Lõpetasin Tartu 3. Keskkooli (pragune Raatuse Gümnaasium) 9. klassi 15. aastat tagasi. Mõnda aega oli liikunud mõte, et peaks kõik inimesed üles otsima ja korraldama ühe mõnusa kohtumise. Uskumatu, aga tõsi, 17.06.2006.a. sai see mõte teoks. Olin peakorraldajale Moonikale abiks inimeste leidmisega, paljud olid „kadunud“. Tegime Moonika-Marko-Reelikaga korralikku dektetiivitööd :-)
Klassi lõpetas 28 inimest ja ühendust ei leidnud vaid ühega. Kokkutulekule pidi tulema 21 inimest, kaks langesid kokkutulekupäeval ära. Seega Tartu külje all Priidu kodus said kokku 19 kunagist klassikaaslast ja kaks õpetajat. Õpetaja Mare Kiisk, kes meid õpetas 1.-3. klassini ja õpetaja Leida Toots, kes oli meie klassijuhataja 4.-9. klassini. Tervest seltskonnast ei olnud ma 15 aastat näinud kaheksat inimest.
Tegelikku õhustikku ja emotsioone on väga raske kirja panna. Meie õhtu algas sarnaselt AA koosolekule, kus kõik ringis istusid ja oma elust rääkisid. Kõik laoti lagedale alates 1991. aastast :-) Inimesed olid endised, ainult aastate poolest vananenud. Klassikaaslased on elurõõmsad ja toredad, kes on oma koha päikese all leidnud. Mis puudutab inimeste äratundmist, siis see ei olnudki väga raske. Arvan, et kolme inimest poleks tänaval ära tundnud, kui oleksin kiiresti mööda tuisanud. Lapsi on terve klassi peale 27. Kariniga naersime, et kui võtame keskmise, siis saame endale ka ühe :-) Pika õhutu peale jagus juttu küll ja rohkemgi veel. Oli tõeliselt ja hingeminev kohtumine, kus sai meenutada kõiksuguseid tegemisi ja seikasid (sh lollusi) vahemikus 1983-1991.
Kindel on see, et tulevikus saame taas kokku, sest esimesest kokkutulekust olid vist kõik täielikus vaimustuses. Klass on senini veel ühtehoidev ja väga sümpaatne.
Taaskohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar