kommentaare ei ole: