Austria ootab!

Homme hommikul sõidan Austriasse. Kott on pakitud ja lumelaud hooldatud.
Mayrhofenis on kõrged mäed ja ilus. Lõppude-lõpuks saan mõnusalt puhata, olen seda väga pikka aega oodanud.

Hüvasti Eestimaa ja parimad sõbrad, olen 2.aprillil tagasi.

Depeche Mode, ikka hea!

...jalutan mööda Puiestee tänavat ja vastu tuleb naabripoiss Leo. Kaugelt silmates sain aru, et ta ei ole selline nagu olen harjunud teda nägema. Temast oli saanud pärast keemiste lokkide tegemist ja juuste blondeerimist Martin Core. On 80`ndate lõpp ja me mõlemad armastame Depeche Mode`i.

6.märtsil 2006 käisin DM kontserdil. Esimest tutvusest DM-ga on möödunud peaaegu 20 aastat. Jeerum! Vaatasin suu lahti mil Martin Gore, David Gahan, Anrdrew Fletcher lavale astusid. Hea tunne tuli sisse. Mehed olid vanemaks jäänud, 20 aastat on möödas ajast, mil nende pilte kollektsioneerisin. Raske on üht või teist meest esile tõsta. Kui peaksin, siis meenutaks 44 aastast David Gahan'i. Ta näeb ikka super hea välja- energiline ja hirmus heas vormis.

Mehed laulsid palju vanasid laule. Sõnad pole mul peas, aga viisijupid hästi teada. Laulu „Personal Jesus” ajal hakkas katus sõitma, sõna otsesemas mõttes. Kui mind poleks ümbritsenud ontlikud, vagurad ja väliste emotsiooniilmingute puudumisega eestlased, siis oleks silda visanud. Teisena koheselt meenuv lugu on „I Feel You”, on küll palju uuem lugu, aga ikka maru hea. Ja kogu kontsert oli väga hea!

Saku Suurhallist lahkudes püüdsin meenutada kõiki kontserte, kus ma olen käinud kuulamas. DM kontsert kuulub kindlasti lemmikute hulka.

Pet Shop Boysi kontserdi nägemine ja kuulamine annab mulle vabaduse rahulikult edasi elada.
Rammsteini esimene kontsert oli oma olemuselt niivõrd jõuline, et see jättis oma jälje.
DM on lihtsalt nii hea, et kuku pikali.

Pärast DM kontserdil käiku kaalun tõsiselt, kas ma kunagi enam ostan Saku Suurhalli kontserdile istekohaga pileti. Ma olin nagu must lammas valgete hulgas, minu lähedused oli ainult paar inimest kes põlve kõlgutasid .

Panen kohe DM plaadi mängima, saan veel ehedalt kontserdi meenutada:-)

Kolmas nädalavahetus Kuutsemäel

Reedel võtsin sõbrad auto peale ja põrutasime Otepääle. Pikk sõit Otepääle ei tundunudki nii pikk, autos oli tore kamp sõpru- Gerli, Marke ja Siim. Pärast paari vahepeatust jõudsime talvepealinna. Õhtu möödus vaikselt, õigemini jutukalt. Peamiselt oli jutuks „kapist väljatulemine”. Ja seda mõistet viljelesime mitme nurga alt. Oeh vaene Siim ei saanud eriti palju sõnaõigust, sest 3 naist istusid ümber laua ja rääkisid läbisegamini :-) Öösel liitus meiega ka Anne. Enne uinumist oli meil toas mõnus jutuvadin , naersime just nagu kunagi pioneerilaagris.

Hommikul tegin silmad lahti kella 6.45 paiku. Juba peaaegu arvasin, et ma olen hulluks läinud. Ah, eks see oli mäele saamise ärevusest. Paari tunni pärast ehmatasin uuesti üle kolksu peale. Nari 2.korrusel magava Marke telefon kukkus Gerlile pähe. Gerlil ei olnud lõbus, meil oli :-)

Pärast hommikusööki läksime Anne ja Siimuga Kuutsekale. Päike siras, rahvast oli vähe- super hea oli. Minu uus lumelaud oli nagu inglike. Uskumatult suur vahe võrreldes vanaga. Olen uue Optioni lauaga ülirahul- kiire, kergesti juhitav ja nii minu oma. Ilus kah, pealekauba. Kuutseka nõlvasid kulutasime u kella 17-18. Paari tunni pärast kohtusime Oti pubis Reimo ja Paavoga. Ja kamp oligi koos ja lõbus õhtu võis alata. Mõnus söök Otis ja seejärel lõbus sumisemine kodumajutuses. Meil oli palju komplikatsioone meie majutuskohaga, aga see ei kannata kirjapanemist. Läksime Helpi, kus toimus lumelaua eesti meistrikate afterparty. Väga lõbus oli. Annega läksime ka Comebacki, iik, mulle see koht ei istu. Jalutasime kahekesi läbi Otepää majutuskohta, ilus öö oli, sadas laia lund.

Pühapäeval tegime kiire asjade pakkumise ja läksime Kuutsekale. Jõudsime pärale ennem kella 10, mõnusalt vähe rahvast oli mäel. Mu uus laud oli endiselt ülihea lippamisega. Ilm vaheldus päeva jooksul sama palju nagu Inglismaal- päiksepaiste, tuuletorm, lumetorm. Õhtul oli ka veel kõik ilus kuni selle hetkeni, kui üks jobu mulle mäel tagant sisse põrutas. Panin korraliku matsu vastu maad. Pea ja sabakont said väga haiget. Thanx god, mul oli kiiver peas. Saba ei lasknud korralikult istuda, väga valus oli. Paavo aitas mind välja ja sõitis ise Tallinnasse. Tallinn-Tartu mnt oli 5 avariid ja kohutav lumetorm. Hea, et ise terve nahaga pääsesime (

Mõned pildid nädalavahetusest.

Uus ja hea lumelaud

Eelmise nädala kolmapäeval ostsin endale uue lumelaua. No küll on ilus ja nüüd juba võin väita, et ka väga hea. Optioni laud ja klambrid on hea valik, pole kahtlustki! Siitkaudu tasub endale stuffi varuda.

Laud on kodus auväärsel kohal- suures toas ja vaateväljas :-)

Ja nüüd ma ainult mõmisen suurest rahulolust, jesss....

Pühapäev, suure P tähega

Päiksepaistel on tõeliselt mõnus ärgata. Esimese asjaliku teona helistasin Katile ja kutsusin ta Laulukale laudama. Jees, ta oli nõus! Veetsin päeva parimad tunnid Lauluväljakul, kokku vist suisa 4 tundi. Laudasin, natuke õpetasin Katit ja mõnulesin niisama päikese käes. No küll oli imeline- sillerdav lumi, päike ja mäehakatis. Täna proovisin esimest korda hüppamist, kui seda saab nii nimetada. Hüpe oli pisike, aga mulle paras harjutamiseks. Panin paar korda käna, no korralikult ikka. Õnneks juhtus Karel mööda kõndima, kes mulle asjalikke õpetussõnu jagas. Laulukalt lahkusin suure rahuloluga.

Mu õnnetunne jätkus ka õhtupoolikul, mil olin sujuvalt organiseerunud 8-liikemlise Viljandi pere Vana Villemisse Urmase sünnipäevarooga sööma. Kaheksa inimesele vaaritamine tundus liig, mis liig. Isegi 82 aastase vanaema rääkisime ära! Poistega arutasime, et see oli arvatavasti vanaema esimene pubituur :-)

Täna oli hea päev. Homme taaskord hullumajabingo.

FIBIT, A-Rühm ja Prive

Reedel käisime sõpradega FIBITil “Kuldnõela" galaetendusel. Unustades mõned pisidetailid, oli väga hea üritus. Meeldis vahetu ja mitte raamides olemine. Kõik oli lihtne ja millestki ei osanud puudust tunda. Lisaks ilusad moekollektsioonid meie maa moedisaineritelt. Üle pika aja kiitsin mõttes sponsori kajastust üritusel- hästi haakus teemaga ja oli ilus. Nokia l`amour sarja telefonide promotsioon on maitsekas ja promotsiooniks oli valitud õige koht.

Pärast Kuldnõela etendust suundusime Hollywoodi kuulama-vaatama A-Rühm uue plaadi “Leegion” esitlust. Kõik on minu silmis head- Genka, Kozy ja Cool D. Ostan plaadi oma kodusesse plaadikogusse, pole kahtlust. Hollywoodi kontingent oli noor. Naersime sõbraga, et viime keskmise kõvasti üles ja meie lahkudes kukub nivoo jälle alla. Vahet pole, lõbus oli ikka. Eriti mõnus oli tantsida.

Kui juba, siis juba. Hollykast läksime kolmekesi Ronaldi ja Raunoga Privesse. Ööklubi nagu saun, millega on kõik sealkäijad juba harjunud. Kuno toob klubisse häid välisDJ-sid, nii et musa on ülikõva ja rahvas tantsib kõrvadel. Nii tantsisime meiegi - unustad reaalsuse ja lased muusikal end kanda :-)

Urmase sünnipäev

Kallis Urmas, palju õnne sünnipäevaks!

Mul on hea meel, et Sa oled aastate jooksul hakanud oma sünnipäeva natuke suurema tolerantsiga suhtuma :-)  Sünnipäeva päev on ikka natuke erilisem päev kui ülejäänud 364 päeva aastas.

Oma tehtud kartulisalat laagerdub külmikus, mm see on hea, ma tean seda :-)

…õhtu möödus mõnusalt. Külas käisid Ivi, Kaido, väike Karl, Kats, Marx ja Vahur, kes peatub meil pikemalt. Naersime, et Urmase 31. sünnipäeva tähistasime nagu 13 aastase lapse oma: vinkud, salat, tort ja multikas „Imelised“ :-) Viimast vaatasime küll 5 aastase Karli õhutusel. Väike poiss, aga juba nii hea maitse. Mõnus oli lähedaste sõprade seltsis aega veeta.

Kus on mäed? Parematel maadel

Eile käisin Nõmmel, laud kaenlas mäge otsimas. Oijah, hing muutus kurvaks. Miks küll  Eestimaad pole õnnistatud mägedega, kuhu saaks nädalavahetusel kerge vaevaga minna ja hullata. Miks ma kusagil kaugemal ei sündinud, no minu pärast kasvõi Rootis?! Austriast või Prantsusmaast ei julge unistadagi.Mitte aktiivsetel inimestel on Eestis kergem elada, arvan ma.    

Sõbrad

Täna luusis kass ringi. Muuhulgas andis ta märku, et olen palju häid sõpru unarusse jätnud. Olen enda peale pahane, sest ma peaksin leidma oma lähedaste inimeste jaoks rohkem aega. Raske on leida, sest tunnid kaovad sama kiiresti kui liiv väljasirutatud näppude vahel. Sel nädalavehetusel suhtlesin paljude armsate inimestega, aga oleks võinud veel rohkematega... Huvitav, kas Ruta laps juba kõnnib...

Being Boring

I came across a cache of old photos
and invitations to teenage parties
'Dress in white' one said with quotations
from someone's wife, a famous writer
in the nineteen-twenties
When you're young you find inspirationin
anyone who's ever goneand opened up a closing door
She said we were never feeling bored

'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselvesand
we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end

When I went I left from the station
with a haversack and some trepidation
Someone said if you're not careful
you'll have nothing left and nothing to care for
in the nineteen-seventies
But I sat back and looking forward
my shoes were high and I had scored
I'd bolted through a closing door
and I would never find myself feeling bored

'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on a friend

Now I sit with different facesin rented rooms and foreign places
All the people I was kissing
some are here and some are missing
in the nineteen-nineties
I never dreamt that I would get to be
the creature that I always meant to be
but I thought in spite of dreams
you'd be sitting somewhere here with me

'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on friend

And we were never being boring
We were never being bored
'cause we were never being boring
We were never being bored

Pet Shop Boys
Behaviour
1990

Lumelaud, minu arm

Läinud reedel sõitsime poole tööpäeva pealt Otepääle. EMT talvepäevad ja Marguse Puhkekeskus ootas meid. Olin juba ette veendunud, et päevad tulevad sportlikud. Kõik läks plaanitult.

Reedel sõitsin murdmaad,  sel aastal teist korda. Käärikul on mõnusad laskumised- pikad ja mitte väga järsud. Enne eelmist pühapäeva olin suuskadel vist kaheksa aastat tagasi ja ütleme nii, et olen suhteliselt koba. Lisaks sellele, et olen paras venivillem, oli ka libisemine kehv. Ma ei kaotanud oma rõõmsat meelt, tundsin rõõmu laskumistest ja tõusudel nautisin loodust :-)

Laupäeval olin väga pika päeva Kuutsemäel. Ma olin nii suures lumelauasõidu lummuses, et unustasin söömise. Nautisin täiel rinnal sõitmist ja tõdemust, et mul tuleb juba päris hästi välja. Tõeline kaif! Vabandused mõne inimese ees, keda ma aeg-ajalt tüütasin monoloogiga teemal kui väga mulle meeldib mäest alla liuelda ja kui väga ma seda kõike naudin, jepikajee :-)

Pühapäeval kordus sama asi. Tegin hommikul riietumisrekordi, sest teadsin, et buss väljub mäele 30 minutit hiljem. Liigutasin ahvikiirusel ja jõudsin bussile. Kuutsekal oleks nagu katastroof juhtunud, rahvast oli meeletult vähe. Mõnus! Sain esimest korda tunda puuderlund, mis oli puutumata ja Eesti mõistes oli seda päris palju. Kantisin täiega, et mitte lumme kinni jääda. Lumi tuhises, kiirus oli minu jaoks suurem kui kunagi varem. Võtsin viimast, täiega.

Hmm, peaks saabuval nädalavahetustel uuesti laua alla panema. Mind ei heiduta karvavõrdki haiged sääremarjad.

Lumelaud ruulib!

Töönarkomaania

Mõned nädalad tagasi vaatasin peeglisse ja laususin "tunnistan, et olen töönarkomaan". Kui suur, seda veel ei tea.  Küllapvist päris suur. See nähtus ei ole normaalne. Tegelen selle küsimusega. Urmase lugu, mida ikka ja jälle loen.      

Meeldiv padjaklubi

Üle pika aja otsustasime tüdrukute seltskonnaga õhtustama minna. Tore traditsioon, mis vajus mingi hetk soiku. Nüüd on traditsioon taaselustatud. Otsustasime Kompressori kasuks, pannkoogid tundusid ahvatlevad. Gerli sai suhteliselt ülbe käitumise osaliseks kui proovis lauda bronnida. Söögikoht lauda kinni ei pane. Mis siis ikka. Tammusime läbi lõikava tuule ja külmakraadide kohale. Loomulikult me 7-le inimesele lauda ei leidnud- masendav. Seadsime sammud NoKusse. Laud nagu naksti olemas, lisaks veel palju toredaid inimesi ümberringi. Õhtu kujunes lõbusaks nagu alati. Naistel on alati rääkida, teemadest puudust ei tule. Viimased suusareisid, tööjutud, kino, teater jne jne. Elagu padjaklubi ja meie lahedad söömaõhtud :-)          

Viimane kliendiüritus

Eile hommikul ajasin end üles ja peas vasardas mõte – ja nüüd on see käes, minu viimane kliendiüritus. Suur ja vastutusrikas, mida olen koos tiimikaaslastega ette valmistanud alates oktoobrikuust. Lugematul hulgal e-maile, koosolekuid, telefonikõnesid, rõõme ja muresid. Mitte ükski detail ei jää juhuse hooleks, kõigele peab mõtlema.

Kella 8-19 vahele jäi palju tunde ja aega, et end üles kruvida mõttega, kas kõik sujub. Kas ise, tellija (loe: tööandja) ja kliendid jäävad rahule?!? Ma olen suur pabistaja, pole kahtlust. Astusin kella kolme paiku No99-sse ja mind valdas paanikahoog. Viie aasta jooksul olen õppinud, et asjad saavad valmis viimasel tunnil, aga ikka muretsesin. Kohe valus oli mõelda, kui millegagi libastume… Suured libastumised ei ole meile omased…

Natuke pärast kuute tõdesin, et võin rahuneda. Kõik sujus. Külalised hakkasid voorima ja otsima kohta majas. Mingi hetk peatus õhk, sest ventilatsioonita maja, palju inimesi, palju prožektoreid ja paar suletud ruumi tegid oma töö. Ootasin kannatamatult hetke, mil võime avada paar saali külaliste tarvis. See hetk tuli pärast tervituskõnesid. Pidu läks käima. Kell 1 öösel koju jõudes olin surmväsinud ja õnnelik. Iga rakk oli salvestanud emotsiooni, mille sain Birdi & Primitive Music Society`t kuulates. Villu Veski on minu silmis geenius ja tema väärib eraldi lugu.

Lõpp hea, kõik hea.

Minu sõprus lumelauaga

Paar aastat tagasi avastasin enda jaoks lumelaua. Esimene kord ukerdasin Otepääl, ilma, et keegi oleks juhendanud. Vaatamata paljudele kukkumisetele, ei kavatsenudki alla anda. Pärast esimest katset läksin TTÜ rekreatsiooni tudengitega Soome Iso-Syötele õppereisile. Tulevased aktiivse puhkuse organiseerijad läksid põhja lumelauda ja mäesuuska õppima. No minu jaoks paras koht ja Reeda Tuula oli superõpetaja. Tänaseks olen käinud paaril reisil. Ilgelt kaif on! Samas tunnistan endale, et olen jube arg… Ei olegi aru saanud, kas see tuleb kukkumistest või vanusest.

Vahet pole, vaatamata oma kobadusele on lumelauaga ukerdamine nauditav :-)

Hea link algajatele.

Aasta vahetumine

Detsembrikuu alguses hakkasin hauduma plaani teha sel aastavahetusel midagi enneolematut, näiteks minna Vanemuise teatrisse ballile. Seedisin mõned päevad ja kui olin enda plaanis kindel, otsustasin Urmasele vaikselt teemaga läheneda. Urmas on kõike muud kui balliinimene, ta ei armasta inimeste kogunemisi. Aga oh näe imet, pärast minu esimest kõnetamist võttis vedu. Liiatigi, et ei pidanud pileteid ostma. Joonistasin seinale detsembrikuu teise risti :-) 31.detsembri peoga liitusid sõbrad Kats, Marx, Evelin ja Peeter.

31.12 ei raatsinud end kuidagi üles ajada. Loomulikult oli tulemuseks tohutu sahmimine ja jooksmine.
Tundsin end tõeliselt kurjategijana, sest olin ajanud oma juuksuri jalgadele. Ma ei ole just soengute fänn, aga tahtsin enam-vähem välja näha. Pidin Vanemuise lavale minema ja kindlasti ei tahtnud ma Laine Jänesele ja Aivar Mäele alla jääda :) Liiatigi kanti teatris toimuvat ETV otse-eetris edasi. Võtsin seda kõike kui ühe tööülesande täitmist ja fakti pärast ei stressanud.

Tartusse on alati hea minna, ikkagi linn kus veetsin oma 18 esimest eluaastat. Mulle meeldib linna sissesõit, kulgeda mööda Tähtvere tänavat jättes enda selja taha kohad, kus lapsepõlves sai käidud. Alati on ka kael pikas ja uurin hindava pilguga, kas meie skatepargi bännerid on terved.

