Jõudsime kaks minutit enne etenduse algust Vanemuisesse ja olime õnnelikud, et ei pidanud pimedas saalis istekohtasid otsima.
Chess kestis nagu mõned hetked, algusminutitest sai ootamatult ovatsioonidest ülendatud lõpuaplaus. Läksin muusikali omamoodi sisse ja see oli minu jaoks päris uus kogemus. Esimest korda elus. Me ei ole Urmasega kumbki muusikalide sõbrad, aga parimad palad oleme siiski ära näinud, erinevatel põhjustel. Peaasjalikult Vanemuise muusikalid. Jäime mõlemad Chessiga väga rahule. Miks? Senini mõtlen ( Ju see on paljuski detailide kokkumäng ja kooskõla. Muusikali vaadates sain elamuse tänu meie headele andekatele muusikalinäitlejatele Lauri Liiv ja Gerli Padar. Gerli oli lihtsalt super! Koit Toome oli ka hea, aga West Side Story`s oli minu vaimustus suurem. Valgus oli hea. Lavakujundus oli hea. Kostüümid vist kihvtimad, mida näinud olen. Etendust vaadates märkasin ühtäkki, et olen kogu mu tähelepanu peaasjalikult koondatud tantsude jälgimisele ja imetlemisele Minu õhtu sügavaim kummardus kuulus Jüri Naelale. Püüdsin talle oma vaimustust ka sõnades väljendada, aga väljenditest jäi puudu. Tantsud olid lihtsalt fantastilised. Veel sügavam kummardus Jürile.
Elamust võimendas pärast etendust näitlejate sõnavõtud. Kõike ja kõiki kiideti ülivõrdes. Mul on hea meel, et mu sünnilinna teater on tõeliselt tasemel ja sealsed inimesed professionaalsed ja armsad. Vanemuine on üks väheseid kohtasid, mis paneb mind Tartut taga igatsema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar