Minu Tartu kodu asub Raadi kalmistu kõrvaltänavas. Lapsepõlves käisin seal tihti - mu lähedased sugulased on sinna maetud ja sai niisamagi ringi konnatud. Minu jaoks tõeliselt nostalgiline koht – suured ja võimsad puud, õhutupimeduses natuke hirmuäratav, vaikne koht, kus inimesed omavahel sosistades räägivad.
Täna kondasime Urmasega kalmistul pikka aega ringi, sihitult. Mul meenusid seigad lapsepõlvest. Käisime isaga oravaid otsimas-vaatamas ja sügiseti suuri kirjusid vahtralehti korjamas. Kalmistul olid alati tohutu suured lehelaviinid, kus sees sai sahistada ja jalgadega lehti õhku lennutada. Vanaema hauda korrastades, käisin mina alati vett kaevust pumpamas, vesi tuli maa seest pika vinnaga. Imeilusad olid jõulu- ja nääriõhtud, mil käisime sugulaste haudadele küünlaid viimas. Kalmistu oli küünlaleekidest helendav. Meenub üks rist, mille plaat kummaliselt liikus, ise värisesime õudusest, aga ikka käisime vaatamas (käin seda senini vaatamas, täna ka :-) . Piinlikkusega meenutan, et kalmistul sai vingemad luurekad maha peetud ja alati saime vanainimestelt peapesu. Mul oli alati väga piinlik, isegi kümneaastasena.
Tänane jalutuskäik oli väga mõnus. Leidsime Urmasega üles palju kuulsate kirjameeste hauad, kõik ilusti hooldatud. Aastaarvud mõnedel plaatidel olid tõesti iidamast - aadamast. Oh imet, kalmistu administratsioonhoones oli uks avatud ja üldkasutatavad rehad täiesti kasutamiskõlblikud. Ma olin jahmunud, heas mõttes. Kas meil on käes taaskord aeg, mil kõike ripakil olevat ära ei varastata?! Ju vist on. Muidugi võtsime reha ja tegime minu vanaema haua lehtedest puhtaks.
Tänane retk äratas kirkad mälestused ja tekkis uudishimu. Uurisin ja puurisin netist ja ENEst kalmistu ajalugu. Suht jahmatavad faktid- Raadi kalmistu rajati 1773 aastal, uskumatult kaua aega tagasi. Mu kõrvaltänava kalmistu on pindalalt Eesti suurim (ca 9.5 ha) ja sinna on maetud väga suur hulk Eesti kultuuritegelasi. Tänasest jalutuskäigust jäid selgemini meelde B. Alveri ja U. W. Masingu puhkepaigad.
Otsustasime Urmasega tulevikus veel jalutuskäike ette võtta 233 aastasel kalmistul. Soovitan kõigile, kes tahavad vaikuse häält kuulda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar