…
Me saame heita vaid
põgusa pilgu sissepoole.
Kuid siiski mitte täielikult siseneda…
Kõik muu artisti juures
jääb vaid aimata.
....
Täna paaritunnisel kontserdil näppis Riho Sibul kitarrikeeli, kaaslaseks päikesejänkud, kes kitarrilt peegeldudes vilkalt mööda Nukuteatri black boxi seina kalpsasid. Imetlusväärne muusik. Riho Sibul ei ole jutumees, seega oli ette aimatav, et suuremasorti vadistamiseks ei lähe. Polnudki vaja. Muusika ja vaikus olid parimad vaheldumisi mõjuvad saalitäited, mis aeg-ajalt võtsid hinge kinni ja kandsid endaga kaasa. Riho Sibul ei pea rääkima, sest vaikus räägib tema eest. Vaikus, mis oli läbinisti immutatud imelise mehe viisijuppidega. Seda viimast keegi otseselt ei kuulnud, aga seda sai füüsiliselt tunda…
Oli õitest kirendav aas…
J. Viiding/ R. Sibul
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on lehedki maas
aga nüüd on lehedki maas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see aeg on meelega üks
see aeg on meelega üks
oli lõhnav suvine öö
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on pilgudki maas
ja tuuled undavad taas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see rõske sügiseaeg
see rõske sügiseaeg
ja meel on meelega kurb
ja meel on meelega kurb
on sügise salakeel
see kurbuse kodukeel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar