Nüüdseks olen Tallinnas elanud 12 aastat ja tahaks nagu Kalevi poolt olla. Samas nagu ei saa ka ju, sest Rock istub kusagil sügaval sees.
Mõtlen selle kolmapäevaks välja, mil võtan koha sisse Saku Suurhallis esireas ja elan kaasa järjekordsele mängule. Ühes olen kindel, et oma lemmik peab olema (!), vastasel korra jääb adrenaliiniannus saamata.
Täiendus:
Veri on paksem kui vesi. Olen ikka Rocki poolt.
Kolmapäevane kaotus Saku Suurhallis, mis vormistati viimastel sekunditel, oli nii-nii valus... Pulss oli vist miljon.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar