Ideaalne tööpäeva hommik

Äratuskell heliseb kell 6.40. Vaigistan helina ja ei lükka seda edasi. Olen raudpostkindel, et ma ei jää sügavalt magama. Ajan end üles ja võtan hommikuse dushi. Mul ei ole kiiret, sest kell on päris poisike. Järgmisena hommikukohv ja maitsev hommikusöök (tavaliselt puder). Terevisiooni vaatamine-kuulamine tundub sama loogiline kui hommikune hambapesu. Hommikusööki naudin jätkuvalt teleka ees. Oma lemmikuid saatekülalisi (eriti Aasmäe ja Turovski) ja muidu toredaid teemasid saan rahulikult istudes jälgida. Janunen heade ja põnevate intervjuude järele. Vahelduseks lähen pesen puhtaks tühjaks joodud kohvitassi ja taldriku, lõhkudes nii rutiini ja mitte pannes neid nõudepesumasinasse. Jään üksisilmi vaatama mingit head musavideot, viimasena meenub Madonna „Sorry”. Tuterdan veel natuke oma väikses korteris ringi. Kell on natuke 8 läbi, istun autosse ja sõidan tööle. Pärast sellist hommikut ei suuda eriti miski mu rõõmsat meelt morjendada. Hommik on tegelikult super aeg – aeg iseendaga olla.