Soe ja karune Seal

Seal`i kontsert oli mõnus ja staar ise väga sõbralik. Muusika kõrvupaitav ja lendlev. Mingi hetk hakkasime natuke igavust tundma, sest laulud kõlasid sarnaselt ja uinutavalt. Lahkusime enne kontserdi lõppu sooja südamega, sest suurem osa häid hitte sai ärakuulatud. Järjekordne kontsert, milles ei pidanud pettuma. Tundub, et aastad on õpetanud, pettumusi tuleb ikka väga harva ette :)

Pildi autor Marko Mumm (EPL).

28.06.08, Saku Suurhall

Mees pani lille vaasi

Erinevus

Üks mutter terves masinavärgis või mutter mis ongi terve masinavärk - suurim erinevus mineviku ja oleviku vahel.

Pildi autor Doodletom

Kylie Minogue Riias ja meie kaa!

Olen tekitanud endale mõnusa rutiini väisata igal aastal ühe meeldiva superstaari kontserti väljaspool Eestit. Sel aastal langes valik Kylie Minogue`le (Arena Riga). Otsust oli väga lihtne langetada - artist, kes andis lapsena põhjust puusa nõksutada ja on senini sümpaatne; kontsert Riia linnas, mis on mõnus ja kuhu on lihtne sõpru kaasa meelitada.

Kontsert oli ülepeakaela tasemel– heli, valgus, lava (sh liikuvad led-kardinad ja led-põrand), videoinstallatsioonid, tantsijad, taustalauljad, bänd. Pole midagi öelda kui vaid võimas! Kylie Minogue on päriselt ka nii ilus ja seksikas kui ta oma videotes välja paistab, mõni hetk isegi natuke ülevoolavalt, sest ta ei peaks seda viimast enam tõestama :)
Minu jaoks olid kontserdil tõeliseks naudinguks tantsunumbrid, mida jagus küll ja rohkemgi veel. Mõned videoinstallatsioonid olid hingematvalt ilusad. Mis siin salata, paratamatult hakkasin paralleele tõmbama Madonna kontserdiga ja muidugi leidsin päris mitmeid sarnaseid detaile (nt kirisõite langemine). Võta sa siis kinni, kas see on juhus või taotsuslik, vahet pole. Kontsert tervikuna andis väga tugeva elamuse ja see on kõige olulisem.
Riia reis tervikuna oli väga mõnus puhkus. Olime toreda seltskonnaga, elasime vanalinnas väga korralikus korteris, luusisime ringi Riia linnas ja kauplustes. Viimased on ju Riias kiftimad kui Tallinnas :)

Jaanipäev 2008

Ise olen rahul :)

Halva naise tunnused?

• Tööpäevad venivad pikaks ja ta ise ei tee sellest suurt probleemi. Teeb vaid mees ja naise sõbrad.


• Kui mees tuleb üle pika aja koju, siis ei jõua ikka õigel ajal koju. Tore oleks keeta-küpsetada, katta laud ja seda kõike head toredasti ning naerusuiselt pakkuda.


• Vaatamata sellele, et süüa meeldib teha, käiakse väljas söömas, mis omakorda tähendab päris korralikku kulu. Kuna naisel on süümekad, siis kipub ise heameelega maksma.


• Külmkapp on tavaliselt vaakumis ja hiir on end oksa tõmbanud, sest üksinda elades/olles ei ole süüa vaja (va vähene võileivamaterjal ja/või jogurt). Ja siis kui mees koju tuleb, siis ikka ei jõua poodi.


• Juhul kui nädalavahetusel on külmik täis ostetud, siis sageli lendab järgnevaö töönädalal pool toitu prügikasti. Naine hilisõhtusest suurest toidust ei hooli.


• Kodu kevadine suurpuhastus lükkub teadmata aega, sest selleks ei ole lihtsalt aega.


• Naine on kiusuprojektijuht ja sunnib meest aeg-ajalt koristama, eriti siis kui tolmurullide taha hakatakse komistama.


• Kodu on ilma jäänuid hoolest ja armastusest, sest kodus käib ta ainult magamas.


• Pestud pesu on heal juhul ära peidetud, halvemal juhul ripub kuivatusrestil. Triikimata pesu kappi ei käi, aga triikimiseks pole tal aega.


• Koju käib päevaleht, aga ta ei jõua seda lugeda. Kui hakkab lugema, jääb tavaliselt magama. Milleks seda raha siis kulutada?


• Ja mis kõige jubedam. Pärast tööpäeva (ja heal juhul trenni) ei jaksa enam eriti olla ega suurt midagi teha.

GRE 0:2 SWE

Rootslased võidavad, jepikajee! :)
Tahan seda näha...aga kes magama läheb, äratus on ju 6:45, max 7:00?!?

Vana ja hea, pole alati vana ja hea

Alates tänasest võtsin taas ette 6-nädalase inglise keele intensiivkursuse. Ikka sellel üllal eesmärgil, et saada paremaks ja tublimaks. Hm, täna ei lähe suures rahus tuttu... Tahaks oma endist õpetajat tagasi. Nädala lõpus teen otsuse, kas hakkan piiksuma või mitte.

Keeltekool on 4x nädalas hommikul kell 8.30-10.00 (parkimine on valus...). Paras piin on kohustuslikus korras hommikul tõusta, olen ju peaaegu 3 kuud kulturniku elu elanud ;) Kui on ikka eluuni, lähen tiba hiljem. Samas õhtune aeg ja suvi ei lähe ka üldse kokku. Mis parata.

Back to basic, tere taas aeroobika

Kes veel ei tea, siis kohe saab teada :) Hakkasin vastu suve tubliks ja käin regulaarselt trennis. Sellises kus saab higinire jooksma, liikmelisus hoiab distsipliini ja kaaslaseks minu tore uus kolleeg. Valisin My Fitnessi. Alguses tundus natuke kentsakas läbi Viru Keskuse trenni minna, aga olen sellega nüüdseks harjunud. Minnes tavaliselt jooksen oma suure kotiga inimesed pikali, sest kogu aeg kipun hiljaks jääma. Lahkudes loivan, sest ramm on otsas. Tõesti-tõesti, aeroobsete treeningute kvaliteet on vinge, treenerid on väga tasemel ja ruumid on puhtad ning värsked. Tuletan endale aeg-ajalt meelde, et olin pikka aega Flexeriga seotud (see oli siis enne lammutamist). See maja oli ikka paras peldik, bardoon. Käisin seal vaid oma shapingu ja asukoha pärast. Pärast lammutamist kolisin üle Kalev SPAsse, kus oli enams-vähems, aga natuke oli ikka agasid õhus. Mulle ei istunud see ujula kontingent. Arvatavasti on nende käsi mängus ka minu duššiasjade ja kella varguses. Minu ilus kell, auu :( Aga kes vana asja meelde tuletab, see rikub oma tuju.

Tagasi MYF juurde. Egas muud ei olegi, soovitan soojalt ka teistele!
Mina, kes ma olen taas aeroobikat enda jaoks avastamas, käin rõõmuga erinevate stiilides, sest kunagi polnud selliseid "imetrenne" olemaski. See kõik kokku on väga mõnus!

Kui ilmad lähevad veel mõnusamaks, siis panen rallikäigu ka rullikatele ja rattale sisse. Ma olen ilma suhtes väga vinguviiul, tahan sooja, tuulevaikust ja sumedat suveõhtut või kirgast hommikut.

Pildi tirisin netist ja need kummist mättad on bosu treeningu lahutamatu osa. Mul on juba põhisammud selged, peaaegu :)

Read, mis kirjutatud Riho Sibula kohta

AKNEN kutsel on read:
…

Me saame heita vaid

põgusa pilgu sissepoole.

Kuid siiski mitte täielikult siseneda…

Kõik muu artisti juures

jääb vaid aimata.
....
Täna paaritunnisel kontserdil näppis Riho Sibul kitarrikeeli, kaaslaseks päikesejänkud, kes kitarrilt peegeldudes vilkalt mööda Nukuteatri black boxi seina kalpsasid. Imetlusväärne muusik. Riho Sibul ei ole jutumees, seega oli ette aimatav, et suuremasorti vadistamiseks ei lähe. Polnudki vaja. Muusika ja vaikus olid parimad vaheldumisi mõjuvad saalitäited, mis aeg-ajalt võtsid hinge kinni ja kandsid endaga kaasa. Riho Sibul ei pea rääkima, sest vaikus räägib tema eest. Vaikus, mis oli läbinisti immutatud imelise mehe viisijuppidega. Seda viimast keegi otseselt ei kuulnud, aga seda sai füüsiliselt tunda…

Tänase õhtu lõpetab laul:

Oli õitest kirendav aas…

J. Viiding/ R. Sibul

Oli õitest kirendav aas

ja usun et tuleb taas

aga nüüd on lehedki maas

aga nüüd on lehedki maas

ja mulle meeldib see aeg

ja mulle meeldib see aeg

see aeg on meelega üks

see aeg on meelega üks

oli lõhnav suvine öö

ja usun et tuleb taas

aga nüüd on pilgudki maas

ja tuuled undavad taas

ja mulle meeldib see aeg

ja mulle meeldib see aeg

see rõske sügiseaeg

see rõske sügiseaeg

ja meel on meelega kurb

ja meel on meelega kurb

on sügise salakeel

see kurbuse kodukeel

Hea reede

Eile oli lahe! Oli reede ja tööpäeva lõppes Ernst Lubitschi filmifestivalil järjekordsele seansile piletite müügiga. Teen seda vahelduseks igapäevatööle, vabatahtlikult ja suure heameelega, tundub, et mu sees istub klienditeenindaja hing . Pärast filmi kulgesime Pangaööle. Silent disko on lõbus ja inimlik ning kui jääda ümbritsevat vaatama, siis ka väga naljakas – kõik klappidega inimesed õõtsuvad. Pärast seda ihkas hing veel hea muusika järgi, mida pakub reede õhtul (vist vaid) Prive. Ehk siis hommikul 9ks tööle ja vastu hommikut Privest koju. Oli väga lõ-bus!:)

NINOTCHKA aastast 1939

Ernst Lubitschi filmide festivali raames vändatakse 35 mm filmilindilt filmi NINOTCHKA(110min).

Kus ja millal?
5. juuni
Katariina kirik
kell 21:30

Sts: Charles Brackett, Billy Wilder, Walter Reisch, op: William Daniels, muusika: Werner R. Heymann, os: Greta Garbo, Melvyn Douglas, Ina Claire, tootja: Metro Goldwyn Mayer Corp., esilinastus: 6.10.1939, keel: inglise keeles, hispaaniakeelsete subtiitritega



Seltsimehed Iranov, Buljanov ja Kopalski saadetakse 1920. aastate Pariisi, et müüa maha seal elavalt krahvinna Swanalt konfiskeeritud juveelid ja koguda nõnda raha Venemaa valitsuse toetuseks. Mehed asuvad elama luksuslikku hotelli, kuna Prantsusmaa kohus üritab selgeks teha, kes on juveelide õigusjärgne omanik. Venemaa valitsus saadab meestele järele Nina Ivanovna Jakušova, et asi õiges suunas edeneks. Lubitschi võluvaima ja humoorikaima Euroopa käitumismalle lahkava komöödia peaosas on rootsi juurtega näitlejanna Greta Garbo, kelle seni vampnaise imagost sai tänu "Ninotchka" triumfile lahke ja naerev Garbo. Film kandideeris neljale Oscarile.

Tänaseks Tallinna Kunstihoonest lahkunud Orlan

Üks näitus, mis tekitas mitte eriti positiivseid emotsioone. Pigem tahtsin saalist kiiresti lahkuda. Eelviimane Sirp kirjutab sellest siin ja siin.

5 päeva Pariisis vol1

Naine Pariisis: kõik peab konrolli all olema! Kes? Millal? Miks? jne :)
















Mees Pariisis: kuidas see kõik püsti püsib?















Väikemees Karl: lõbu laialt koos inglise ja prantsuse kaunitaridega:)















Sõpru kilomeetrid ei lahuta! Belgiast sõidab Pariisi 2 tundi ;-)

Varsti Pariisi!

Väike multi-tasking :)

Raamatud ei ole poseerimiseks ritta laotud, olen palju tunde ninapidi asja sees ja valmistan ette meie järjekordset reisi. Sedapuhku siis Pariisi.

Eelmine ettevalmistus :) Praegu hakkasin mõtlema, et arvutisügamustes peaks olema Rooma reisikiri, mis on tänaseni ajaveebi riputamata. Oh mind küll.

Päevalõpetaja

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te

leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga

paluja saab ja iga otsija leiab ja igale

koputajale avatakse.

/Luuka evangeelium/

Film, mida soovitan üksi vaadata. Miks? Poeb paremini Sinu sisse...

RHYTHM IS IT! (Saksamaa, 2004).

Õiged ja õlitatud pidurid

Tänane päev oli kui üks kiire sõit ameerika raudteel, kus jagus küllaga adrenaliini ja nõrvikõdi.
Õnneks valisin õige aeglusti ehk "Maailmamuutjad", pärast seda tõmbasin korraks hoo üles ja lõplikuks piduriks sai Klassikaraadio "Fantaasia". Head und mulle nüüd.

Muusikavägi

Läbisin edukalt hingepuhastuskuuri. ARVO PÄRT & ARS ANTIQUA konsert ja selle maagiline heli pani kergelt võbelema ka peakohal rippuvad elektriküünlad.

Hindamatutest inimestest

Istusime madala laega saalis, inimesi ehk viiekümne kanti.

Tundsin kuidas mu süda tõmbus kokku, et siis jälle suure pahinaga verd soontesse pritsida. Kuulasin südamevärideses Teeme ära 2008 kõige vingemaid tegijaid, kelle juhtimisel asjad sünnivad. Aeg-ajalt tundsin kuidas mu pilk muutub vesiseks. Peagi on kolmas 3. mai ... oli viimane toimkonna koosolek.

Mina lähen nüüd magama, aga palju-palju inimesi teeb selle nimel tööd, et laupäeval kõik õnnestuks. RESPEKT! Üks näide elust enesest Prügikaardi meister jahib katsumusi

Minu Jazzkaar 2008

Avishai Cohen Trio
José González

Kvaliteetaeg.

28.04.08

Uute väljakutsed ei ole pelgalt selleks, et neid ületada vaid ka selleks, et enda nõrkusi paremini tundma õppida. Aga nii vist saabki heast veel paremaks...

Ma ei armasta hinnaalandusi, aga need on hetkel paratamatud. Hambad ristis püüan leppida, sest tark ei torma. Viimane on mu ainuke lohutus ja vaikselt ulgudes rühin edasi.

@happy

Friigifilmide huvilised, auuu!

Täna põrkasin probleemi otsa -tean oma sõprusringkonnas VAID nelja inimest, keda kutsuksin pimesilmi kinno friigifilmi vaatama. Oma kaugematele tuttavatele ei kipu helistama stiilis "tsau mis teed, tule kinno". Ei taha inimesi tülitada.

Tänane kurb tulemus: üks on Saaremaal, teine peab kodus olemas, kolmas teeb tööd ja neljandale ei söenda helistada, sest mu sõbranna tahab kindlasti ise oma mehe seltsis aega veeta.

Täna linastub Sõpruses kell 21 film El Topo ja väga tõenäoliselt olen üksi minemas. Ei mäleta kuna viimati üksi kinos käisin... Kuna ma saan endaga suht okeilt läbi, siis iseensest pole probleemi. Seltsis oleks lihtsalt segasem.

Siit üleskutse kõikidele sõpradele ja muidu toredatele! Kui te olete samas seisus nüüd ja tulevikus, saatke teade minu gmaile!

Linnateatrit külastas armastus

Ise nägin, see juhtus 19. märtsil Linnateatri etenduses Tõde ja õigus 4. Soovinuks, et see etendus polekski ära lõppenud.

Klaver käis külas

Kui senini oli juttu Rein Rannapist, siis ma ei oskanud seisukohta võtta. Kui keegi küsis minu arvamust, siis olin pigem napisõnaline. Tema geniaalus on teada-tuntud, aga mind isiklikult pole see senini puudutanud. Minu õnnetus on vist peitunud valedes kontsertides (nt Lauluväljaku bännerdatud kontsert; KUMU hoov, kus ma pidin püsti seisma jne).

Vaatamata väikestele ebaõnnestumistele tunnetasin, et Nukuteatri AKEN kontsert (14.04) tuleb hea. Ma ei pidanud pettuma. Tema geniaalsus puudutas mu hinge.

Ooot, oot, kus on meie korteris Rannapi plaadid? pühin tolmu maha… Tahaks kuulata lugu, mida ta mängis kolmanda loona, Viljandi2, kui ma mäletan õigesti. Kes ootab ja otsib, see leiab kah:)

Üks kuu ja mõned päevad peale

Olen õnnelik, sest ma nii väga naudin oma uut tööd ja rolli. Õpin ja kompan, läbi selle saan heaks. Tibusid on vara lugeda, sest ruumi on ka ebaõnnestumiseks.

Sõbrad, sry, et olen vaikseks jäänud ja minust ei ole kippu ega kõppu kuulda.
Peagi olen tagasi ja siis let`s rock :)

Nublu

Mul on nüüd uus sõber, neljarattaline sinimustavalgemärgiline Nublu (sünd 13.02.2007/14.03.2008). Iga auto on kellegi nägu ning olemisega, minu oma on kindlalt Nublu nägu ja tegu.

Korra käis peast läbi ka Muhv, aga see ei tundunud päris õige. Seda enam, et meie neljarattaliste pesakonnas on üks armas Muhv juba olemas :)

Nupsik (hellistisnimi Valge Nool) on müügis ja tore oleks, kui ta ei läheks ehtsa rullnoka käsutusse, kes ainult ketsi annab. Hoolitagu sellest autost selliselt nagu seda meie tegime.

Üleskutse Teeme ära 2008 koristuspäevale!

Hea inimene!

3.mai ei ole enam kuigi kaugel. Et saaksime tiimina anda oma panuse ja kogeksime ka ise seda, mis tuhandeid eestlasi 3.mail ees on ootamas, teeme ühiselt oma koristuspäeva!

Sel päeval on kõik Täpselt nii, nagu 3. mail: lipujaam, pressauto, tikitreiler(id). Teeme Ära tiim, valdade koordinaatorid ja vabatahtlikud. Kõik abistajad on oodatud!

Millal: 13.aprill
Kus: Jõelähtme, Kuusalu ja Anija valla territooriumil, Harjumaal.
Kogunemine (lipujaamas): 11:00 Jõelähtme vallas, Piibe mnt vanal lennuväljal (GPS B: 59° 24' 13.81''; L 25° 16' 24.22''). Vana lennuväli on Piibe mnt algusest u 4 kilomeetril.
Kestus: orienteeruvalt kuni 16:30.
Tööala: Jõelähtme, Anija ja Kuusalu valla ristumispunkti lähikonna piirkonnas.
PS. Kui keegi hakkab vaatama Teeme Ära kaarti, siis hetkel veel kõiki punkte seal ei ole.
Selga panna: tööriided (riided, mis ei karda määrdumist), saapad või kummikud (võimalikult tugevast tallast).
Kaasa võtta: paksust matrjalist töökindad, vahetusriided, vajadusel veekindlad riided, soovitavalt joogipudel.

Registreerimine: kadri@teeme2008.ee, 59 037 373!

Juhul, kui teil on konksuga auto ja ka käru, lisage oma osalemisest teada andmisel ka see info. Samas, kui pühapäeva hommikul tunnete, et tahaks siiski osaleda, aga pole registreerunud, tulge kohale ikka!

See on meie võimalus anda oma panus selleks, et Eesti saaks puhtaks!

Tulge ja koristame selle piirkonna seal korda!

Teeme Ära korraldustiimi nimel,

Logistikatiim
Anija Vallavalitus
Kuusalu Vallavalitus

Prügiralli Pärsti vallas

Pühapäeva õhtul panime punkti Teeme ära 2008 kaardistamisele. Meie hingekirja jääb kaks valda. Urmas kirjutab viimasest rallist natuke pikemalt.

3. mail lähme Pärsti valda koristama ja ootame punti töökaid abikäsi!
Kes ei taha meiega liituda, saavad valida teise valla ! :)

Olen omadega sees

Märtsikuu lõpus väisasin Tartut ja osalesin kolmandat korda Kultuurikonverentsil. Kui eelmistel aastatel oli see minu motivatsioonipaketi üks osa (tööandja lubas mul tööajast tegeleda hobiga), siis sel aastal olin üks paljudest kulturnikutest, mis siis, et veel päris roheline.

Üks erinevus oli veel. Kahel aastal uudistasin hoolega osalejate nimekirja ja mõtlesin- siin võiksin töötada, siin tahaks töötada, see koht ei istu kohe üldse, see võiks olla päris põnev tööandja jne jne...Sel aastal oli hoopis teine hingamine, sest olen kanna kinnitanud...

Illustreerigu seda väikest mõtet veel üks emotsioon- läinud reede, kell oli 9.30, istusin ERR raadiomaja kohvikus, sõin putru, jõin kohvi, lugesin hommikul postkastist võetud Sirpi ja aeg-ajalt kuulatasin kuidas professionaalid arutavad ühe saate plusse ja miinuseid. Põlv hakkas peaaegu suurest rahulolutundest värisema.

Inspireerivad noored

Kohtasin neid täna KUMUs, viit inimest koondab nimi TADaC ja nad on Helsingi Teatriakadeemiast.

Nädal 12

Kõige kiirem ajakulg, mis on segunenud kõige uuega.

@PÖFFi lammas, kelle jalad värisevad.

14.03.2008,- lahkusin, et avada uus uks...

Nädal tagasi oli mu viimane tööpäev EMTs. Kokku olin palgal 4118 päeva ehk 11 aastat ja kopikaid peale. Tegelikult on see uskumatult pikk aeg, peaaegu 1/3 mu elust ehk minu kõige olulisemad kujunemise aastad. Ega ma palju mööda pane kui ütlen, et mu kolleegid ja mu töökeskkond on andnud suure panuse sellesse milline ma praegu olen.

Ma veel ei tea, kas ma tegin vea, et nii pikaks ajaks jäin... Aga üks on kindel, olen tööandjale tohutult tänulik nende tutvuste eest, mis mulle aastate jookul sülle kukkusid. Mul oli suur rõõm suhelda toredate ja professionaalste koostööpartneritega, kellest paljud olid mulle ka eeskujuks...

Mu lähedased kolleegid olid kui pereliikmed, kellest oli tohutult kurb lahti rebida. Töökaaslastena olid nad parimad, mida ma üldse oleks osanud ette kujutada. Meie tugeva sideme alustalad olid vastastikune respekt ja hoolimine. Külg-külje kõrval nii rõõmustades, kurvastades kui vihastades. Mul on suur süda, mis mahutab väga palju mälestusi. Ja mis kõige peamisem – sõbrad jäävad!

Mulle kingiti maailma kõige armsam fotoalbum koos pühendustega. Seda on raske lugeda, sest pisarad hakkavad ojadena voolama...


I miss you...

Hullumajapuhvet

Olen uuel ametipostil, täna esimest päeva.

Olen endiselt haige, ei saa kuidagi jagu köhast, nohust ja kurguvalust.
Laupäevast kuni tänaseni olen kaifinud kolme erinevat balletietendust. Tahate ma tantsin teile:)
Laupäeval ja pühapäeval olime Katsi kodus Jõhvis.
Reedel oli minu lõpupidu EMTs, mis kestis praktiliselt kl 13-02.30.

Ja sellest kõigest ma kirjutaks, kui aega oleks...

Võitlus tõvega jätkub

Vahendid:

- küüslauk
- ingver
- mesi
- sidrun
- sinepipulbri jalavann
- Citrosept
- Carmolis tilgad
- kummelitee

Seda kõike olen ma viimase kolme tunni jooksul tarbinud ja tahan terveks saada, palun...

11.03

Täna on Urmase päev,
sest ju tema sünnipäev!
Lõhnad, lipsud, tordid, kallid,
ehk üks mõnus rõõmuralli.

Lill!

Kuidas mõttejõud palaviku seljatas

Eile oli kummaline päev. Tundsin end tööl nigelalt, aga mõtlesin enesetunde rahuldavaks. Kella 15ne koosolek lõppes 17.30 ja kui koju jõudsin, näitas kraadiklaas 38.5c. Kuna mul on sel nädalal palju tegemisi ja ühtlasi viimane tööpäev EMTs, siis olen end taas terveks mõelnud. Silmad küll natuke läigivad, aga ehk olengi veel särasilmsem :)

Palun, ma tahan tagasi...

On öö ja kass luusib ringi :(

Saabusin St.Antonist u 7 tundi tagasi ja palun ma tahan tagasiiii...

Ma olen nõus hommikul vabatahtlikult üheksale inimesele putru keetma ja olen nagu viis kopikat kell 9 tõstukil.

Minu sõbrad ja meie spordilaager, auuuuuu!

Pildid.

"koolitus"

Sain väga lugupeetud koolitusfirmalt järjekordse uudiskirja, mis algab sõnadega:

Tere, meediahuviline!

Kirjutan Sulle esimest korda. Varem suhtlesin Sinuga aastaid ajakirjanduse vahendusel, sest olen pea kogu oma teadliku elu olnud tegev meedias.

Järgnev tohutut pikk kirjake sellest, kuidas allakirjutaja saaks mind paremaks ja targemaks muuta...

Sind oodates
Ingrid Tähismaa


__________________________

Tülgastav!

Esimesed reaalsed stressinähud

11.3 aastat on käidud, SEITSE reaalselt tööpäeva on veel käia.

Päevad lähevad tohutu kiirusega...
Mis tekitavad stressi?

• Isiklike asjade pakkumine (alates 8 paarist jalanõudest lõpetades seminari kaustadega. Kahe mainitu vahele jääb veel vä-ga palju asju). Vihkan asju!
• Võrgukettalt isiklike asjade välja sorteerimine.
• Kontaktide korrastamine, kellele on vaja saata lahkumismeil.
• Outlookist väga olulise välja noppimine ja kolleegidele edastamine.
• Partnerite kontaktide saatmine järeltulijale.
• Võrgukettalt vajalike tööasjade määratelmine ja märgistamine. Hiljem tõstetakse järeltulija arvutisse.
• Minust mahajäävad poolikud projektid.

Ja kui mõelda Outlooki ja C-ketta ja võrguketta peale, siis seda kraami polegi nii vähe, mis on 11a jooksul tekkinud...

Aamen!

Väike error

Ma ei suuda päris lõpuni mõista Leonhard Lapini loomingut. Ma lihtsalt ei saa mütsigi aru.
Aga eks võhikud ei peagi aru saama. Enne tuleb vaeva näha, et arusaamisalgeid tunnetada. Aga ma ei ole vaeva näinud.

Kameeliadaam Estonias

Olen viimase aasta jooksul vaadanud päris mitut balletietendust. Teada on tõsiasi, et vaatamine teravdab silmavaadet ja muudab kriitilisemaks. Reedel (22.02) Estonias nähtud „Kameeliadaam” ei tekitanud minus erilisi tundeid ja võtsin seda kui lihtsalt mõnusat ajaviidet. Ei saa mainimata jätta, et lavakujundus oli väga ilus! Kahjuks aga kohati natuke klišeelik, pean silmas just lillelisi videoinstallatsioone jms.

Arvan, et seda etendust peaksid emad koos tütardega vaatama minema, sest viimased oskaksid kindlasti eriliselt hinnata värvlilisi ja kullakarralisi kliente ja kauneid baleriine, kellega soovitakse samastuda. Seda näeb eriti armsalt vaheajal kohvikus, kus nii mõnigi plikatirts kinga libistab. Estonias istudes mõtisklesin, huvitav kui palju annavad seesugused etendused juurde lapse intellektuaalsele arengule. Mina lapsepõlves käisin väga harva kontsertidel ja teatris ja arvan, et olen paljust ilma jäänud. Vundament on kindlasti nõrgem…

Pildi tirisin Rahvusooper Estonia kodukalt.

Võimas Zemfira!

Tänasel Zemfira kontserdil oleks ka kõige tuimemad kalad tantsu löönud. Pöörane Zemfira rokkis täiega ja täitis iga millimeetri oma häälega. See oli tõesti võimas. See naine on pöörane!

Lõpp on lähedal

Saan veel ametlikult neljal esmaspäeval Valge tänava valget värvi majast sisse astuda. Pärast seda saab minust külaline.

Aeg tiksub tik-tak-tik-tak...

8 - 17.2008

Mõned sündmused, mis tegelikult vääriks pikemat muljetamist. Hetkel lühidalt:

17.02 Sisemised heitlused, kas minna trenni või pikemale jalutuskäigule. Valisin viimase.

16.02 KUMU/ Joan Mirò näitus + Urmas Oreki eestvedamisel toimunud loeng.
Minusugune võhik peaks alati abstraktset kunsti vaatama koos giidiga. Ilma läheb tõesti raskeks :) Muuseas, sain Miròst päris toreda konspekti.

15.02 Draamateater/ Bulgakoff
Etendus pääseb mu teatrietenduste top viide.

14.02 konverents “Kuidas teha head hästi”
Põnev, põnev, põnev… Kui minust ei saaks kultuuriturundaja, siis saaks minust sotsiaalse ettevõtluse viljeleja :)

12.02 Rahvusraamatukogu konverentsisaal / filmi „ Pimedad aknad” (Eesti Telefilm1968.a.) esilinastus.
Inimesed, leidke see võimalus ja vaadake seda!

9.02 Vanemuine / „Trubaduur” esietendus
Vanemuise ooperietendustes naljalt ei pettu. Tegemist taaskord hea ooperiga. Ainus asi, mis mind häiris oli valgustuskunstniku valikud ja käekiri.

8.02 Sadamateater / „Sigmund ja Freud”
Kummaliselt lahe etendus. Pärast etendust kratsisime kukalt ja hakkasime sümboleid sõnadesse vormima.

Elu on siiruviiruline ja pealt kullakarvaline

Sõbrad, ma olen ikka elu ja tervise juures, aga oma tegemiste kirjapanemiseks ei ole leidnud piisavalt mahti. Nüüd näpistan aega ja talletan mõned kuupäevad:

07.02„Teeme ära 2008” kommunikatsioonitiimi ajurünnak, mis kestis kl 19-22:30ni.
6.02 ”Teeme ära 2008” infotund ja palju toredaid inimesi.
4.02 panin EMT-s avalduse lauale, minu viimane tööpäev on 14.03. Emotsioonid...
1.-3. 02 EMT alternatiivsed talvepäevad Otepääl! Vahepeal käisin kõrvadel, nii lahe oli!
02.02 sain lumelaua valgeks! Kui ikka lund pole ja mägi väike, siis tuleb nautida sedagi piskukest mida emake-loodus andnud on.
31.01 toimus EMT elulaheda tüdrukutekamba kogunemine SOHO vastas käbi kahe korruse korteris :) Oioi, meil on lahedad kogunemised, kus kõik 10 tüdrukut räägivad korraga:)
30.01 õhtul kella 20 paiku ütlesin oma uuele tööandjale „JAH”.
29.01 minu esimene inglise keele tund eraõpetaja juures.
28.01 käisime Andres Mustoneni autoriõhtul. Ta on geniaalne muusik. Gerli samal teemal.
27.01 veetsin enamuse päevast Simpel Sessionil ja ei saanud öösel und, sest adrenaliinikogused veres oli üle keskmise.

Kuupäev, mis läheb ajalukku

04.02.2008
kell 13:28

26.01.08

Tänases päeva on olnud tohtult palju emotsioone ja sõbratundeid.
Miks on küll nii, et oma heast tervisest saad siis teada, kui keegi lähedastest on haige ja põdur.
Oma tugevatest tunnetest saad siis aru, kui oled kusagile minemise äärel...

Õhtu koos Tšaikovskiga

Panin klapid pähe ja kuulan „Luikede järv“ plaati, mis on igati ilus jätk eilsele kolmetunnisele Tšaikovski autoriõhtule, mida juhtis Raivo Järvi. Estonias musitseeris ERSO Toomas Vavilovi taktikepi all, laulsid Rauno Elp, Heli Veskus, oma taset näitas pianist Marko Martin, viiuldaja Arvo Leibur. Kahe viimase esitus oli žanrist „ei julgenud end liigutadagi“. Kogu pika kontserdi jooksul oli ainus mõtlemiskoht kuis „Jevgeni Onegini“ noort ja habrast Tatjanat vaadata Heli Veskuse kehastuses. Muidugi oli ka kahju, et ma vene keelt nii hästi ei valda, et aru saada soprani esituses luulelistest tekstidest.

Tšaikovski muusika on nauditav, kuhu on helilooja on sisse põimunud muuhulgas vabaduse nautleja ilu ja armastusest puutumata jäänud inimese valu. Minu meeleolu kõige parem ilmestaja oli viimane pala - avamäng „Romeo ja Julia“, kus kurbus ja rõõm oli sünkroonis minu mõtetega ja tunnetega.

Imekspandav oli aja kiire vool, kolm tundi andis tunda vaid sabakondist, mis jäi natuke kangeks.

Kavas oli:Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23, I osa (Marko Martin) Balletisüit "Luikede järv" Lõpustseen ooperist "Jevgeni Onegin" vaheaeg Balletisüit "Pähklipureja" 2 pala viiulile ja orkestrile op.42 (Skertso ja Meloodia) Avamäng "Romeo ja Julia"

Olen rahul, et ma selle kontserdi Eesti Kontserdi kavast üles noppisin.

Teadaanne

Elu on paganama kiire, ilus ja ootamatusi täis!
Papagoi kombel väidan taas, et ärge unustage unistada, sest see on vajalik unistuste täitumiseks!

Lubamatu rekaam ETV-s

Uudistasin ETV saatekava ja leidsin saate "Meie" tutvustusest lause "Pakume õigeks toitumiseks mitut võimalust". Sättisin end teleka ette, lootes kuulda ja näha spetsialistide arutlusi ja diskussioone sel põneval teemal.

Njah... Minu arvates oli tegemist Dr Levini totaalse bisnessi reklaamsaatega. Ja seda ETV saates!? Urr, mul läks hari väga punaseks... Ja kuhu jäid teiste professorite arvamused?

Isiklikult oleksin soovinud kuulata Mihkel Zilmer arvamust, kes on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor. Mida arvab tema ROLE dieedist? Netist põgusal otsingul vastust ei leidnud. Eks on ikka nii, et kellele ema ja kellele tütar. Mina pooldan Zilmeri teooriat- söö normaalselt. Ja see toimib, testitud ja katsetatud.

Paike paistab ja ilm on ilus...

Tervitused Belgia armsast linnast Zottegemist!
Siin on kuivad ja puhtad tanavad ning paike paistab monusalt:-)
Kohe lahme Genti uudistama, naisss.

Olgu neetud kõik vargad :(

Täna varastati mul Kalev SPA dushiruumist pesuvahendite kotike. Vaatasin nagu idioot allesjäetud saunalina ja ei suutnud uskuda- mida pole, seda pole. Kahju on hõbeketist (võtsin selle enne sauna kaelast) ja väikestest potsikutest, mida oli mugav trenni kaasa tirida.

Neljapäeva öösel käisid maja keldris vargad. Meie boksil pole isegi lukku ees, seega pidid nad selle tühjuses pettuma. Kahjuks veel ei tea, kas teistel vedas sarnaselt meiega. Aga fakt iseenesest on väga tülgastav...

:-(

Aasta esimene reede on lihtsalt priima!

Ma olen alati olnud vaimustuses oma Beyerdynamic dt 990 kõrvaklappidest, aga täna olen vaimustuses ka klappide pikendusjuhtmest. Köögiradikas on katki ja korter on sellevõrra külmem, kui mitte öelda palju külmem. Vedasin telekahääle magamistuppa, mis on mõnusalt soe ja saan rahulikult kuulata ETVst Jaan Krossi saadet.

Ma lihtsalt ei mäleta kuna mul oli viimati SELLINE REEDE. Puhas nauding. Rahu ja iseenda seltskond.

Suuremad kontserdid alates 1997.aastast

Umbes 1,5a tagasi hakkasin meenutama kontserte, kus olen käinud. Aga sinnapaika see list jäi...
Nüüd keresin taas aega kümmekond aastat tagasi ja meenusid sellised kontserdid:

Joe Cocker, 6.12.2007
Bryan Adams, 5.12.2007
Enrique Iglesias, 30.11.2007
Aerosmith, 5.07.2007
George Michael, 2.07.2007 (Helsingi)
Pet Shop Boys, 2.05.2007,
Pink, 31.10.2006
Sir Elton John, 15.09.2006
Madonna, 28.08.2006 (Pariis)
Rammstein, 22.06.2006
Metallica, 13.06.2006
Depeche Mode, 16.03.2006
Phil Collins, 16.10.2005
Ray Charles, 24.11.2002
Darren Hayes, 31. 10.2002
Chris De Burgh, 6.03.2002
Rammstein, 23.11.2001
Roxette, 10.11.2001
Robert Plant, 13.07.2001
Sting, 14.06.2001
Pet Shop Boys, 06.06.2000
Bobby McFerrin, 10.07.1999
Metallica, 29.06.1999
Micheal Jackson, 22.08.1997

Mainimist vääriksid veel mõned Jazzkaare kontserdid, KUMU ÖÖ üritused jt suured festivalid-üritused, kus on nähtud häid artiste. Kahjuks kõik ei meenu...

Teisest ooperist meelejäänud ülesastumised:
Vahepeal oli mul tantsuvaimustus: Lord Of The Dance (26.10.2001), Riverdance (14.08.2002). Vaatasin nina vastu lava ka David Coperfieldi (15.12.2004), aga ühestki trikist sotti ei saanud.

Kokku on päris lahe meenutamine :)

HUA, tere 2008!

Uus aasta tuli rahulikult, aga rõõmsalt. Traditsiooniline kamp vähendatud koosseisus lobises-sõi-naudiskles sõprade uues hubases kodus. Pereisa ettevõtlikkuse tulemusel olid laual jaapanipärased toidud ja saime ainult mõnust mõmiseda.

1. jaanuari õhtu oli taas oodatud, käisime Urmasega traditsioonilisel Hennessy ja Eesti Kontserdi uusaastakontserdil. Kava oli pulbitsev tuttavlikest aariatest ja see garanteeris mõnusa elamuse.

Uut aastat mulle, Sulle, kõigile!
Ja unistage, sest see on vajalik unistuste täitumiseks!

30.12.07 - väike ringreis Ida-Virumaal

Aasta eelviimane päev möödus Sondas ja Jõhvis.

Minu lapsepõlve lemmikpaigas sõime koos tädi ja onu perega nääritoitu ja Jõhvis kuulasime selle aasta viimast kontserti .

Jõhvi Kontserdimaja on minu arvates Eesti kauneim olemasolevate kontserdimajade hulgast.

Ekke esimene magamapanek

Paar päeva tagasi käisime külas ja muuseas kiigutasin (poolkogemata) armsa Ekke magama.

Igatahes avaldasin noortele vanematele Ottile ja Heidile muljet :)

Meie teine elu

Võtsime Urmasega tõsisemalt käsile märkmete tegemise blogisse tugiisik.blogspot.com, mis kannab endas mõtet:

Sõna "tugiisik" tuleb raskelt üle huulte, oleme ikka pigem head sõbrad... Aga reaalsus on reaalsus...".

Täna tegin sissekande - Vajab tegemist 2008 vol1: kaks avaldust politseile; avaldus Elisale, korteritaotlus Tallinna Kesklinna Valitsusele, e-kiri psühhiaatrile, kirjad pankadele jne jne...

Kel on huvi seda lugeda, võiks märku anda annelivask@gmail.com.

Jõulud ja lähedased

Pildil on meie jõulukuusk 2007, mis on pärit Saaremaalt (väidetavalt) elektriliini alt.

Natuke kurb, et puuke on vartpidi vees, aga me hellitame teda paljude kingikottidega ja ilusate hõbedaste ehetega.

Jõulupühade põhipäev olime Viljandis, kuhu kogunes suur-suur pere, kokku 9 inimest.

Mina olin päkapikk ja kinkide jagamine oli päris väsitv töö :) Oeh, kuidas mulle meeldib kui terve pere sh vanaema on ühe suure ümmarguse laua taga... Lapsepõlveunistuste täitumine või midagi taolist... 25-dal olime ka Tartus, minu ema-isa juures.

Pilguheit 2007 aastasse

Lõppevasse aastase jääb maha palju tegemisi.
Tegin väikese inventuuri ja alljärgnevalt mõned nopped "tehtud-kogetud" hulgast:

Suurim saavutus: Lõpetasin TTÜ majandusteaduskonna MBA
Eriti lahe sõpruskonna kogunemine: Viljandi Folk
Parim rahulolutunne: minu teine elu, mis on seotud vabatahtlikus olemisega (Caritas, Heategu jt tegemised)
Ei jäänud üldse rahule: sportisin ja lugesin lubamatult vähe
Suurim ja meeldivaim ajaröövel: keeltekool
Parimad reisid: lumelauareis Val Thorenisse, kultuurireis Rooma, suvised külaskäigud Helsingisse, Võsule ja Hiiumaale
Parim avastus: BodyBalance trenn
Tugevaim elamus: Vatikani muuseum
Aasta uustulnuk: PÖFF
Kõige rohkem külastatud maja: KUMU
Süvenenud vastikustunne: liialdamine ja asjade paremaks rääkimine

Parim ooperielamus: Rigoletto (Tartu)
Parim kontserdielamus: Pet Shop Boys (Tallinn) ja George Michael (Helsingi)
Parim teatrielamus: Onu unenägu ja Ohtlikud suhted (Vene Teater)
Parim sümfooniakontsert: Oslo Filharmoonia Orkesteri kontsert (Estonia kontserdisaal)
Parim balletielamus: Anna Karenina (St Peterburi Riiklik Akadeemiline B. Eifmani nimeline teater, Estonia)
Parim näitus ja loeng (2in1): "Kirg. Eduard Wiiralti varane looming" (KUMU), „Metafoor ja müüt". Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis" (KUMU), Kuuekümnendad. Eesti moodne arhitektuur (Arhitektuurimuuseum).
Parim film: Teiste elu, Estrellita, Meister ja Margarita (ETV)
Parim ost: Anne Klein`i kell ja uued rullluisud

Jätan nimekirja siinkohal lahtiseks...

Estonia Rigoletto

Kordamine on tarkuse ema.

Käisime läinud laupäeval Estonias ooperit "Rigoletto" kuulamas-kaemas.
Kui keegi küsiks minult soovitust, soovitaks Tartu lavastust, mis on minu arvates liuglevam ja ilusam.

16.11.07 SIRP / Rigoletto versus Rigoletto

23. detsember 2007

Pole suurimat tasu kui sõprade naer ja armastus.

/Hillaire Belloc/

Teistsugune jõulupidu

Pirita klooster on imeline paik. Täna, pärast jõuluistumist, jõuluvana, lastekilkeid ja võimast Ellerheina kontserti tundsin taas, et majast lahkudes olen kraadivõrra parem inimene. Kummaline tunne. Sellele majal on teine hingamine, mis paneb ka mind teisiti hingama. Süda täitub millegi kirjeldamatuga. Istud kloostris, kuulad laulu, jälgid õdesid ja ühtäkki saad aru, et tunne on natuke ebareaalne. Inimesed, kellega olen Caritase kaudu tutvunud on imelised ja annavad mulle tohutult palju positiivseid emotsioone. Mul on vedanud.

11. jõulupidu, 15.12.07

Ammu aega tagasi registreerisin end jõulupeole ja tõttöelda kuni kolmapäevani polnud kindel, kas olen ka päriselt mineja. Lihtsalt…väsimus…tüdimus…jne jne.
Aga ikkagi läksin (aitäh, Anne!). Ei kahetse. Sel aastal oli pidu hotellis „Swissotel”, mis on oma olemuselt kalli ja kättesaamatu olemisega. Pole ka ime, et püstitasime igasugused osalejate rekordid (ca 400 inimest). Terve õhtu jagus trilli ja tralli küllaga. Pärast ühispidu imbusime Bonnie & Clyde`i . Minu arvates kannatabki selles kummalises ööklubis käia litterpluusis ja pärast pidulikke üritusi. Muusika oli masendus kuubis, miski pole muutumatu siin tähistaeva all.
Ma ei oskagi selle aasta peost midagi pikemalt ja värvikamalt pajatada...

PÖFF 2007 lõppsõna

PÖFF on selleks aastaks läbi, aga mitte unustatud. Käisin vaatamas 16 filmi, millest 1 oli nii ja naa, 1 oli igav ja ülejäänud filmide valik oli kirju-mirjult hea! Filmifestivali hommikud algasid väikese ärevusega hinges, sest õhtu oli päeva oodatuim osa.

Mõned algaja mõtted ja soovitused:

· Ära karda PÖFF-i! Isegi kõige suurem võhik suudab ca 250 filmi seast välja valida head palad.
· Süvene festivali erinevatesse programmidesse ja mõtle välja, mis sulle võiks pinget pakkuda. Minu fookuses olid EurAasia ja Inimõiguste programm "Igapäevane põrgu" filmid. Panin täkkesse!
· Filmide valikul on veel abiliseks festivali kataloog (muuhulgas loob meeleolu), www.poff.ee erinevad saated ETV-s, asjatundjate ja muidu fännide soovitused.
· Festivali alguses oleks mõttekas välja osta kõikide filmide piletid, sest hiljem oled ilma ja pettumus on seda suurem.
· Julgen väita, et mitme järjestikku linastuva filmi vaatamine on vägagi võimalik! Mõned filmid olid liiga emotsionaalsed ja värvikad ning vajasid järelemõtlemisaega. Meil vedas, pärast kirjeldatud filme ei tormanud järgmisele seansile. Saime vahepeal hingata.
· Pöffihunttidel jääb unetundidest natuke vajaka, sest mõned filmid lõppesid pärast südaööd.
· Võimalusel mine kindlasti PÖFF-i avamisele ja lõpetamisele, sest see tekitab tõelise hundi tunde :-) Oled üks osa tõelisest melust ja näed korraldajate rahulolevaid ja õnnelikke nägusid.

Järgmisel aastal taas ja juba palju teadlikuma elemendina!

Tegemistest

Vaatasin oma selle nädala tegemistele peale (8 filmi, 2 kontserti, Heateo foorum).
Kõikidest kirjutatud positiivsetses nootides. Teate miks? Ma tegelen ainult nende asjadega, mis mulle pinget pakuvad ja mu südant rõõmuga täidavad. Ei loe, et olen vähe maganud ja hommikul uimasena tööle läinud...

Ah jaa, eile oli ka väike jõuluistumine ja suur söömine Elevandis. Kaaslasteks kõik mu oma divisjoni kolleegid :)

Hea Heateo foorum

4. detsembril toimus Heateo foorum, kus käsitleti 2007 aastal tehtut ja suunati pilk 2008 aastasse. Ma olen õnnelik inimene, et ma saan oma "teises elus" tegeleda asjadega, mis mulle nii tohutult pinget pakuvad ja et mind ümbritsevad sotsiaalselt tugeva närviga inimesed.

Foorum oli nii põnev ja kaasahaarav, et võimatu oli lahkuda workshopilt, kus lahkasime sotsiaalse ettevõtluse teemat. Ja nii ma ei jõudnudki keeletekooli...

Armas Bryan Adams ja käre Joe Cocker

Läinud teisipäeval käisime Bryan Adamsi kontserdil. Nii soe, nii vahetu, nii lahe!!!
Pole välistatud, et ostan oma esimese Bryani plaadi ja panen tulevikus aeg-ajalt mängijasse. Kunagi inventeerin oma selle aasta kontserte ja pole välistatud, et see kontsert on top 3 sees. Ennem ei arvanud sellest artistist midagi, nüüd arvan:-)

Eile vaatasime-kuulasime ära ka Joe Cockeri. Lisaks ilusale lavakujundusele ja muljetavaldavale pianistile, oli Cocker mõnusas (muusikalises) vormis. Minu suur lugupidamine vanameistri vastu, aga see on ka kõik :-)

PÖFFi vaheraport

Pöffihundid silkvad kinost-kinno ja on ära vaadanud järgmised filmid:

Esmaspäev, 3.12
Õudus, mis käib sinuga kaasas (Venemaa). Paras sissejuhatus järgmisele filmile…
Cargo 200 (Venemaa). Nii karm, et ei oskagi kommenteerida :S Võib-olla üks karmimaid filme, mida elus näinud olen.

Teisipäev, 4.12
Must kuld (Suurbritannia)
Pärast filmi uudistasin poes „fair trade” logoga kohvipakki, mis maksab ca 2x rohkem kui orjatööga toodetud kohvi. Valus, aga õiglane. Hille ütles pärast filmi kuldsed sõnad „mine või Aafrikasse mõneks ajaks tööle, häbi on olla valge”.
Antenn (Argentiina). Senini kõige sürrim PÖFFi film:)

Kolmapäev, 5.12
Mu isa, mu jumal (Iisrael). Pärast filmi istusime kohvikus kahekesi teetassi taga ja ei rääkinud pool tundi peaaegu sõnagi…

Neljapäev, 06.12.
Ploy (Tai). Õpetlik film.

Reede, 07.12.
Ilmsikstulek (Poola). Maailm, millega igapäevaselt kokku ei puutu, aga hirmul on sellelegi vaatamata suured silmad.
Totaalne salgamine (Bulgaaria, Itaalia). Oleme jõuetud ja suurte vastu ilma suure vaevata ei saa.

Nädala parim on„Mu isa, mu jumal”.

Mul on siiralt hea meel, et oleme kõikide filmidega täkesse pannud. Arvan, et see on hea saavutus arvestades, et tegemist minu esimese teadliku PÖFFiga.

Laupäev ja pühapäev ootavad meid viis filmi ja PÖFFi lõpetamine Vene Teatris.

Täiendus, 16.12.07

Laupäev, 08.12

Kasutu (Hiina) Film oli natuke veniv ja igav, lahkusime poolepealt.
Negatiivse mõtlemise kunst (Norra)
PÖFF-i lõpuürituse film, hea film!

Pühapäev, 9.12

XXY (Argentiina)
Yella (Saksamaa)

Seljavalus päkapikk?

Paar päeva tagasi käis päkapikk ja pani sussi sisse kommikarbi.

Kahjuks pole teda pikalt näha olnud :-( Kahtlustan, et päkapikk tõstis selja ära või sai songa...

Loodetavasti paraneneb ta kiiresti, tunnen temast juba puudust:-)

Sõna

Mida päev edasi, seda vähem tahan võtta suhu sõna "kultuur".
Üleekspluateeritud sõna.

PÖFF- start!

Võeti näpp, aga mina andsin käe, kuni küünarnukini.
Sel nädalavahetusel algas minu esimene PÖFF.

Nähtud filmidest:

5 punkti: Estrellita (Sloveenia, Saksamaa, Bosnia-Hertsegoviina)
2.12, Kinomaja.
Hingematvalt kaasakiskuv muusika koos suhteilu ja –kurbusega. Pinge oli nagu sinusoid, mis lookles mööda filmitelge ja kordagi ekraanilt ei kadunud. Suheterägastik oli siiruviiruline ja ootamatu. Nagu ikka, kõik lõppes hästi! Aga siiski ei olnud tavapärane film, sest õnnelikule lõpule ei eelnenud traagikat, millest kõik pisarsilmis oleks kangelastena välja tulnud. Mina tulin vaid niiskete silmadega kinost välja.

4 punkti : Armastuse hambad (Hiina).
1.12, Vene Teater
Ma ei oodanud sellest filmist nii palju soojust, avatust ja armastust… Hille kommenteeris tabavalt- kujutad ette, nad rääkisid ja nii palju! Lihtsalt piinlik endalegi tunnistada kui väga olen oma stampides kinni, teen üldistusi ja arvan palju ja valesti. Filmi vaatamine ja vaatajate vestlus režissööriga aitas minulgi vabaneda mingisugustest nõmedatest eelarvamustest…

3 punkti: Planeet (Rootsi).
1.12, Kumu.
Järjekordne globaalprobleeme käsitlev filmike. Minu kõrged punktid saab väga ilusate võtete ja montaaži eest! Pärast filmi oleks mõtteks end klaasi veiniga uimastada ja magama minna. Kõhe on. Uh.

2,5 punkti: Prügisõdalane (Inglismaa).
2.12, Rahvusraamatukogu.
Tsiteerin Andris Feldmanist: Film pakub emotsionaalset kaasaelamist neile, kes juba on oma käe rohelisele eluviisile andnud, ning ärgitab mõtlema neid, kes veel oma linnamaasturi igakuise liisingumaksega maadlevad. Kui kogu inimkond mõtleks kasvõi üks sentimmeter selliselt nagu filmi peategelane, oleks maailm palju ilusam…

1 punkt: La France (Prantsusmaa).
1.12, Vene Teater.
Ma ei mõistnud selle filmi püanti, aga sellele vaatamata ei tulnud kordagi pähe varem saalist lahkuda. Sõjafilme ei näe väga tihti, eriti veel neid, mille vahele on istutatud romantilisi laulukesi. Lauljaks muidugi mustpõskesed desertöörid, kes unistavad Atlantisest.

Keerulises poosis ilus mees

See on ammu teada, et enne kontserti tuleb solisti musaga tutvuda ja põhitõed selgeks teha :) Käitusin nagu kord ja kohus, täitsa tore oli! Rõõmustasin väga oma pääsme üle, et peagi-peagi näeb Teda päriselt.

Täna oli siis maailma üks ilusamaid mehi Saku Suurallis. Tegelikult on ta ka ilus :-) Kontserti algus oli vähelubav, aga ma olin kannatlik. Noh, tuleb soojaks teha, enne kui päris show algab. Nüüd saab takka järgi targutada, näe, ei alanudki päris showd.

Kuidagi paha on kritiseerida, aga siiski. Esiteks, ma ei saa aru miks panna lavale keel, kui selle peal ainult jookstakse. Põhimõtteliselt saaks joosta ka paremalt-vasakule ja vasakult-paremale. Teiseks, minu arvates ei ole aus, kui kogu "show" välja mängida ainult seksikusele. Võimalik, et ta on 24h selline, aga kontserti vaadates tahaks midagi muud ka näha. Kolmandaks, miks peab lavale lubama purjus inimesi, kes kõigi ees viina viskavad ja kihluvad? Piinlik. Kahju oli ka sellest, et ilusa mehe laulusõnad ei kostunud kohati muusika seest välja. Aga pole hullu, sest soovi korral kuulan mp3-sid ja olen rahul! :-)

Ahjaa, miks selline pealkiri? Ta oskab laulda väga kummalistes poosides, selline natuke väändes ja mul oli kohati päris naljakas.

Sihist

Hea on olla, kui siht on ees...

Helilooja, kes sa oled - kohtumine Eino Tambergiga

28.11.2007
kell 19.00
Heliloojate Maja saal (Lauteri 7C)

Loe pikemalt siit.

Jalust nõrk ja teletuur

Palun-palun-palun, et mind on tabanud ainult väike külmetus, mis väljendub peavalus, nohus, kurguvalus. Ma ei taha sellest midagi kuulda, et viirused on möllamas. Ma olen tegudeinimene, ausõna ma ei viitsi haigena kodus konutada.

Täna ehitasin oma kodukontori telkutuppa. Nokitsesin tööd teha ja taustaks mängisid erinevad telekanalid. Ohpühaissandjumaluke, sattusin peale saatele "Maamees ostib naist". Tegin väikesed pingutused ja vaatasin kokku ehk 5 minutit. Uudishimust. Ma ei oska muud öelda "tule taevas appi!" Ja siis ma nägin-kuulsin saadet "Üks päev koos Mikk Saarega. Noortele laps-fännidele käib ka :-) Teistele? ei usu!

Most wanted- politseinikust vabatahtlik

Vajan abi, konstantselt, sest iga nädal juhtub midagi uut ja halba...

Kust leida inimene, kes konsulteeriks ja aitaks infoga. Kindlasti ei suuda ükski õigusorgani inimene olla pädev kõiges, aga ta võiks osata soovitada kelle poole pöörduda.

Üks väga paljudest jamadest:

Fotoaparaat liikus kodanikult A (ostutšekiga omanik) kodaniku B kätte. Kodanik B on suli. Nüüd, „ametlikult” selle fakti ilmnemisel on teada, et kodanik B on fotoka viinud pandimajja. Loomulikult ei ole kodanikul B kavatsustki see välja osta.

Kas ainus väljapääs on teha politseisse avaldus, et fotokas on omaniku teadmata pandimajja viidud ja seda saab käsitleda kui vargust?

Hakkan nüüd abi otsima. Helistan oma pädevatele sõpradele, et nõu saada, mis mul üle jääb…. Kuidagi ei taha neid tülitada stiilis: Tsau! Mina siin. Kuule, mul on üks mure, äkki saad mind konsulteerida… Olen selliseid kõnesid sel aastal teinud vist kümmekond. Teen edaspidigi, aga kõige enam sooviksin leida vabatahtliku, kes on nõus minu ja Urmasega paati astuma, et kaitsta kaitsetuid.

Äkki on Sinu sõprusringkonnas kedagi, kes tahaks abistada inimesi, kes ei saa enda aitamisega hakkama. Kui on, siis anna teada annelivask@gmail.com


Aitäh!


Hakkan(me) peagi oma tegemistest kirjutama siin, sest äkki saan(me) kedagi oma kogemusega aidata…

Teistmoodi raamatuost

Kell oli 17.30 ja kulgesime vanalinnas. Sattusime Voorimehe tänavale ja pidasime heaks plaaniks ka Raamatukoi kauplusest läbi astuda. Pood oli pime, põles ainult laualamp. Avasime välisukse ja marssisime sisse. Pimedas kössitanud jutukas müüja mainis, et ta tahab kiirelt õhtale minna, seega istub pimedas (valgus meelitaks kundesid). Meie tulek tõi ka poodi tule tagasi. Leidsin valikust juba ammu soovitud-otsitud "Eduard Viiralti 185 reproduktsiooni". Hakkasime raha klapitama. Raamat oli päris kallis ja puudu jäi 250 krooni. Müüja hindas meie usaldusväärsust ja pakkus välja puudujäänud raha esimesel võimalusel ära tuua. Kirjutas mu nime ja numbri paberile ja nii me laiali läksime. Järgmine päev astusin poest rõõmsalt läbi ja mõlemaid pooli rõõmustanud ostutehing sai õnneliku lõpu. Ainuke tõrvatilk meepotis oli KE rinnamärk, mis "ehtis" müüja pintsaku kraed.

Kumu pärastlõuna: Poola kunsti teemadel

Aeg: 25. november kell 15.00

Koht: Kumu kunstimuuseum, III korrus B-tiib

Lisainfo: Kumu külastajatele avaneb haruldane võimalus kohtuda äsjaavatud näitusel "Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis" väljapaneku Kumu poolse kuraatori Tiina Abeliga, kuulda poola selle perioodi poola kunstist ja näituse valmimise asjaoludest.

Näitusest pikemalt.

Teeme ära 2008

3. mai 2008.a. kalendri sissekanne: "Aitan ära teha!, suur koristuspäev."

Kodanikualgatus "Teeme ära 2008" kohta saab lugeda siit ja eks pildid räägivad enda eest.

Lähen, läheme, tule Sina kaa!

Pildid on saadud korraldustiimilt.

R.I.P, Vello Rand

Teisipäeval, 20. novembril suri Vello Rand.
Mul on nii kohutavalt kurb meel ja see kurbus ei lase end kuidagi lahti.
Mitte kunagi ei kuule ta rõõmsat häält telefonis, koosolekuruumis, kontserdisaali fuajees ega raadios. Meie seast on lahkunud ülimalt soe ja hea inimene...

Multifilmid mis väärivad vaatamist

Mäletan aastataguseid multikaid, mis kohe üldse ei väärinud vaatamist, rääkimata kriitikast. Nüüd lähen rõõmuga neid kinno vaatama :-)

Eile toimus Animafestivali avaseanss, kus linastus 3 nukufilmi.
Filmid, mis iseloomustavad kõige ehedamalt Eesti ühiskonnas ja sotsiaalses sfääris viimase paarikümne aasta jooksul toimunud muutusi: Rao Heidmetsa „Papa Carlo teater“ (1988), Riho Undi „Kapsapea“ (1993) ja Priit Tenderi „Rebasenaine“ (2002).

Saalis istusid teadlikud elemendid ja siis võib-olla mõned üksikud minutaolised, kes lihtsalt pulli pärast läksid multikaid kaema. Hiljem, aftekal kuulsin esimest korda nimesid, kes on noored „tegijad” animafilmide vallas ja suure tulevikuga. Vot siis, olen nagu koti sees elanud.
Ja eilse teema lõpetuseks võiks öelda, et mõned kohe oskavad üllatada, positiivselt loomulikult!

Avastamata PÖFF

Olen PÖFF-il käinud kokku paaril-kolmel korral. Pole filmikunstis eriti "kodus" ja seepärast olen nagu poolmeeleldi eemale hoidnud. Ja jumal hoidku, kui ma taas ühe kire avastaksin, läheks (ajaliselt) raskeks :)

Sel aastal olen PÖFFiga töiselt seotud ja seega käsipidi kaudselt sees. Kui ma paar päeva tagasi väitsin telefonis "eieiei, ärge minu peale tähtsaid pileteid raisake!", siis pärast usutlust kõne lõppfaasis "okeiii, ma siiski kasutan võimalust...". Esimene tibusamm PÖFF-i poole sai tehtud.

Teine samm oli juba kukesamm.
Täna vaatasin OP-i PÖFF-i eri, silmad nagu tõllarattad peas ja hea, et hõbeniit suust välja ei rippunud. Treilerid ja asjateadjate jutt kaasakiskuv. Keskendusin (sest teisiti ei saa videomakist jagu) ja panin VHSi homme kella 11ks lindistama. Tahan OP-i peale saada ja põnevamad pealkirjad välja kirjutada.

Kolmas kukesamm.
Ronisin peale OP-i Skype ja palusin endale saata igasugust PÖFF-i infot, et end teemadega kurssi viia. Ma püüan küll hoiduda igasugusest paberimajandusest, aga festivali kava palusin ka saata. Soovin süvendeda ja markeriga mind huvitavad filmid läbi joonida.

Palun, palun, et ma PÖFF-i ei armuks :-)

TÄIENDUS:

Marta kirjutas OP-ist välja järgnevad filmid:

1. Külmutatud
2. Aleksandra
3. Nuga
4. Sügisball
5. Daisy
6. Jan Uuspõld läheb Tartusse
7. Armastuse hambad
8. La France

Ma ise pole veel jõudnud saatekordust vaadata, tegelen alustuseks paksu PÖFF-i kataloogiga :)

Muusikavalik kuni 6.12

Mõned kontserdid on tulekul.

Kuulan usinalt Enrique Inglesiase, Bryan Adamsi ja Joe Cockeri loomingut, et ei juhtuks nii nagu Elton Johni kontserdiga - ootasin üle tunni, kui kõlasid esimesed tuttavad viisid.

Huvitav, kas mõni nendest artidest poeb ka hinge. Eks näis :)
Senini on seda juhtunud ainult Rammsteiniga, pärast esimest kontserdit kõndisin kõrvadel autosse.

Nõukaaeg KUMUs ja käsi kriidist valge

Mulle meeldivad nädalavahetused Tallinnas, saame kiirustamata ja segamatult KUMUs käia. Pühapäeval rääkis Helen Risthein Nõukogude aja märkidest uuemas Eesti kunstis. Näitused on erinevaid, nõukaaja mõjutused on „põnevad“, aga iseenesest al. 80ndad ei paku mulle tohutult suurt elamust. Mis on minu märgid nõukaajast? Esimene mõte – Fanta! Tartu lapsed nägid veel Fantast und, kui pealinna omad gaseeritud apelsinimahla kurgust alla kulistasid. Alati kui isaga Tallinnas käisime, ostsime ja ladusime koti täis– nii pidulik :)

Mainitud näitusel lubati ka vaatajatel kätt proovida.

Teletorni lõpupidu

Mõeldud-tehtud! Eile veetsime toredad neli tundi teletornis :)

Viimane pilt on naljakavõitu, aga sobib teletorni stiiliga :)

24

Kõige kaasahaaravam põnevusseriaal on 24!

Suhkruvett, palun!

Appihüüd läbi vihapisarate

Kas keegi kusagil osutab tugiisikule tugisiku abistamisteenust...
15.11 - järjekordne pauk luuavarrest.

Emotsioonidest laval ja saalis

Läinud nädalavahetusel käisime Vene Teatris vaatamas Dostojevski „Onu unenägu“ ja Vanemuises balletti „Onegin“. Kaks täiesti erinevat žanrit ja kaks erinevat elamust. Neid kahte ühendas vaid suur vene hing.

Onu unenägu.
Laval: Etendus kestis üle kolme tunni. Aeg möödus märkamatult- tükk oli sisutihe, laval head näitlejad ja dostojevskilikult ehe vene elu. Lavalt ei puudunud kirglikud armastus- ja tülitsemisstseenid (loomulikult noaga hooplemine); klatšivad baabad, rikastumine teiste arvelt, enesepetmine jne. Kõik tundus kuidagi nii ehe. Tihti oleks tahtnud valjult öelda „no nii ongi!“. Äärmiselt andeks Herardo Kontreras oli minu vaieldamatu lemmik. Ta läks rolli nii sisse, mängis nii tõetruult ja lõpus ma juba hakkasin kartma „onu“ surma. Pärast etendust oli kahju, et see kõik läbi sai. Njah, Vene Teatris töötavad suurepärased ja andekad näitlejad, sain sellele taas kinnitust. Tuleb vaid tänulik olla, et teatris pakutakse sünkroontõlget ja eestlased saavad sellest osa (ennustan, et saalis olid ca ¼ eestlased). Soovitan soojalt leida meelepärane tükk ja minna.
Saalis: See oli teine teater. Seal on kohe kõik teistmoodi. Alates sellest, et aeg-ajalt välguvad fotoka välklambid. Pildistatakse üksteist ilusa teatri interjööri taustal lõpetades sellega, et etenduse lõppedes läheb igaüks ise oma lilli viima. Aga kuna päris üksi ei julge, siis võetakse kaaslane kah kaasa- seltsis segasem. Ühesõnaga üks suur voorimine, mis on kummaliselt naljakas. Sel korral oli etenduse lõppedes saal krampis. Ma ei oska seletada millest, ei tunne seda hingemaailma. Võib-olla äratundmiskurvastusest…

Onegin.
Laval: Vene professionaalide loodud ja tantsijate teostatud - ilu ülevus, väljendusrikas miimika ja oskus väga hästi tantsida. Kõige enam nautisin Tatjana (Hayley Jean Blackburn) ja Onegini (Antonio Ayesta) duette ning Onegini ja Lenski (Ilja Mironov) ühiseid etteasteid (nt duell). Võhikule jäid silma ka väga üksikud konarlused, aga ma ei hakka siin targutama, jätan kiivalt enda teada :) „Onegin“ mu südant kohapealt ei liigutanud, aga olen väga rahul, et Tartu teekonna ette võtsime ja tegime endale ühe nauditava õhtu.
Saalis: tore oli kuulda vene keelt, mida naljalt Vanemuises ei kuule. Pealkiri ja tegijad meelitasid ja teevad seda ka läbi hooaja. Kift integratsioon :)
Ainult üks asi ei mahtunud sel õhtul pähe, miks küll inimesed vastuvõtul õgivad. Ma siiralt usun, et kõik külalised jaksavad endale koju süüa ost, aga ikka ahnitsetakse nagu oleks viimane päev käes. Meenub üks Urmase kirjutatud jutuke. Olen temaga natukene nõus, aga paljuski siiski liiga radikaalne seisukoht.

Tallinna Teletorn 1980-2007

26.11.2007 suletakse külastajate jaoks Tallinna teletorni uksed.

Olen seda maja külastanud alla kümne korra, täpselt ei mäleta. Viimati paar nädalat tagasi tööasjus (st asjalikuna). Kipun tagasi, sest soovin:

- nuusutada alates parklast omapärast ja minevikku meenutavat hõngu;
- vaadata fuajees veelkord fotonäitust teletorni ehitamisest;
- vaadata fuajees naljakaid kujundusdetaile;
- sõita tiguaegalse liftiga;
- liftis mõtiskleda, et majal puuduvad evakuatsiooniks väljapääsud ja allpool põrandat haigutab sadakond meetrit tühjust;
- nautida panoraamvaadet ja otsida üles pähetulevaid objekte-maju-kirikuid jne;
- silmitseda nostalgiliselt lampe jt sisekujunduselemente;
- süüa stagnahõngulises restoranis kiievi kotletti koos rikkaliku garneeringuga;
- veenduda selles, et sealsed magustoidud sisaldavad kookoshelbeid;
- arutada Urmasega (ta teab!) pildi ja heli jõudmisest televiisorikasti;
- sõita veel eluaeglase liftiga;
- tõmmata enda järel uks kinni teadmisega, et kui maja taas avatakse, siis kõik-kõik on uus.

Pildi leidsin siit.

Äraviiv lugu

Depeche Mode`i lugu „It's No Good “ on lummav, õhkutõstev, mõtlemisvõimet kaotav. Uskumatu, kuidas mõned meloodiad on nii hüpnootilised ja lihtsalt viivad ära…

I'm going to take my time

I have all the time in the world

To make you mine

It is written in the stars above

The gods decree

You'll be right here by my side

Right next to me

You can run but you cannot hide

…

Sellist tunnet saab kogeda ka tõstukil, kus saatjaks kõrvulukustav vaikus.

Nii kauge, samas nii käegakatsutav

Läinud kolmapäeva õhtul esines Heateo klubiõhtul Toomas Trapido evolutsiooni teemal- "meie" saamisloost, konfliktidest, tulevikust, tugines peaasjalikult evolutsioonibioloogi Elisabet Sahtourise raamatule „Earthdance: Living Systems in Evolution“. Jutt oli kaasahaarav- planeedi Maa võrdlemine inimkehaga oli arusaadav, näitlik ja nö käegakatsutav. Justkui siililegi selge.

Ma loodan sinisilmselt kogeda aega, mil konkurentsi-inimkond muutub koostöö-inimkonnaks ja valitseb tasakaal. Kui tulla mikrotasandile, siis annan oma panuse nii palju kui oskan ja suudan. Väikestest asjadest saavad suured asjad.

Toomas Trapido samal teemal.

Kahju vaid, et ei saanud sel õhtul Al Gore filmi „Ebamugav tõde“, vaadata, pidin ära minema. Usun, et mul õnnestub see lähiajal ikka ära näha.

Öine kõhukõdi ja elunali

Eile maandus Tallinna lennujaamas Brüsseli lennuk ja saabus kauaoodatud Ivi. Meil oli kokkulepe, et lähen talle vastu.

Kell südaöö saabus sujuvalt, hoidsin sõpra külas kinni ja ei lasknud teda ära. Niipea kui kõne saabus, hüppasin tossudesse ja autosse. Võta näpust, aga auto ei käivitunud. Kuidagi tuttavlikud hääled… Urmas on õpetanud kuidas bensupumpa kuulatada ja mis järeldusi teha. Kõhutunne ütles, et kõik on vist korras, aga bensiiniga on kehvad lood. Hüppasin teise autosse ja sõitsime lennujaama.

Ivilt saabus SMS, et tal läheb kauem, pagas pole Brüsselist Tallinnasse jõudnud ja kirjutab avaldust. Ei ole võimalik, et kell 00-01 öösel juhtub nii palju ebameeldivaid asju!!! Me ei osanud muud teha, kui väga palju naerda ja välja mõelda järgmisi õnnetusi sel ööl.

Kui Ivi oli õnnelikult autos, sõitsime suurepärase plaaniga Statoili – ostame 4l pesuvahendi ja tangime kanistrisse nagu vanad mopeedimehed muiste! Ostsime ära ja võtsime nõuks jännata kodutänavas mitte Statoilis. Viskasime kanku autosse ja istusime ise järgi. Mille peale Ivi küsis väga tagasihoidlikult, kas me bensu ei võtagi? :-)

Villimised, niristamised, kallamised tehtud, läks ka auto käima.
Bensunäidik tuleb taas korda teha…