Kamba peale leidsime ühe funktsioneeriva ja söödavate roogadega söögikoha, kus saime nälga kustutada. Keegi Vanemuisele suuri lootusi ei pannud, sest piletihind oli liiga odav selleks, et suuremat kõhutäit saada. Seejärel kõik-see-mees Raatuse hostelisse. Vajalikud ettevalmistused tehtud ja seejärel seadsime sammud Vanemuisesse. Õigemini tellisime takso. Tartus saab taksoga peaaegu igale poole 35 krooni eest, eriti mõnus.

Vanemuine oli värvilistes tuledes ja tagasihoidliku kuid maitsekate sisekujunduselementidega kaunistatud. Sel õhtul oli avatud kogu maja, sai liikuda ja otsida enda jaoks meelepärane programm. Minu ja Urmase õhtu lemmik oli Liisi Koiksoni kontsert. Õhtul hiljem eraldusin oma sõpradest, sest töine Paavo rivistas kõik programmi lülitatud Vanemuise sponsorite esindajad. Lava taga oli lõbus. Aivari permanentne rõõmsameelsus ja Paavo professionaalsus pärssisid  põlvevärinat. Vahepala ülesanne oli olla naeratav ja noogutada kui EMT-d tänati. Mulle ja pr Laine Jänesele tuli muidugi üllatusena, et peame Peugeot kupeesse ronima. Hi-hi, stsenarist kindlasti ei tulnud selle peale, et ballil kannavad naised suuri ja puhvis kleite, kõrgeid kingi ja neil on ridikül, mis on  kostüümi lahutamatu osa. Viimast ei saa mitte mingil juhul mehe kätte hoiule jätta. Jätsime kõik programmijuhi näpunäited meelde ja minu peamine mõte oli autost välja saada ja laval mitte oma seelikusse takerduda. Mul läks peaaegu hästi, kukkus ainult käekott. Seik juhtus parasjagu siis kui tegin jõupingutust väljudes nahkistmetega auto tagaistmelt. See ei ole eriti lihtne kui kanda siidiseelikut. Tundsin end suhteliselt hästi, isegi nägin kuidas Peeter mulle rõdul istudes lehvitas :-) Hea veel, et ta mulle Lazarit ei teinud („Kuldmuna 2005, no comments). Ühesõnaga lõpp hea, kõik hea.

Aasta vahetus ootuspäraselt- palju rõõmsaid inimesi, eesti pidude kohustuslik elementika (loe: ilutulestik) ja klaas vahuveini. Kella 1 paiku valgus rahvas laiali ja see oli eriti mõnus. Mingi hetk tunnistasime, et oleme väsinud, algas takso tellimise maraton. Võimatu. Läksime lonkisime õue ja hüppasime kõhuli takso ette. Nii lõppeski selle aasta vahetumine.

Urmas on natuke näputööd teinud. Riputas Vanemuise pildid siia.

Mets ja vaikus

Jõuluajal saan alati linnast minema. Minust käegakatsutavas kauguses on mets ja vaikus. Täna kuusikus jalutades arutasime, kas ja kui raske on kuuskedel paksu lumevaiba all olla. Leidsime konsensuse, pigem on see soojaks vaibaks külma eest ja kõik on hästi.    

Aasta vanem

Eile õhtul tähistasin koos heade sõpradega kolmekümnendat sünnipäeva. Mul on tõeliselt hea meel, et suutsin jõuluhulluses kokku koondada mulle olulised inimesed. Mis siin salata, see oli suurim sünnipäevatähistamine üle 9 aasta. Suur õnn on omada toredaid sõpru-tuttavaid-kolleege. Hea, et te olemas olete!

Praegu on mu kodu tõeline lilleaed, mis ajaks nii mõnegi lillearmastaja kadedaks :-)         

Väike meenutus.

