Ai.

TÜ/ Rock kaotas Eesti kossu meistrikate finaali 1 punktiga.
Ainult fännid teavad kui valus on see kaotus.
Ma ei tahaks praegu olla mitte ühegi mängija nahas.
Ai-ai kui valus.

11.käsk - ära klatši

Tahaksin kohata kuldkalakest. Asjad, mille ma maailmas kaotaksin, on laim, pahatahtlik tagarääkimine, kritiseerimine ja arvustamine. Nimetagem seda kokkuvõtlikult klatšiks väga erinevate varjunditega. Seda kõike kroonib oma nina toppimine sinna, kus see üldse olema ei peaks. Haiglaslik uudishimu vääriks omaette lookest.

Tekib küsimus - ma olen naine ja see ei ole võimalik, et ma oleksin sajaprotsendiliselt puhas nimetatud pattudest?! Ega sajaprotsendiliselt olegi. Aga ma olen teinud ja teen ka edaspidi selleks kõik, et viia see miinimumi peale. Kui ma kedagi arvustan, siis iseennast või kahekesi olles oma vestluspartnerit eesmärgiga nõuannet anda või arvamust avaldada.

Päris kaotada seda jama ei ole võimalik. Aeg-ajalt on väga raske aru saada, kus jookseb piir informatsiooni vahetamise ja kergemat tüüpi klatši vahel. Antagu mulle palju mõistust ja arukust vahet teha.

Patoloogilisel e. eriti rämedal kujul klatši tunneb kaugelt ära. Eriti kurb on kuulda pahatahtlikku tagarääkimist suuremas seltskonnas, kus on palju kõrvu ja seega potentsiaal juttude levimiseks eriti suur.


Miks inimesed klatšivad?
Äkki seepärast:

Enda populaarsuse tõstmiseks?
Enda eraelu puudub?
Rahuldamata vajadused?
Kättemaksuks?
Alaväärtuskompleksidest tulenevalt?
Lootes, et edastatud info on kellelegi kasulik ja vajalik?
Ajaviiteks?
Lihtsalt on nii põnev, et kuku pikali?

Noh mis iganes põhjuseid ettekäändeks tuuakse, olen arvamusel, et endast lugupidav ja arukas inimene kontrollib, mida laseb huulte vahelt välja voolata.

Jätkuvalt - antagu meile palju tarkust ja kainet mõistust. Aamen.

Mõtete vahefiniš

Tule, tule tulega!

Artur Alliksaar

Pimedus on pikk ja piinav.
Olin nördinud nutmisest.
Nüüd olen nõrkemas naerust.
Tõeline õnn ei vaja hõiskeid.
Tõeline valu ei vaja pisaraid.
Loodus ei olegi eriti ihne.
Inimesi on igasuguseid.
Mõned on hellad ja head.
Mõnda vaigistab vaikus.
Mõnele teeb mõnitamine mõnu.
Igal toidul on oma retsept.
Maitsemeel võib areneda mitmeti.
Ühed on keelduvad ja karsked.
Teised on tublid ja targad.
Kolmandad tahavad kõike, sest nad ei tea, mida nad tahavad.
Ma ei leia, et nad peaksid olema ühesuguselt teistsugused.
Sina aga tule tulega!
Küllap leiame ühiseid lõbusid.

"Päikesepillaja"

"Haigemaja" reklaam

Kaua veel pean linna vahel nägema genitaalmahla reklaame? Võimalik, et mul on valulävi madalamal, aga ma siiski olen veendumusel, et toiduaineid ei peaks sellises reklaamikeelses inimesteni viima. Masendavalt vastik. Professionaalsest kretinismist tahaks vestelda Largo turundusinimestega ja looja agentuuri inimestega.

Best-Marketing weekly news.

Igatahes mina ja Urmas ei osta enam mitte kunagi Largo mahla. Punkt.

Naiste käekottide müstiline sisu

Lugesin Kaja ajaveebist vahvat lugu ja ühtlasi üleskutset kirjutama oma käekoti sisust. Mulle meeldivad käekotid ja mul neid vist tosinajagu. Muidugi on välja kujunenud kolm-neli lemmikut, mida vastavalt tujule vahetan.

Niisiis võtsin ette oma suurema märsi, millega eile ringi liikusin. Eile ööklubides kaasas olnud kotike ei lähe arvesse, seal on ainult panga- ja erinevate ööklubide kaardid, parfüüm ja huuleläige. Kott, mida mina nimetan „kotikeseks” on Urmase sõnul „võileib”. Ju seepärast, et „kotikesed” on oma mõõtmetelt ebapraktiliselt väikesed.

Pragune lemmik on mahukas, pehmest nahast ja valget värvi. Ostsin H&M-st. Mulle sümpatiseerivad pigem suuremad märsid, leivapäts jms mahub kenasti kotti ära ja ei pea koledat ja tülikat kilekotti kasutama. Hetkel leivapätsi kotis pole, küll aga muud trääni:

· Rahakott, mille vahel on üksikud kõige vajalikumad kaardid, raha ja mõned üksikud olulised paberid. Oma raamatupidamise tarvis kogunevaid tšekke püüan võimalikult tihti välja võtta;
· Kliendikaartide tasku, mis sisaldab endas rohkem ja vähem mõttekaid kliendikaarte;
· Armani parfüüm She. Armani on mu üks lemmikutest ;-)
· Imeväike tuub kätekreemi.
· Huulepulk ja huulepliiats. Igaks elujuhtumiks vaatamata sellele, et ma ei ole eriti kukimukitaja;
· Ajalehe sisse pakitud sünnipäevakaart, mis tahtis eile realiseerimist. Ajalehe sisse mässitud seepärast, et nurgad kortsu ei läheks. Võtan selle välja ja see jääb uut sünnipäeva ootama;
· Orbiti dropsid, pirnimaitselised. Need tõsyan hiljem autosse;
· Orbiti närimiskumm;
· Kaks pastakat,
· Pisike märkmik, kuhu saan üles kirjutada tööasjad, mis paugust meenuvad. Leiutasin selle süsteemi mõnda aega tagasi ja see on igati mõistlik kui põdeda hajameelsust;
· pabertasurätikud;
· arvuti mälupulk, mille tõstan kohe arvutikotti.

Saigi selleks korraks kõik. Ei olegi väga hull. Ma kujutan ette, et meeste jaoks on naistekottide sisu täielik müsteerium :-)

Valikud

ETVs on autorisaade legendaarsest fotograaf Faivi Kljutšikist. Tahaks nagu kuulda-näha vanameistri pajatusi.

Vikerraadios Argipäeva kordus, kus Tarmu Tammerki juhtimisel lahatakse Eesti Raadio ja ETV argipäeva ja tulevikku.

Kodus verivärske Pet Shop Boysi special limited edition plaadid Fundamental ja Fundametalism. Plaat ilmus sel esmaspäeval ja täna jõudis lõpuks Eesti poodisesse. Muidugi ma värisen erutusest.


Mõned kuud tagasi kuulasin ühte uuringut, kus anti väike ülevaade noorte inimeste (13-17a) võimekusest. Tänapäeva noor suudab korraga kasutada kõiki meediavahendeid – telekas, erinevad neti suhtluskanalid (nt rate, sest hindamistega peab kogu aeg online kursis olema), MSN, mobiiltelefon (kõne ja sms), raadio jne jne

Noortel veab, nad suudavad ja oskavad kõike asju korraga teha. Mina ei suuda, valikuid on jube raske teha mulle põnevate teemade vahel. Täna õhtul valisin ETV.

Anna kasutud asjad lihtsalt ära!

Hetkel on hea võimalus realiseerida oma kodus vedelevat kila-kola vt kiire.ee

KUMU kohvik

...kell on 17.30, jõuan töölt Kumusse. Kõht on hele. Kell 18 hakkab loeng ja iseenesest mõistetavalt lähen esimese korruse kohvikusse nälga vaigistama.

See on tüüpiline situatsioon, kui Kumusse loengut kuulama lähen.
Mnjahh, aga järjest enam tundub, et pean oma söömisharjumusi muutma. Eile tunnetasin seda kohe eriti, sest kõht oli hirmus tühi.

Minu arvates on Kumu toitlustaja ülemõistuse kallis. Kindlasti on seal minusuguseid käijaid, kelle rahakotile hinnad hakkavad :-( Ja kindlasti sattub sinna majja palju üliõpilasi, kel vist rahaga just eriti priisata pole.

Stiilinäiteid: Café Latte 30 krooni, võileib 28 krooni, koogid ca 30 krooni, värske apelsinimahl 40 krooni jne.

Kui ma olen sõpradega kusagil väljas kõõlumas, siis ma kohvi hinda ei vaata. Kui 30 krooni, siis 30 krooni, absoluutselt vahet pole. A vat Kumus on see vastunäidustatud, nii nagu ka teised hinnad.

Kulinaarne elamus

Jaapani hõrgutiste austajad, proovige ise kodus sushit valmistada - pole üldse väga suur ettevõtmine! Väike näpunäide. Kogused, mis lõpuks valmivad, on suured, väljaminekud suhteliselt väikesed ja söögielamus täiega garanteeritud!

Korvpallialane kriis

Jama on majas. Eesti korvpalli meistrikatel on finaalis koos Kalev ja Rock. Kannatan identiteedikriisi all. Tartus sündinud ja elanud inimesena olen olnud megasuur Rocki fänn.

Nüüdseks olen Tallinnas elanud 12 aastat ja tahaks nagu Kalevi poolt olla. Samas nagu ei saa ka ju, sest Rock istub kusagil sügaval sees.

Mõtlen selle kolmapäevaks välja, mil võtan koha sisse Saku Suurhallis esireas ja elan kaasa järjekordsele mängule. Ühes olen kindel, et oma lemmik peab olema (!), vastasel korra jääb adrenaliiniannus saamata.

Täiendus:

Veri on paksem kui vesi. Olen ikka Rocki poolt.

Kolmapäevane kaotus Saku Suurhallis, mis vormistati viimastel sekunditel, oli nii-nii valus... Pulss oli vist miljon.

Õhtupoolik koos kunstnike ja kuraatoritega

Eile kuulasin KUMUS põnevusega Eesti tuntud kunstnike ja kuraatorite diskussiooni teemal "Milline peab olema 21 sajandi muuseumi ekspositsioon?". Sõnavõtud olid häälekad- erinevad vaated ja erinevad arusaamad.

Muuhulgas jäi kumama küsimus - kas kunst on vertikaalne või horisonaalne? Lapin, kes hakkas end Eesti ajalukku kirjutama alates 70. aastatest, väidab, et see on vertikaalne. Noorema generatsiooni tegelased väidavad, et horisontaalne. Loogiline valik erinevate generatsioonide poolt… Kunstivõhikuna pooldan pigem Lapini seisukohta.

Ideaalne tööpäeva hommik

Äratuskell heliseb kell 6.40. Vaigistan helina ja ei lükka seda edasi. Olen raudpostkindel, et ma ei jää sügavalt magama. Ajan end üles ja võtan hommikuse dushi. Mul ei ole kiiret, sest kell on päris poisike. Järgmisena hommikukohv ja maitsev hommikusöök (tavaliselt puder). Terevisiooni vaatamine-kuulamine tundub sama loogiline kui hommikune hambapesu. Hommikusööki naudin jätkuvalt teleka ees. Oma lemmikuid saatekülalisi (eriti Aasmäe ja Turovski) ja muidu toredaid teemasid saan rahulikult istudes jälgida. Janunen heade ja põnevate intervjuude järele. Vahelduseks lähen pesen puhtaks tühjaks joodud kohvitassi ja taldriku, lõhkudes nii rutiini ja mitte pannes neid nõudepesumasinasse. Jään üksisilmi vaatama mingit head musavideot, viimasena meenub Madonna „Sorry”. Tuterdan veel natuke oma väikses korteris ringi. Kell on natuke 8 läbi, istun autosse ja sõidan tööle. Pärast sellist hommikut ei suuda eriti miski mu rõõmsat meelt morjendada. Hommik on tegelikult super aeg – aeg iseendaga olla.

Omamoodi ikoonid

Huvitav, kui paljudel Helsingit külastavatel eestlastel on kinnisidee külastada shoppamise eesmärgil Ikeat ja H&M-i? Minul tavaliselt on. Ja arvan, et paljudel, sest eesti keelt võis mõlemas kaupluses rohkelt kuulda.

Hmm, kas see shoppamise kinnisidee on okey või ei ole... Samas olen palju väiksem tarbija kui u 1,5 aastat tagasi, seega pole vist hullu.

Veel natuke Soomest - Urmas ütles välja hea mõtte, mille tulihingeline pooldaja minagi olen.

Õhtusöök 10-le, lauas ainult tüdrukud

Viimasest õhtusöögist on möödunud pikk aeg ja muutusime juba rahutuks – igatsesime meie mõnusat sööma- ja jutuõhtut.

Eile õhtul pidid kaks tüdrukut mõjuvatel põhjustel olengust loobuma:-( Ainult mõjuv põhjus vabastab sellest. Kokku oli meid kaheksa. Oma traditsioonilist sööma- ja jutuõhtu kohaks valisime Strfanie`s restorani Tallinna südalinnas. Toidud on vahemerehõngulised ja äärmisel maitsvad. Pean tunnistama, et ma sain tellitud köögiviljadest üle pika aja kulinaarse elamuse. Soovitan soojalt.

Kas te kujutate ette kui palju häält võivad teha kaheksa naist? Kõik tahavad korraga rääkida ja üks teema tähtsam kui teine. Panin tähele, et Merle võttis mingi hetk jutuvada ohjamise enda peale. Reaalselt andis kordamööda tüdrukutele sõna :-) Issver-susser kui lõbus meil oli. Ma imestan siiani, kuidas meie häälekuse pärast ettekandjad üleannetuid korrale ei kutsunud. No me saime aru, et olime suure jutu ja naeruga, aga see käib ju meie kogunemiste juurde. Mitte midagi pole teha :-) Meie traditsioonilisest seltskonnast on kolm EMT ridadest lahkunud ja seega jutud ei keerelnud ainult töö ümber. Õhtu venis pikaks. Mina, Gerli ja Merle lõpetasime NoKus ja sealt sai natuke enne südaööd koju mindud.

Järgmise tüdrukute sööma- ja jutuõhtuni!

Teos-ruum-vaataja

Kuu tagasi käisin KUMUs ekskursioonil. Viiendal korrusel sattusin juhuslikult silmitsi üksiku skulptuuriga, millest ei osanud mitte midagi arvata. Pigem ei saanud nendest eksponaatidest aru, tundusid kummalised. Jutt käib KUMU ajutisest näitusest „Skaalanihe– skulptuur avatud mänguväljal“.

Täna käisin KUMUS kuulamas Eesti kunstiakadeemia doktorandi Andres Kurg loengut teemal „Sotsiaalne ruum ja kunst. Miks kunstiteose koht on oluline?“ Pealkiri ja sissejuhatus inspireeris niivõrd ning mitte minemine oma lemmikmajja ei tulnud mõttessegi. Läksin üksi, seda enam oli võimalust häälestada end teisele lainele.

Mul on põhjust tagasi minna ja see viienda korruse näitus uuest läbi jalutada. Juba huvi pärast. Kuu aega tagasi ma ei saanud nendest skulptuuridest midagi aru saadagi, sest mul puudus absoluutne teadmine minimalistlikust kunstist, kohaspetsiifikast ja ruumi teooriatest. Täna, kahe tunni jooksul sain sellest mingisugusegi aimduse. Njahh, siin maailmas saab kõike kunstiks nimetada, muuhulgas ka näitusesaali laotud telliskivide hunnikut. Minimalistlikule kohaspetsiifilisele kunstile omapäraselt telliskivi-telliskivi kõrvale. Kohati tegid Andres Kure poolt näidatud illustreerivad pildid nalja ja veel naljakam oli kui rääkis täiendavaid seletusi juurde. Tänapäeval on puhkenud palju skandaale, sest kuulsate kunstnike töid müüakse maha. Aga mitte nii nagu tavaliselt maali vaid näiteks üksikuid telliskive või betoonkuupe, mis on Marfas, Texase osariigi põllul. Loengu lõpus tekkis põnev mõttevahetus, olin ainuke, kellele oli teema täitsa uus. Sain asja kommenteerida asjatundmatu pilgu läbi, mille peale teadjad heas mõttes õhevile läksid :-) Kogu õhtut kroonis jutuajamine KUMU inimestega KUMU teemal. Ja kodus on tänase loengu CD, mille sain lektorilt mälestuseks ja veelkord lugemiseks. Põnev, igatahes.

Hambaarst on inimese sõber

Täna istusin hambaarstitoolil. Kristjan teatab, et ta tõmbab mu tarkusehamba välja. Päikseline päev variseb kokku ja mu mitmeid kuid peetud võitlus on kaotatud. Sest see hammas t u l e b välja tõmmata ja mul pole enam piisavalt argumente, miks see hammas peaks alles jääma. Tunnen end nagu paarkümmend aastat tagasi Tartu 3 KK hambaarstitoolil. Meenuvad suured hambatangid, mis lebavad raskelt mingis plekk-kausis. Näitan üles oma ärevust ja hambaarst lohutab. Ei pidavat hull olema ja haiget ei pidavat tegema. Eriti nagu ei usu. Otsin lohutust. Minu jaoks koogitakse välja inglike ja kuradike, mis on tegelikult mõeldud vist 3 aastastele. Vahet pole, mul üks ümmargune null lõpus. Kaine mõistus tuli koju – ma ju usaldan seda inimest, kes mu pea kohal professionaalse ja sõbraliku pilguga otsa vaatab.

Moraal - hirm oli suurem kui asi väärt. Ei olnud enam plekk-kaussi ja kolksatavaid tange. Oli, on ja jääb hea huumorisoonega hambaarst :-) Nüüd otsin ahju, kuhu see hammas suure kaarega visata - pidavat vist õnne tooma või võis ühe soovi soovida, täpselt ei mäleta :-)

Lootusetu case

Mul on harukordne võime sassi ajada ürituste kuupäevasid sh:

* teatri külastus (olen etendusi maha maganud);
* vastuvõtule lähen külalisena valel päeval (ööklubi uksed kinni);
*loen sünnipäevakutset ja olen veendunud, et see kuupäev on sel nädalavahetusel. Mul on plaanid tehtud, vabandan ja teatan, et sünnale ei saa tulla. Tegelikult on sünnipäev järgmine laupäev, mil plaanitu päev.
* jne

Tunnen end idioodina. Suur inimene, nii palju peaks ikka mõistust olema, et kuupäevades orienteeruda. Sõber lohutab „tegusa inimesena on sul palju sebimist ja seega lihtsalt ei jaksa kõiki asju meeles pidada“. Natuke lohutab, aga ainult millimeeter.
Äkki must-valgelt probleemi kirjapanek aitab sellest lahti saada. No loodame.

Kaos liikluses

Jeerum-jeerum-jeerum, hommikutundidel oli liikluses kirjeldamatu kaos. Autosid oli mustmiljon ja kõik seisid. Kas nii kestab kuni Tartu mnt taasavamiseni??!!

Ootan veel soojemaid ilmasid ja päris terveks saamist. Panen rattale rallikäigu sisse ja kiman u 8 km Lasnamäele. Katsetan rattaga tööle-koju sõitmist, vaatan kuidas meeldib. Kui meeldib, hoian kokku närve ja raha :-)

Üksindus

Täna käisime Ööülikooli salvestusel Kaia Leharit kuulamas.
Kummitama jäi mõtteavaldus - suurlinna üksindus on üks valusaim üksindus. Tal on vist õigus.

Mõtisklus

Haritud inimene on see, kellel on:

teadmiste ja oskuste ühtsus;
oleku ja käitumise ühtsus;
arusaamise ja mõistmise ühtsus;
mineviku tundmise ja tuleviku aimamise ühtsus.


(Ülo Vooglaid, 2001)

Naergem!

Ma olen õnneseen, sest mind ümbritsevad lõbusad inimesed. See on üks killuke õnnelikuks olemise valemist. Vahet pole kuidas suhelda – msn, sms, e-kiri, näost-näkku jne, nalja saab igal võimalikul juhul. Nalja aluseks on ütlused, seigad, juhuslikud eksimused, ootamatud ja oodatud kokkusattumused jne jne. Ma naeran palju, aeg-ajalt mõtlen, et ka ma ikka olen normaalne. Kunagi Urmas pani südamele, et liigne naermine pidi millelegi kahtlasele viitama :-) Ma siiralt loodan, et see nii ei ole. Armastan laia ja siirast naeru, isegi kui põhjuseks on kõige mõttetumad põhjused. Vahet pole, naer on alati positiivne ja teeb tuju heaks ja keskmise olemise veelgi paremaks. Tööl kriisisituatsioonides on tavaliselt minu esimene reaktsioon naer, sest kõik tundub nii-nii lootusetu. See ongi vist hea algus ülesande edukaks lõpetamiseks.

Olen viimastel päevadel palju naernud, usun ,et see on aidanud mul ka kiiremini terveks saada. Seega suhtun vanasõnasse „Naer on terviseks” täie tõsidusega :-) Lisaks kõigele on targad teadlased väitnud, et naer on üks paganama kasulik tegevus. Naeratage, naerge ja naerge pisarad silmist välja - see on meeletult mõnus.

Vastik-vastik-vastik

Pikad pühad on möödas ja finiš ei ole meeldiv. Olen taaskord tõbine, sama jama mis kuu aega tagasi. Kurvaks teeb. See ei ole minu moodi. Olen tavaliselt terve nagu purikas...

Huvitav, kus ma võisin selle jama endale kaela saada:

• jalutuskäik Pirita-Kose metsades


• talgud Vääna-Jõesuus


• Hille sünnipäeva eufoorias Popularis sisse-välja kondamine


• öine jalutuskäik Vanalinnas ja natuke pealegi


• rullitades

Keegi ei tea...
Pagan ma ütlen. Olen maailma peale tige. Ja enda peale ka.