pühapäev, juuli 13

Väsinud inimese laupäev

kl 13 oi, uni läks ära
kl 14- 18 Kumu (Gerhard Richter) ja maitsev söök
kl 19 suur uni
kl 23- ...uni kadunud...auuu :)

Vinge Karlovy Vary filmifestival!

Minu esimene välismaine filmifestival on läbi ja tänaseks olen isegi peaaegu välja maganud:)

Olin Karlovy Varys 4.-10.juuli, kõik need päevad algasid 8-9 vahel hommikul ja lõppesid 2-3 vahel öösel – nii 6 päeva jutti. Tegemist oli tõeliselt nauditava festivaliga. Kui ma parajasti filmi ei vaadanud, siis kas jalutasin linnas ringi, vedelesin kusagil mõnusas kohvikus, lesisin pargis murul, suhtlesin, vaatasin inimesi, külastasin naljakaid poode ehk tundsin end lihtsalt mõnusasti.


Linn. Karlovy Vary on Prahast ca 126 km kaugusel, väga armas, sõbralik ja taskukohaste hindadega linnake. Festivali ajal oli seal kohal tõeline rahvaste paabel ja inimesi jätkus iga nurga peale. Linn on kuulus oma SPAnduse poolest ja paljud linnakülasajad kannavad käes pika tilaga kannu, kust joovad kuuma vastiku maitsega vett. Ma ei ole uurinud mida see vesi ka head teeb, aga ma keeldusin üle ühe lonksu seda proovimast.

Festival. Nagu lehed kirjutavad ja inimesed räägivad, on tegemist Euroopa ühe prestiižseima ja tähtsama filmifestivaliga. Seda kinnitavad kindlasti ka arvud. Muljetavaldav, kas pole! Tegemist on festivali festivaliga, kus kõik on paigas. Eks 43 aastane kogemus on tegijaid õpetanud ja mööda on millegagi raske panna. Nautisin sujuvat korraldust ja tundsin, et minu eest on igas mõttes hoolitsetud. Hindasin väga kõrgelt kompaktsust ja tehniliselt kõrget taset. Kokku oli 14 kinosaali, kus sai väljavalitud filmi vaadata ja lisaks videotuba. Viimane tähendab seda, et broneerid endale järgmiseks päevaks maksimaalselt 3 tundi ja sa saad võtta endaga kaasa nii palju filme kui tahad. Saadavad on kogu festivali repertuaar. Ma kasutasin võimalust ühel korral, sest mul lihtsalt ei õnnestunud rohkem aega saada. Ma vaatasin ära ühe filmi ja „sirvisin“ kahte, millest üks ei pakkunud pinget ja teise puhul veendusin, et tahan seda ükskord otsast-lõpuni näha.

6 kohaloldud päeva jooksul vaatasin 17 filmi. Kuidas võhik filme valis:
· Sirvisin kohapeal 325 leheküljelist kataloogi nii palju kui jaksasin - jälgisin programme, lugesin sünopsiseid ja vaatasin pilte
· Kuulasin hoolega kolleegide soovitusi
· Registreerisin linnapildis olevate filmide reklaame
· Lugesin-vaatasin festivali igapäevast lehte

Väljavalitud:

Revanche (Director: Götz Spielmann, Austria, 2007, 121 min)
Ballast (Director: Lance Hammer, USA, 2008, 96 min)
Il divo (Director: Paolo Sorrentino, Italy, 2008, 118 min)
Everything Is Relative (Director: Mikala Krogh, Denmark, 2008, 75 min)
The Early Bird Catches the Worm (Director: Francesco Patierno, Italy, 2008, 105 min)
The Elite Squad (Director: José Padilha, Brazil, Argentina, 2007, 118 min)
Man on Wire (Director: James Marsh, United Kingdom, 2007, 94 min)
The World Is Big and Salvation Lurks Around the Corner (Director: Stefan Komandarev, Bulgaria, Germany, Hungary, Slovenia, 2008, 105 min)
Night Owls (Director: Michaela Pavlátová, Czech Republic, 2008, 80 min)
True Enough (Director: Sam Karmann, France, 2007, 95 min)
Boogie (Director: Radu Muntean, Romania, 2008, 103 min)
Ciao bella (Director: Mani Maserrat-Agah, Sweden, 2007, 91 min)
Mina olin siin (Director: René Vilbre, Estonia, Finland, 2008, 89 min)
Let the Right One in (Director: Tomas Alfredson, Sweden, 2008, 114 min)
In Love We Trust (Director: Wang Xiaoshuai, China, 2007, 115 min)
The Guitar (Director: Amy Redford, USA, 2007, 92 min)
Captive (Director: Alexey Uchitel, Russia, Bulgaria, 2008, 80 min)

Raske on absoluutseid lemmikuid välja tuua, aga erilisteks said: Il divo (vapustav teostus!!! treiler), Let the Right One in (treiler), The Guitar (treiler). Enamus filmid, millele pihta sain olid okey, head või väga head. Paar tükki oleksin võinud asendada teiste valikutega. Ja muidugi eestlaste film „Ma olin siin“. Oi kui hea oli saalis istuda kui kaasmaalased olid laval, tegemist oli ju maailma esilinastusega! Uhke tunne oli :)

Lisaks käisin esitlusel nimega „docu talents from the east“, kus olid kohal ka mehed Eestist oma filmiga „Must-valge aken“ kahel kutsega üritusel nö vastuvõtul ja ühel ametlikul kohtumisel-koosolekul. Toredat elevust pakkus Robert De Niro kohtamine, mis oli äärmiselt põgus, aga ta oli ikka minust 1m kaugusel :) Absoluuteslt sõnatuks tegi vaatepilt, kui istusin ühel kenal hommikul kl 9 kinos, kus oli ca 1200 kohta ja saal oli puupüsti rahvast täis! Grazy...

Õhtuti oli totaalne chill-grill ja mojitot voolas ojadena.

Mida ma teinekord teisiti teen kui sellise kaliibriga festivalile satun?
Teen festivalieelselt suuremat eeltööd ja vaatan rokem filme!

neljapäev, juuli 3

Minu esimene import filmifestival

Homme istun lennukisse ja sõidan päris pikaks ajaks Karlovy Vary filmifestivalile. Tunnen end lambana, sest ma ei tea mis mind päris täpselt ees ootab. Ma ei ole teinud eeltööd, lähen kohale ja jooksen oma kolleegide sabas, kel taskus excelid ja wordid, kus kõik kirjas :) Noo võib-olla päris mitte nii, eks ma kohapeal otsusta kuna ja kuhu. Kibelen juba kataloogi kätte saama. I love my job.



On tulemas: tõnis MÄGISIBUL riho 110


Soovitan soojalt kontserti "tõnis MÄGISIBUL riho 110" Padise kloostris. Mul õnnestus seda kõike nautida Esna mõisas ja see oli hea. Lähen taas, sest see on seda väärt! Pileteid saab osta Piletilevist. Sõbrad, kiirustage, sest piletitega on juba praegu kitsas.
Pildi tirisin netist ja autorile ei oska viidata, antagu andeks :)

pühapäev, juuni 29

Täiuslik pühapäeva õhtu


Hingepuhastuskuur ehk Hortus Musicuse kontsert Lühike jalg 9 Väravatornis.
Koht kui pärl ja mehed kui muusikud ajaloolisest õukonnast.


Jalutuskäik päikselises vanalinnas.

Koos Viviga


Lõppenud nädalavahtusel sain kahel päeval koos Viviga olla - naersime, mängisime, jalutasime, sõime, kohvitasime, läksime koos tuttu (mina küll hiilisin migi hetk suurte inimste sekka tagasi:). Annelilli tegi ka ühe pildi oma lemmikust.

Soe ja karune Seal


Seal`i kontsert oli mõnus ja staar ise väga sõbralik. Muusika kõrvupaitav ja lendlev. Mingi hetk hakkasime natuke igavust tundma, sest laulud kõlasid sarnaselt ja uinutavalt. Lahkusime enne kontserdi lõppu sooja südamega, sest suurem osa häid hitte sai ärakuulatud. Järjekordne kontsert, milles ei pidanud pettuma. Tundub, et aastad on õpetanud, pettumusi tuleb ikka väga harva ette :)

Pildi autor Marko Mumm (EPL).

28.06.08, Saku Suurhall

laupäev, juuni 28

Mees pani lille vaasi


Erinevus



Üks mutter terves masinavärgis või mutter mis ongi terve masinavärk - suurim erinevus mineviku ja oleviku vahel.


Pildi autor Doodletom

teisipäev, juuni 24

Kylie Minogue Riias ja meie kaa!

Olen tekitanud endale mõnusa rutiini väisata igal aastal ühe meeldiva superstaari kontserti väljaspool Eestit. Sel aastal langes valik Kylie Minogue`le (Arena Riga). Otsust oli väga lihtne langetada - artist, kes andis lapsena põhjust puusa nõksutada ja on senini sümpaatne; kontsert Riia linnas, mis on mõnus ja kuhu on lihtne sõpru kaasa meelitada.










Kontsert oli ülepeakaela tasemel– heli, valgus, lava (sh liikuvad led-kardinad ja led-põrand), videoinstallatsioonid, tantsijad, taustalauljad, bänd. Pole midagi öelda kui vaid võimas! Kylie Minogue on päriselt ka nii ilus ja seksikas kui ta oma videotes välja paistab, mõni hetk isegi natuke ülevoolavalt, sest ta ei peaks seda viimast enam tõestama :)
Minu jaoks olid kontserdil tõeliseks naudinguks tantsunumbrid, mida jagus küll ja rohkemgi veel. Mõned videoinstallatsioonid olid hingematvalt ilusad. Mis siin salata, paratamatult hakkasin paralleele tõmbama Madonna kontserdiga ja muidugi leidsin päris mitmeid sarnaseid detaile (nt kirisõite langemine). Võta sa siis kinni, kas see on juhus või taotsuslik, vahet pole. Kontsert tervikuna andis väga tugeva elamuse ja see on kõige olulisem.
Riia reis tervikuna oli väga mõnus puhkus. Olime toreda seltskonnaga, elasime vanalinnas väga korralikus korteris, luusisime ringi Riia linnas ja kauplustes. Viimased on ju Riias kiftimad kui Tallinnas :)




Jaanipäev 2008


Ise olen rahul :)

kolmapäev, juuni 18

Halva naise tunnused?



  • Tööpäevad venivad pikaks ja ta ise ei tee sellest suurt probleemi. Teeb vaid mees ja naise sõbrad.

  • Kui mees tuleb üle pika aja koju, siis ei jõua ikka õigel ajal koju. Tore oleks keeta-küpsetada, katta laud ja seda kõike head toredasti ning naerusuiselt pakkuda.

  • Vaatamata sellele, et süüa meeldib teha, käiakse väljas söömas, mis omakorda tähendab päris korralikku kulu. Kuna naisel on süümekad, siis kipub ise heameelega maksma.

  • Külmkapp on tavaliselt vaakumis ja hiir on end oksa tõmbanud, sest üksinda elades/olles ei ole süüa vaja (va vähene võileivamaterjal ja/või jogurt). Ja siis kui mees koju tuleb, siis ikka ei jõua poodi.

  • Juhul kui nädalavahetusel on külmik täis ostetud, siis sageli lendab järgnevaö töönädalal pool toitu prügikasti. Naine hilisõhtusest suurest toidust ei hooli.

  • Kodu kevadine suurpuhastus lükkub teadmata aega, sest selleks ei ole lihtsalt aega.

  • Naine on kiusuprojektijuht ja sunnib meest aeg-ajalt koristama, eriti siis kui tolmurullide taha hakatakse komistama.

  • Kodu on ilma jäänuid hoolest ja armastusest, sest kodus käib ta ainult magamas.

  • Pestud pesu on heal juhul ära peidetud, halvemal juhul ripub kuivatusrestil. Triikimata pesu kappi ei käi, aga triikimiseks pole tal aega.

  • Koju käib päevaleht, aga ta ei jõua seda lugeda. Kui hakkab lugema, jääb tavaliselt magama. Milleks seda raha siis kulutada?

  • Ja mis kõige jubedam. Pärast tööpäeva (ja heal juhul trenni) ei jaksa enam eriti olla ega suurt midagi teha.

teisipäev, juuni 10

GRE 0:2 SWE

Rootslased võidavad, jepikajee! :)
Tahan seda näha...aga kes magama läheb, äratus on ju 6:45, max 7:00?!?

Vana ja hea, pole alati vana ja hea

Alates tänasest võtsin taas ette 6-nädalase inglise keele intensiivkursuse. Ikka sellel üllal eesmärgil, et saada paremaks ja tublimaks. Hm, täna ei lähe suures rahus tuttu... Tahaks oma endist õpetajat tagasi. Nädala lõpus teen otsuse, kas hakkan piiksuma või mitte.

Keeltekool on 4x nädalas hommikul kell 8.30-10.00 (parkimine on valus...). Paras piin on kohustuslikus korras hommikul tõusta, olen ju peaaegu 3 kuud kulturniku elu elanud ;) Kui on ikka eluuni, lähen tiba hiljem. Samas õhtune aeg ja suvi ei lähe ka üldse kokku. Mis parata.

Back to basic, tere taas aeroobika


Kes veel ei tea, siis kohe saab teada :) Hakkasin vastu suve tubliks ja käin regulaarselt trennis. Sellises kus saab higinire jooksma, liikmelisus hoiab distsipliini ja kaaslaseks minu tore uus kolleeg. Valisin My Fitnessi. Alguses tundus natuke kentsakas läbi Viru Keskuse trenni minna, aga olen sellega nüüdseks harjunud. Minnes tavaliselt jooksen oma suure kotiga inimesed pikali, sest kogu aeg kipun hiljaks jääma. Lahkudes loivan, sest ramm on otsas. Tõesti-tõesti, aeroobsete treeningute kvaliteet on vinge, treenerid on väga tasemel ja ruumid on puhtad ning värsked. Tuletan endale aeg-ajalt meelde, et olin pikka aega Flexeriga seotud (see oli siis enne lammutamist). See maja oli ikka paras peldik, bardoon. Käisin seal vaid oma shapingu ja asukoha pärast. Pärast lammutamist kolisin üle Kalev SPAsse, kus oli enams-vähems, aga natuke oli ikka agasid õhus. Mulle ei istunud see ujula kontingent. Arvatavasti on nende käsi mängus ka minu duššiasjade ja kella varguses. Minu ilus kell, auu :( Aga kes vana asja meelde tuletab, see rikub oma tuju.

Tagasi MYF juurde. Egas muud ei olegi, soovitan soojalt ka teistele!
Mina, kes ma olen taas aeroobikat enda jaoks avastamas, käin rõõmuga erinevate stiilides, sest kunagi polnud selliseid "imetrenne" olemaski. See kõik kokku on väga mõnus!

Kui ilmad lähevad veel mõnusamaks, siis panen rallikäigu ka rullikatele ja rattale sisse. Ma olen ilma suhtes väga vinguviiul, tahan sooja, tuulevaikust ja sumedat suveõhtut või kirgast hommikut.

Pildi tirisin netist ja need kummist mättad on bosu treeningu lahutamatu osa. Mul on juba põhisammud selged, peaaegu :)

Read, mis kirjutatud Riho Sibula kohta

AKNEN kutsel on read:

Me saame heita vaid

põgusa pilgu sissepoole.

Kuid siiski mitte täielikult siseneda…

Kõik muu artisti juures

jääb vaid aimata.
....

Täna paaritunnisel kontserdil näppis Riho Sibul kitarrikeeli, kaaslaseks päikesejänkud, kes kitarrilt peegeldudes vilkalt mööda Nukuteatri black boxi seina kalpsasid. Imetlusväärne muusik. Riho Sibul ei ole jutumees, seega oli ette aimatav, et suuremasorti vadistamiseks ei lähe. Polnudki vaja. Muusika ja vaikus olid parimad vaheldumisi mõjuvad saalitäited, mis aeg-ajalt võtsid hinge kinni ja kandsid endaga kaasa. Riho Sibul ei pea rääkima, sest vaikus räägib tema eest. Vaikus, mis oli läbinisti immutatud imelise mehe viisijuppidega. Seda viimast keegi otseselt ei kuulnud, aga seda sai füüsiliselt tunda…

Tänase õhtu lõpetab laul:

Oli õitest kirendav aas…

J. Viiding/ R. Sibul

Oli õitest kirendav aas

ja usun et tuleb taas

aga nüüd on lehedki maas

aga nüüd on lehedki maas

ja mulle meeldib see aeg

ja mulle meeldib see aeg

see aeg on meelega üks

see aeg on meelega üks


oli lõhnav suvine öö

ja usun et tuleb taas

aga nüüd on pilgudki maas

ja tuuled undavad taas

ja mulle meeldib see aeg

ja mulle meeldib see aeg

see rõske sügiseaeg

see rõske sügiseaeg

ja meel on meelega kurb

ja meel on meelega kurb

on sügise salakeel

see kurbuse kodukeel

pühapäev, juuni 8

Hea reede

Eile oli lahe! Oli reede ja tööpäeva lõppes Ernst Lubitschi filmifestivalil järjekordsele seansile piletite müügiga. Teen seda vahelduseks igapäevatööle, vabatahtlikult ja suure heameelega, tundub, et mu sees istub klienditeenindaja hing . Pärast filmi kulgesime Pangaööle. Silent disko on lõbus ja inimlik ning kui jääda ümbritsevat vaatama, siis ka väga naljakas – kõik klappidega inimesed õõtsuvad. Pärast seda ihkas hing veel hea muusika järgi, mida pakub reede õhtul (vist vaid) Prive. Ehk siis hommikul 9ks tööle ja vastu hommikut Privest koju. Oli väga lõ-bus!:)

kolmapäev, juuni 4

NINOTCHKA aastast 1939

Ernst Lubitschi filmide festivali raames vändatakse 35 mm filmilindilt filmi NINOTCHKA(110min).

Kus ja millal?
5. juuni
Katariina kirik
kell 21:30

Sts: Charles Brackett, Billy Wilder, Walter Reisch, op: William Daniels, muusika: Werner R. Heymann, os: Greta Garbo, Melvyn Douglas, Ina Claire, tootja: Metro Goldwyn Mayer Corp., esilinastus: 6.10.1939, keel: inglise keeles, hispaaniakeelsete subtiitritega



Seltsimehed Iranov, Buljanov ja Kopalski saadetakse 1920. aastate Pariisi, et müüa maha seal elavalt krahvinna Swanalt konfiskeeritud juveelid ja koguda nõnda raha Venemaa valitsuse toetuseks. Mehed asuvad elama luksuslikku hotelli, kuna Prantsusmaa kohus üritab selgeks teha, kes on juveelide õigusjärgne omanik. Venemaa valitsus saadab meestele järele Nina Ivanovna Jakušova, et asi õiges suunas edeneks. Lubitschi võluvaima ja humoorikaima Euroopa käitumismalle lahkava komöödia peaosas on rootsi juurtega näitlejanna Greta Garbo, kelle seni vampnaise imagost sai tänu "Ninotchka" triumfile lahke ja naerev Garbo. Film kandideeris neljale Oscarile.

Tänaseks Tallinna Kunstihoonest lahkunud Orlan

Üks näitus, mis tekitas mitte eriti positiivseid emotsioone. Pigem tahtsin saalist kiiresti lahkuda. Eelviimane Sirp kirjutab sellest siin ja siin.

teisipäev, juuni 3

5 päeva Pariisis vol1




















Naine Pariisis: kõik peab konrolli all olema! Kes? Millal? Miks? jne :)
















Mees Pariisis: kuidas see kõik püsti püsib?















Väikemees Karl: lõbu laialt koos inglise ja prantsuse kaunitaridega:)















Sõpru kilomeetrid ei lahuta! Belgiast sõidab Pariisi 2 tundi ;-)