pühapäev, juuli 13
Väsinud inimese laupäev
kl 14- 18 Kumu (Gerhard Richter) ja maitsev söök
kl 19 suur uni
kl 23- ...uni kadunud...auuu :)
Vinge Karlovy Vary filmifestival!
Minu esimene välismaine filmifestival on läbi ja tänaseks olen isegi peaaegu välja maganud:)
Linn. Karlovy Vary on Prahast ca 126 km kaugusel, väga armas, sõbralik ja taskukohaste hindadega linnake. Festivali ajal oli seal kohal tõeline rahvaste paabel ja inimesi jätkus iga nurga peale. Linn on kuulus oma SPAnduse poolest ja paljud linnakülasajad kannavad käes pika tilaga kannu, kust joovad kuuma vastiku maitsega vett. Ma ei ole uurinud mida see vesi ka head teeb, aga ma keeldusin üle ühe lonksu seda proovimast.
Festival. Nagu lehed kirjutavad ja inimesed räägivad, on tegemist Euroopa ühe prestiižseima ja tähtsama filmifestivaliga. Seda kinnitavad kindlasti ka arvud. Muljetavaldav, kas pole! Tegemist on festivali festivaliga, kus kõik on paigas. Eks 43 aastane kogemus on tegijaid õpetanud ja mööda on millegagi raske panna. Nautisin sujuvat korraldust ja tundsin, et minu eest on igas mõttes hoolitsetud. Hindasin väga kõrgelt kompaktsust ja tehniliselt kõrget taset. Kokku oli 14 kinosaali, kus sai väljavalitud filmi vaadata ja lisaks videotuba. Viimane tähendab seda, et broneerid endale järgmiseks päevaks maksimaalselt 3 tundi ja sa saad võtta endaga kaasa nii palju filme kui tahad. Saadavad on kogu festivali repertuaar. Ma kasutasin võimalust ühel korral, sest mul lihtsalt ei õnnestunud rohkem aega saada. Ma vaatasin ära ühe filmi ja „sirvisin“ kahte, millest üks ei pakkunud pinget ja teise puhul veendusin, et tahan seda ükskord otsast-lõpuni näha.6 kohaloldud päeva jooksul vaatasin 17 filmi. Kuidas võhik filme valis:
· Sirvisin kohapeal 325 leheküljelist kataloogi nii palju kui jaksasin - jälgisin programme, lugesin sünopsiseid ja vaatasin pilte
· Kuulasin hoolega kolleegide soovitusi
· Registreerisin linnapildis olevate filmide reklaame
· Lugesin-vaatasin festivali igapäevast lehte
Väljavalitud:
Revanche (Director: Götz Spielmann, Austria, 2007, 121 min)
Ballast (Director: Lance Hammer, USA, 2008, 96 min)
Il divo (Director: Paolo Sorrentino, Italy, 2008, 118 min)
Everything Is Relative (Director: Mikala Krogh, Denmark, 2008, 75 min)
The Early Bird Catches the Worm (Director: Francesco Patierno, Italy, 2008, 105 min)
The Elite Squad (Director: José Padilha, Brazil, Argentina, 2007, 118 min)
Man on Wire (Director: James Marsh, United Kingdom, 2007, 94 min)
The World Is Big and Salvation Lurks Around the Corner (Director: Stefan Komandarev, Bulgaria, Germany, Hungary, Slovenia, 2008, 105 min)
Night Owls (Director: Michaela Pavlátová, Czech Republic, 2008, 80 min)
True Enough (Director: Sam Karmann, France, 2007, 95 min)
Boogie (Director: Radu Muntean, Romania, 2008, 103 min)
Ciao bella (Director: Mani Maserrat-Agah, Sweden, 2007, 91 min)
Mina olin siin (Director: René Vilbre, Estonia, Finland, 2008, 89 min)
Let the Right One in (Director: Tomas Alfredson, Sweden, 2008, 114 min)
In Love We Trust (Director: Wang Xiaoshuai, China, 2007, 115 min)
The Guitar (Director: Amy Redford, USA, 2007, 92 min)
Captive (Director: Alexey Uchitel, Russia, Bulgaria, 2008, 80 min)
Raske on absoluutseid lemmikuid välja tuua, aga erilisteks said: Il divo (vapustav teostus!!! treiler), Let the Right One in (treiler), The Guitar (treiler). Enamus filmid, millele pihta sain olid okey, head või väga head. Paar tükki oleksin võinud asendada teiste valikutega. Ja muidugi eestlaste film „Ma olin siin“. Oi kui hea oli saalis istuda kui kaasmaalased olid laval, tegemist oli ju maailma esilinastusega! Uhke tunne oli :)Lisaks käisin esitlusel nimega „docu talents from the east“, kus olid kohal ka mehed Eestist oma filmiga „Must-valge aken“ kahel kutsega üritusel nö vastuvõtul ja ühel ametlikul kohtumisel-koosolekul. Toredat elevust pakkus Robert De Niro kohtamine, mis oli äärmiselt põgus, aga ta oli ikka minust 1m kaugusel :) Absoluuteslt sõnatuks tegi vaatepilt, kui istusin ühel kenal hommikul kl 9 kinos, kus oli ca 1200 kohta ja saal oli puupüsti rahvast täis! Grazy...

Õhtuti oli totaalne chill-grill ja mojitot voolas ojadena.
Mida ma teinekord teisiti teen kui sellise kaliibriga festivalile satun?
Teen festivalieelselt suuremat eeltööd ja vaatan rokem filme!
neljapäev, juuli 3
Minu esimene import filmifestival
Homme istun lennukisse ja sõidan päris pikaks ajaks Karlovy Vary filmifestivalile. Tunnen end lambana, sest ma ei tea mis mind päris täpselt ees ootab. Ma ei ole teinud eeltööd, lähen kohale ja jooksen oma kolleegide sabas, kel taskus excelid ja wordid, kus kõik kirjas :) Noo võib-olla päris mitte nii, eks ma kohapeal otsusta kuna ja kuhu. Kibelen juba kataloogi kätte saama. I love my job.On tulemas: tõnis MÄGISIBUL riho 110

pühapäev, juuni 29
Täiuslik pühapäeva õhtu
Koos Viviga
Soe ja karune Seal

laupäev, juuni 28
teisipäev, juuni 24
Kylie Minogue Riias ja meie kaa!


Minu jaoks olid kontserdil tõeliseks naudinguks tantsunumbrid, mida jagus küll ja rohkemgi veel. Mõned videoinstallatsioonid olid hingematvalt ilusad. Mis siin salata, paratamatult hakkasin paralleele tõmbama Madonna kontserdiga ja muidugi leidsin päris mitmeid sarnaseid detaile (nt kirisõite langemine). Võta sa siis kinni, kas see on juhus või taotsuslik, vahet pole. Kontsert tervikuna andis väga tugeva elamuse ja see on kõige olulisem.
Riia reis tervikuna oli väga mõnus puhkus. Olime toreda seltskonnaga, elasime vanalinnas väga korralikus korteris, luusisime ringi Riia linnas ja kauplustes. Viimased on ju Riias kiftimad kui Tallinnas :)
kolmapäev, juuni 18
Halva naise tunnused?

- Tööpäevad venivad pikaks ja ta ise ei tee sellest suurt probleemi. Teeb vaid mees ja naise sõbrad.
- Kui mees tuleb üle pika aja koju, siis ei jõua ikka õigel ajal koju. Tore oleks keeta-küpsetada, katta laud ja seda kõike head toredasti ning naerusuiselt pakkuda.
- Vaatamata sellele, et süüa meeldib teha, käiakse väljas söömas, mis omakorda tähendab päris korralikku kulu. Kuna naisel on süümekad, siis kipub ise heameelega maksma.
- Külmkapp on tavaliselt vaakumis ja hiir on end oksa tõmbanud, sest üksinda elades/olles ei ole süüa vaja (va vähene võileivamaterjal ja/või jogurt). Ja siis kui mees koju tuleb, siis ikka ei jõua poodi.
- Juhul kui nädalavahetusel on külmik täis ostetud, siis sageli lendab järgnevaö töönädalal pool toitu prügikasti. Naine hilisõhtusest suurest toidust ei hooli.
- Kodu kevadine suurpuhastus lükkub teadmata aega, sest selleks ei ole lihtsalt aega.
- Naine on kiusuprojektijuht ja sunnib meest aeg-ajalt koristama, eriti siis kui tolmurullide taha hakatakse komistama.
- Kodu on ilma jäänuid hoolest ja armastusest, sest kodus käib ta ainult magamas.
- Pestud pesu on heal juhul ära peidetud, halvemal juhul ripub kuivatusrestil. Triikimata pesu kappi ei käi, aga triikimiseks pole tal aega.
- Koju käib päevaleht, aga ta ei jõua seda lugeda. Kui hakkab lugema, jääb tavaliselt magama. Milleks seda raha siis kulutada?
- Ja mis kõige jubedam. Pärast tööpäeva (ja heal juhul trenni) ei jaksa enam eriti olla ega suurt midagi teha.
teisipäev, juuni 10
GRE 0:2 SWE
Tahan seda näha...aga kes magama läheb, äratus on ju 6:45, max 7:00?!?
Vana ja hea, pole alati vana ja hea
Keeltekool on 4x nädalas hommikul kell 8.30-10.00 (parkimine on valus...). Paras piin on kohustuslikus korras hommikul tõusta, olen ju peaaegu 3 kuud kulturniku elu elanud ;) Kui on ikka eluuni, lähen tiba hiljem. Samas õhtune aeg ja suvi ei lähe ka üldse kokku. Mis parata.
Back to basic, tere taas aeroobika

Kes veel ei tea, siis kohe saab teada :) Hakkasin vastu suve tubliks ja käin regulaarselt trennis. Sellises kus saab higinire jooksma, liikmelisus hoiab distsipliini ja kaaslaseks minu tore uus kolleeg. Valisin My Fitnessi. Alguses tundus natuke kentsakas läbi Viru Keskuse trenni minna, aga olen sellega nüüdseks harjunud. Minnes tavaliselt jooksen oma suure kotiga inimesed pikali, sest kogu aeg kipun hiljaks jääma. Lahkudes loivan, sest ramm on otsas. Tõesti-tõesti, aeroobsete treeningute kvaliteet on vinge, treenerid on väga tasemel ja ruumid on puhtad ning värsked. Tuletan endale aeg-ajalt meelde, et olin pikka aega Flexeriga seotud (see oli siis enne lammutamist). See maja oli ikka paras peldik, bardoon. Käisin seal vaid oma shapingu ja asukoha pärast. Pärast lammutamist kolisin üle Kalev SPAsse, kus oli enams-vähems, aga natuke oli ikka agasid õhus. Mulle ei istunud see ujula kontingent. Arvatavasti on nende käsi mängus ka minu duššiasjade ja kella varguses. Minu ilus kell, auu :( Aga kes vana asja meelde tuletab, see rikub oma tuju.
Tagasi MYF juurde. Egas muud ei olegi, soovitan soojalt ka teistele!
Mina, kes ma olen taas aeroobikat enda jaoks avastamas, käin rõõmuga erinevate stiilides, sest kunagi polnud selliseid "imetrenne" olemaski. See kõik kokku on väga mõnus!
Kui ilmad lähevad veel mõnusamaks, siis panen rallikäigu ka rullikatele ja rattale sisse. Ma olen ilma suhtes väga vinguviiul, tahan sooja, tuulevaikust ja sumedat suveõhtut või kirgast hommikut.
Pildi tirisin netist ja need kummist mättad on bosu treeningu lahutamatu osa. Mul on juba põhisammud selged, peaaegu :)
Read, mis kirjutatud Riho Sibula kohta
…
Me saame heita vaid
põgusa pilgu sissepoole.
Kuid siiski mitte täielikult siseneda…
Kõik muu artisti juures
jääb vaid aimata.
....
Täna paaritunnisel kontserdil näppis Riho Sibul kitarrikeeli, kaaslaseks päikesejänkud, kes kitarrilt peegeldudes vilkalt mööda Nukuteatri black boxi seina kalpsasid. Imetlusväärne muusik. Riho Sibul ei ole jutumees, seega oli ette aimatav, et suuremasorti vadistamiseks ei lähe. Polnudki vaja. Muusika ja vaikus olid parimad vaheldumisi mõjuvad saalitäited, mis aeg-ajalt võtsid hinge kinni ja kandsid endaga kaasa. Riho Sibul ei pea rääkima, sest vaikus räägib tema eest. Vaikus, mis oli läbinisti immutatud imelise mehe viisijuppidega. Seda viimast keegi otseselt ei kuulnud, aga seda sai füüsiliselt tunda…
Oli õitest kirendav aas…
J. Viiding/ R. Sibul
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on lehedki maas
aga nüüd on lehedki maas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see aeg on meelega üks
see aeg on meelega üks
oli lõhnav suvine öö
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on pilgudki maas
ja tuuled undavad taas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see rõske sügiseaeg
see rõske sügiseaeg
ja meel on meelega kurb
ja meel on meelega kurb
on sügise salakeel
see kurbuse kodukeel
pühapäev, juuni 8
Hea reede
kolmapäev, juuni 4
NINOTCHKA aastast 1939
Kus ja millal?
5. juuni
Katariina kirik
kell 21:30
Sts: Charles Brackett, Billy Wilder, Walter Reisch, op: William Daniels, muusika: Werner R. Heymann, os: Greta Garbo, Melvyn Douglas, Ina Claire, tootja: Metro Goldwyn Mayer Corp., esilinastus: 6.10.1939, keel: inglise keeles, hispaaniakeelsete subtiitritega
Seltsimehed Iranov, Buljanov ja Kopalski saadetakse 1920. aastate Pariisi, et müüa maha seal elavalt krahvinna Swanalt konfiskeeritud juveelid ja koguda nõnda raha Venemaa valitsuse toetuseks. Mehed asuvad elama luksuslikku hotelli, kuna Prantsusmaa kohus üritab selgeks teha, kes on juveelide õigusjärgne omanik. Venemaa valitsus saadab meestele järele Nina Ivanovna Jakušova, et asi õiges suunas edeneks. Lubitschi võluvaima ja humoorikaima Euroopa käitumismalle lahkava komöödia peaosas on rootsi juurtega näitlejanna Greta Garbo, kelle seni vampnaise imagost sai tänu "Ninotchka" triumfile lahke ja naerev Garbo. Film kandideeris neljale Oscarile.