Imearmas (sünnipäeva)üllatus

Täna hommikul uuris hea tuttav minu päevaplaane. Andsin teada, et olen kodukontoris ja paikne. Seepeale tema kompas, kas ma olen nõus ootamatu külalisega. Mul ei ole külaliste vastu kunagi midagi, isegi mitte üllatuskülaliste vastu J Mõeldud-tehtud. Väike ärevus oli hinges. Lasin peast läbi 100 mõtet ja ikka taandusin kulleri tuleku peale.Pärastlõunal helises uksekell. Ukse taga oli sõbraliku olemisega naisterahvas, kes hoidis ühes käes molbertit ja teises kotti. Kas päris kunstnik ise? Marge Tiimann astus tuppa ja teatas, et ta tahab mulle sünnipäevaks joonistada minu portree. Minu imestus oli suur, suurem kui ma oskasin välja näidata. Saime kenasti jutule, majandasin köögis (hetkel korteri valgeim koht) mööbliga. Marge laotas kõik vajaliku enda ette ja mina võtsin mugava asendi sisse. Marge joonistas ja mina kõige kärsitum hing maailmas, püüdsin paigal püsida ja mitte liigutada. Lisaks sellele, et mul on probleeme ühe koha peal olemisega, on mul probleeme ka mitte rääkimisega. Sain sellega hakkama, ma arvan, vist. Pärast tunnikest modellina sai minu portree valmis. Pildil olin mina, täitsa mina kohe :)Kui ma nüüd järele mõtlen, oli see kingitus kõige erilisem, mida eales mulle tehtud. Aitäh!    

Üheksas jõulupidu

Selleks aastaks ongi läbi, minu tööandja üheksas jõulupidu. Pühapäeva hommikul kolleegidega muljeid vahetades, tõdesin südantsoojendavat tunnet. Tundub, et minu nn jõulupeo elukaar on taaskord tõusulainel. Miks ma seda oluliseks pean? Töötan päevast-päeva koos kolleegidega, kellega elame üheskoos läbi paremaid ja halvemaid päevi. Mida rohkem suudad vabal ajal töökaaslastest rõõmu tunda, seda rohkem on tagatud normaalsed päevad kontoris. Vastasel juhul näed kõrvalistujas kohustuslikku kaaslast, kellega peab asju ajama.Jõulupidu oli väga tore! Isegi Smilers tundus eile õhtu täitsa OK bänd. Minu muusikaline sümpaatia kuulus Chalice`le. Tema armsatele ballaadidele kümme punkti. Janek, aitäh meeldiva üllatusesinaja eest!Ei saa mainimata jätta, et ilusate inimeste kontsentratsioon Merineitsis oli meeletult kõrge. Meie jõulupidu on koht, kus näeb korraga palju ilu- mehed ülikondades ja šikid, naistel ilusad kleidid-meigid. Lahe :)Tiivi abiga reastasin emtikate jõulupeo kohad alates 1996 aastast. Lisan paar märksõna juurde, mis selle koha ja ajaga meenub.
1996 Rotermanni Soolaladu.Esimene jõulupidu, kõik oli nii uus, et ei julgenud olla. Meenub Urmas Kõiv, kellega trepil kokku jooksin ja kes tegi viisakalt uue tüdrukuga juttu.
1997 Mustpeade Maja.Meenub Merle, kellega veetsin suurema osa ajast.
1998 Hotell Olümpia.
1999 Ilmarine Residents.Palju tatsu ja tralli. Meenub Jüri, kes mängis öösel kidrat ja Andu, kes laulis täiest kõrist. Sel aastal saime tausta nautida kogu maja privileege sh läbi lahe korruse suuri numbritubasid.
2000 Olümpia, Merineitsi.
2001 Mercuri Hotell.Kolm Jürit- üks täristas, teine mängis kidrat ja kolmas tantsis nagu hull :)
2002 Radisson SAS.Rokkisime täiega.
2003 Hotell Olümpia.Ettevalmistused jõulupeoks olid väga vägevad. Sündis DVD „Korgid maha-Haigelt hea kamp”. Pearu Paulus tundus ikka nii hea.
2004 Salme Kultuurikeskus.Teemaks oli filmindus. Meie grupp valmistas ette telelavastuste „Kodu keset linna”. Tuli nagu päris. Kivipõrand tegi jalgadele hirmsasti haiget.
2005 Hotell Viru.Hea pidu!Nii palju siis jõulupidudest.