esmaspäev, juuli 23
Musikaalne katsumus
Täna talusin lärmi ja kaotasin palju närvirakke. Mis veel kõige hullem – kohtades, kus tahaks vaikust ja oma mõtteid kuulata. Aga EI! Stroomi rannas olid kuumad 90ndad ja ühes normaalses kesklinna ilusalongis vene diskoraadio. Vaikusest sain vaid unistada, urr! Miks mulle surutakse peale muusikat, mis mulle ei meeldi?! Miks ma pean kuulama muusikat, mis meeldib Stroomi rannamaja baaris töötavale teenindajale või ilusalongi ilusale venekeelt kõnelevale barbile? Ühiskondlikes kohtades peaks olema seadusega keelatud inimeste häirimine. Muusikasõber kannab oma mp3-mängijat. Lastagu ometi inimestel rahus elada.
teisipäev, juuli 17
Rännakud ooperimaailmas
Reedel külastasime Pärnu Ooperipäevade raames etendunud „Toscat“. Enne seda vaatasime Pärnus Promfesti raames „Carmenit“. Sellest eelmisegi nähtud ooperi vahe pole väga suur. Selline tihedus pani mind mõtlema ooperile kui žanrile ja huvile, mis on ei-tea-kust-ootamatult välja tulnud.
Tundub, et kõige suurema tõuke on andnud laupäeviti Vikerraadios eetris olnud „Ooperigurmaanid“. Olen seda saadet väga palju kuulanud ja ju on tekkinud alateadlik uudishimu ja kogemissoov. Teiseks mõjutajaks on ehk Ruta, kes on ooperimaailmas väga pädev. Olen aastaid kuulnud tema kogemusi ja hinnanguid.
Olen ooperiteemadel väga võhik. Ma ei oska hinnata teemat, kes laulis mustalt või kes noodist mööda. Ma olen totaalne võhik.
Mida hindavad võhikud etenduse lõppedes? Seda: missuguseid emotsioone tekitas avamäng, kellel oli kõige vingem häälematerjal, mitu aariat pani südame põksuma, kas kostüümid olid ilusad, kas kavakujundus oli ilus, mitmel korral tuli kananahk peale ja mitmel korral läks silm märjaks jne.
Ei midagi ratsionaalset, kõik vaid emotsionaalne.
Senini on lemmik ikka Traviata (Estonia).
Tundub, et kõige suurema tõuke on andnud laupäeviti Vikerraadios eetris olnud „Ooperigurmaanid“. Olen seda saadet väga palju kuulanud ja ju on tekkinud alateadlik uudishimu ja kogemissoov. Teiseks mõjutajaks on ehk Ruta, kes on ooperimaailmas väga pädev. Olen aastaid kuulnud tema kogemusi ja hinnanguid.
Olen ooperiteemadel väga võhik. Ma ei oska hinnata teemat, kes laulis mustalt või kes noodist mööda. Ma olen totaalne võhik.
Mida hindavad võhikud etenduse lõppedes? Seda: missuguseid emotsioone tekitas avamäng, kellel oli kõige vingem häälematerjal, mitu aariat pani südame põksuma, kas kostüümid olid ilusad, kas kavakujundus oli ilus, mitmel korral tuli kananahk peale ja mitmel korral läks silm märjaks jne.
Ei midagi ratsionaalset, kõik vaid emotsionaalne.
Senini on lemmik ikka Traviata (Estonia).
esmaspäev, juuli 16
7 vähetuntud fakti minust
Lugesin Kaja ja Gerli paljastusi. Võtan kinni Kaja sõnasabast ja jätkan...
Kiikse ja fetisheid mul eriti pole va tohutult suur armastus käekellade vastu ja kartus avatud kõrguse ees (erinevad avatud vaatetornid, kuhu otsa ronimseks peab kasutama kitsaid ja tudisevaid treppe).
Niisiis:
*) Mul olemas nö teine ema- tädi Laine. Tema hoidis, õpetas, seletas, suunas, aitas ja tema õpetussõnu kannan endaga senini kaasas. Tema poeg oli mu vennaraas, olime nagu kaks tilka vett. Liikusime tihti kolmekesi koos ja olime kui pere - kõigil rosinasilmad peas :) Ilma Laineta poleks ma päris see, kes ma praegu olen…
*) Minu elus mängib suurt rolli isa vend onu Uuno. Tema on „süüdi“ selles, et ma pärast keskkooli lõppu pakkisin seitse asja ja Tallinnasse kolisin. Õnnelikel on „rikas onu“ Kanadas, aga minul oli palju lähemal – Tallinnas. Uuno aitas mind igas mõttes pealinnas jalule.
*) Pärast keskkooli lõpetamist tulin Tallinnasse teadmisega, et minust saab õmbleja. Kolm aastat (keskkoolis), igal esmaspäeval kiitis õmblusõpetaja mu annet ja pani mind uskuma, et minust saabki hea rätsep. Mu vanaema oli õmbleja ja isa osav õmblustöödes (isa tegi kõik kodused õmblustööd). Seega geenides :) Õnneks ma ei saanud kooli sisse ja mu haridustee võttis teise suuna.
*) Palju aastatid tagasi soovisin endale tõestada, et mul on iseloomu. Läksin lambakarjaga kaasa ja pidasin proteiinidieeti. Esineme ja viimane dieet minu elus! Õudne mälestus.
*) Korralikud naised panevad enne voodi pugemist riided korralikult kappi või vähemalt toolileenile. Mulle meeldib aeg-ajalt need jätta lohakalt voodi ette. Ma tean täpselt kes on selle jama taga... Peaks sellest kiiksust st lohakusest lahti saama!
*) Mul on kodus raamatud ja cd-d oma kindla süsteemi järgi reas. Olen kohe närvis, kui keegi paneb midagi valesti tagasi. Endale annan apsud andeks, vastasel korral poleks üldse põhjust riiuleid korrastada :)
*) Köögikiiksud – kapis olgu alati väga kuivad nõud (kui pesen mingil põhjusel käsitsi, siis saab käterätik valu) ja sibulat lõikan alati ühtemoodi (Laine õpetas).
Kiikse ja fetisheid mul eriti pole va tohutult suur armastus käekellade vastu ja kartus avatud kõrguse ees (erinevad avatud vaatetornid, kuhu otsa ronimseks peab kasutama kitsaid ja tudisevaid treppe).
Niisiis:
*) Mul olemas nö teine ema- tädi Laine. Tema hoidis, õpetas, seletas, suunas, aitas ja tema õpetussõnu kannan endaga senini kaasas. Tema poeg oli mu vennaraas, olime nagu kaks tilka vett. Liikusime tihti kolmekesi koos ja olime kui pere - kõigil rosinasilmad peas :) Ilma Laineta poleks ma päris see, kes ma praegu olen…
*) Minu elus mängib suurt rolli isa vend onu Uuno. Tema on „süüdi“ selles, et ma pärast keskkooli lõppu pakkisin seitse asja ja Tallinnasse kolisin. Õnnelikel on „rikas onu“ Kanadas, aga minul oli palju lähemal – Tallinnas. Uuno aitas mind igas mõttes pealinnas jalule.
*) Pärast keskkooli lõpetamist tulin Tallinnasse teadmisega, et minust saab õmbleja. Kolm aastat (keskkoolis), igal esmaspäeval kiitis õmblusõpetaja mu annet ja pani mind uskuma, et minust saabki hea rätsep. Mu vanaema oli õmbleja ja isa osav õmblustöödes (isa tegi kõik kodused õmblustööd). Seega geenides :) Õnneks ma ei saanud kooli sisse ja mu haridustee võttis teise suuna.
*) Palju aastatid tagasi soovisin endale tõestada, et mul on iseloomu. Läksin lambakarjaga kaasa ja pidasin proteiinidieeti. Esineme ja viimane dieet minu elus! Õudne mälestus.
*) Korralikud naised panevad enne voodi pugemist riided korralikult kappi või vähemalt toolileenile. Mulle meeldib aeg-ajalt need jätta lohakalt voodi ette. Ma tean täpselt kes on selle jama taga... Peaks sellest kiiksust st lohakusest lahti saama!
*) Mul on kodus raamatud ja cd-d oma kindla süsteemi järgi reas. Olen kohe närvis, kui keegi paneb midagi valesti tagasi. Endale annan apsud andeks, vastasel korral poleks üldse põhjust riiuleid korrastada :)
*) Köögikiiksud – kapis olgu alati väga kuivad nõud (kui pesen mingil põhjusel käsitsi, siis saab käterätik valu) ja sibulat lõikan alati ühtemoodi (Laine õpetas).
Relax, käes on puhkus!
Esimene puhkuse päev on õhtus.
Tavaliselt on mul puhkus viimase vindini planeeritud, aga sel aastal on teisiti. Kõik-kõik on teisiti. Spontaansus on mu liignimi.
Tavaliselt on mul puhkus viimase vindini planeeritud, aga sel aastal on teisiti. Kõik-kõik on teisiti. Spontaansus on mu liignimi.
neljapäev, juuli 12
Sõprade uus kodu
Liisa ja Tannu said endale üleeile uue kodu.
Ma siiralt loodan, et nad võtavad selle kiiresti omaks ja teevad sellest endale mõnusa pesa :-)
Ma siiralt loodan, et nad võtavad selle kiiresti omaks ja teevad sellest endale mõnusa pesa :-)
teisipäev, juuli 10
reede, juuli 6
Suure suuga mees
Muljetavaldavalt suurel laval mõjus Steven Tyler vingelt. Nii energilile ja krutseid täis, lahe :)
Aeorsmithi kontsert oli minu jaoks nii ja naa, sest ma teadsin vaid üksikuid lugusid ja õiget fiilingut kätte ei saanud. Usun, et asi oli minus, sest see ei ole muusika, mille peale ma väga erutuksin.
Samas No Big Silence`i, Metallica ja Rammstaini kontserdilt olen küll kõrvade peal ära tulnud. Ah, võta sa siis kinni....
Aeorsmithi kontsert oli minu jaoks nii ja naa, sest ma teadsin vaid üksikuid lugusid ja õiget fiilingut kätte ei saanud. Usun, et asi oli minus, sest see ei ole muusika, mille peale ma väga erutuksin.
Samas No Big Silence`i, Metallica ja Rammstaini kontserdilt olen küll kõrvade peal ära tulnud. Ah, võta sa siis kinni....
kolmapäev, juuli 4
Õõnsus
Täna kogesin taas väga tugevat õõnsustunnet, mis tekib head muusikat kuulates. Reaalsustaju kaob, juhe jookseb kokku ja maailmas eksisteerib ainult muusika. Sain kahe plaadijagu uut kraami. Mõnus... Ma tean, sellele tuleb veel lisa. Ja see on veel mõnusam...
Mesihäälse George Michaeli kontserdist
Gerli ütles „Lähme ?“, mina vastu „Lähme!“. Kontserdi seisupiletid sai ostetud juba päris ammu. Noh, et ikka saaks puusa nõksutada ja muidu rõõmsalt karata. Aga võta näpust, vahepeal oli kontsert väljast sisse kolinud ja meid rõõmsalt istuma paigutatud. Thanx, et mitte päris lava taha! Nimelt olime omadega kolmandal tasandil, mis on Hartwell Arena päris kõrgel. Igatahes Gerlil hakkas pea ringi käima ja minulgi oli natuke kõhe. Urmas on mees ja ta oli omadega rahul :) Leidsime allpool kolm vaba kohta ja sinna me omadega kolisime. Natuke lähemale sellele ilusale ööbikule. George Michael ei ole mu lemmik, plaati kodus naljalt peale ei pane, kui on head alternatiivid riiulist võtta. Jaa, mõned laulud on väga ilusad ja sügavad, aga sellega ka minu jaoks asi piirdub. Aga ma jäin vaatamata sellele kontserdiga väga rahule! Saalis toimus midagi ennenägematut! Esimesest noodist kargas rahvas kõikidel tasanditel püsti ja tantsiti kuni kontserdi lõpuni. Ma olen oma elus mitmel kontserdil käinud, aga sellist tantsumaratoni pole enne kohanud. Isegi mitte Pariisis Madonna kontserdil, minuarust.
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)
pühapäev, juuli 1
Chillgrill Helsingis
Pikad nädalavahetusd Helsingis on väga monusad.
Õhtul lähme George Michaelit kuulama-vaatama. Mõnele üksikule laulule ehk ikka oskan kaasa ümiseda :)
Päeval piilun kohalikku kaubandust. Eile läks sellega kehvasti, käisin nagu kana lettide vahel ringi ja midagi ei osanud tahta. Tegelikult on mul ju riided olemas.
Õhtul lähme George Michaelit kuulama-vaatama. Mõnele üksikule laulule ehk ikka oskan kaasa ümiseda :)
Päeval piilun kohalikku kaubandust. Eile läks sellega kehvasti, käisin nagu kana lettide vahel ringi ja midagi ei osanud tahta. Tegelikult on mul ju riided olemas.
neljapäev, juuni 28
Kiidan tegijat
Olen paaril aastal käinud Tartus Kultuurikonverentsil. See on ju mu tulevane tööpõld ;-)
Ühesõnaga ahnitsen teadmisi siit ja sealt. Eiei, ma veel ei lähe EMTst veel kusagile - vara veel! :-)
Täna sain meeldiva üllatuse osaliseks. Minu postkasti potsatas konverentsi "Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas" ettekannete kogumik, selline soliidne õhuke raamatuke. Mis siis, et pool aastat hiljem, seda põnevam on seda taas lugeda. Tublid inimesed seal Tartu Linnavalituse kultuuriosakonnas.
Mul on viimasel paaril korral konverentsidega vedanud (sh viimne Pärnu Turunduskonverents) , sest kõige jubedam on olukord, kus oled kaks päeva kontorist eemal ja siis kirud "pgn, kallis tööaeg läks raisku".
Ühesõnaga ahnitsen teadmisi siit ja sealt. Eiei, ma veel ei lähe EMTst veel kusagile - vara veel! :-)
Täna sain meeldiva üllatuse osaliseks. Minu postkasti potsatas konverentsi "Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas" ettekannete kogumik, selline soliidne õhuke raamatuke. Mis siis, et pool aastat hiljem, seda põnevam on seda taas lugeda. Tublid inimesed seal Tartu Linnavalituse kultuuriosakonnas.
Mul on viimasel paaril korral konverentsidega vedanud (sh viimne Pärnu Turunduskonverents) , sest kõige jubedam on olukord, kus oled kaks päeva kontorist eemal ja siis kirud "pgn, kallis tööaeg läks raisku".
kolmapäev, juuni 27
Ühe lausega
Massikultuur ühe lausega
Leelo Tungal
Pikad pressida pisemaks,
lühikesed venitada pikemaks,
priskeid näljutada, kõhnu nuumata,
arukaid hullutada, hullukesi utsitada,
ilusaid närvutada, inetuid ilustada,
flegmaatikuid ergutada, koleerikuid tuimestada −
ja kui kõik on aretatud äravahetamiseni sarnaseks,
seada nad ritta, näidata rahatähekujulist präänikut,
ning juhatada piitsaplaksuga kätte
üleüldine elueesmärk:
„Nüüd tapke üksteist seni,
kuni on selgunud kõige ilusam,
kõige tugevam,
kõige targem ühes isikus!“
("Looming", juuni 2007, lk 806)
Leelo Tungal
Pikad pressida pisemaks,
lühikesed venitada pikemaks,
priskeid näljutada, kõhnu nuumata,
arukaid hullutada, hullukesi utsitada,
ilusaid närvutada, inetuid ilustada,
flegmaatikuid ergutada, koleerikuid tuimestada −
ja kui kõik on aretatud äravahetamiseni sarnaseks,
seada nad ritta, näidata rahatähekujulist präänikut,
ning juhatada piitsaplaksuga kätte
üleüldine elueesmärk:
„Nüüd tapke üksteist seni,
kuni on selgunud kõige ilusam,
kõige tugevam,
kõige targem ühes isikus!“
("Looming", juuni 2007, lk 806)
Üht koma teist
Reede, 22062007
Päev pärast lõpetamist sõitsin Gerliga Pärnusse. Võtsin rannas pilvevanni ja olin lugemise kõrvale sunnitud kuulma soome keelt. Uskumatu, kui palju ülelahe suvitajaid on lahti lastud! Õhtul üritusturundaja Gerli tegi Sunsetis tööd ja mina jõlkusin järel, me oleme vahetanud kohad. Eksisteerib ainult üks vahe - ma ei unista saada üritusturundajaks, see etapp on minu elus läbi. Nautisin niisama olemist, head muusikat ja üksikuid toredaid inimesi, kes mulle seltsi pakkusid.
Laupäev
Hommikul ei suutnud aktsepteerida teadmist, et on jaanipäev. Väga pika virina peale ajasime end üles ja põrutasime otse Võsule. Mulle ei meeldi see püha, tegelikult mulle pole kunagi eriti pühad meeldinud. Käisin ja jorisesin, et täna on ju tegelikult laupäev ja lihtsalt on tore sõpradega koos olla.
Meie.
Ilu.
Suviladisko.
Pühapäev
Talgud. Koristasime ja müttasime. Ma tahaks endale päris oma suvilat, kus saaks aias rohida ja melissi maha istutada :) Seniks kuni pole, käin Võsul.
Ja veel
Väga palju head muusikat ja sellega seonduvat emotsiooni.
Inimesed.
Päev pärast lõpetamist sõitsin Gerliga Pärnusse. Võtsin rannas pilvevanni ja olin lugemise kõrvale sunnitud kuulma soome keelt. Uskumatu, kui palju ülelahe suvitajaid on lahti lastud! Õhtul üritusturundaja Gerli tegi Sunsetis tööd ja mina jõlkusin järel, me oleme vahetanud kohad. Eksisteerib ainult üks vahe - ma ei unista saada üritusturundajaks, see etapp on minu elus läbi. Nautisin niisama olemist, head muusikat ja üksikuid toredaid inimesi, kes mulle seltsi pakkusid.
Laupäev
Hommikul ei suutnud aktsepteerida teadmist, et on jaanipäev. Väga pika virina peale ajasime end üles ja põrutasime otse Võsule. Mulle ei meeldi see püha, tegelikult mulle pole kunagi eriti pühad meeldinud. Käisin ja jorisesin, et täna on ju tegelikult laupäev ja lihtsalt on tore sõpradega koos olla.
Meie.Ilu.Suviladisko.Pühapäev
Talgud. Koristasime ja müttasime. Ma tahaks endale päris oma suvilat, kus saaks aias rohida ja melissi maha istutada :) Seniks kuni pole, käin Võsul.
Ja veel
Väga palju head muusikat ja sellega seonduvat emotsiooni.
Inimesed.
reede, juuni 22
Diplom taskus!
Hetkel kukun kohe kummuli, sest nii väga väss on peal.
Ehk siis väsinud, aga õnnelik :)
Alustuseks fotoreportaaž.
Peagi juba pikemalt.
********************
21.07.07 kell 12-14 on tükiks ajaks meeldejääv ajahetk. Ma siiralt nautisin lõpetamisega kaasnevat protseduuri. Kõik oli väga pidulik ja akadeemiline. Kõik oli teisti võrreldes 1998 aastaga. Täna (27-ndal) vahetasin viimastel ilusatel lilledel vaasis vee ja nuusutan jätkuvalt toas hõljuvat lillelõhna. Ja tegelikult ma ei tahagi pikemalt kirjutada, emotsioon on lähedastega jagatud.
Järgmise lõpetamiseni!
kolmapäev, juuni 20
Lõpuaktus
Homme kell 12 olen TTÜ peamajas patsid peas, naeratus näol ja sammun uljalt oma mba tunnituse järele. Lahe :-)
Lõpuaktuse juurde käivad originaalis veel valged põlvikud, pihikseelik ja valge pluus, aga jäägu need järgmiseks korraks ;-)
Lõpuaktuse juurde käivad originaalis veel valged põlvikud, pihikseelik ja valge pluus, aga jäägu need järgmiseks korraks ;-)
esmaspäev, juuni 18
Taas tööl
Viis päeva puhkust mõjus värskendavalt. Olen jälle töine ja seda kuni juuli kolmanda nädalani. Naudin asjalikkust. Ma loodan, et see on ikka normaalne :-)
Päeva lõpus listisin oma väikesed töövõlad (ei midagi traagilist) ja peas mõlgub kunagine Kaja mõttearendus. Võtan seda kui ühte motivatsioonipaketi osakest. Lihtne!
Koristasin jänese siit ära, ei meeldind see mulle enam :)
pühapäev, juuni 17
Ballett Estonias
Eile nautisime Estonias B. Eifmani nimelise Sankt-Peterburgi Riikliku Akadeemilise Balletiteatri külalisetendust „Anna Karenina”. Tohutu elamus!!! Lõpus lihtsalt istusin ja ulgusin, kaotasin absoluutselt igasuguse kontrolli. Mind ei liigutanud traagiline lõpp vaid kirjeldamatu ilu ja professionaalsus. Kohati oleks tahtnud istuda rõdul, et näha liikumisi ülalt alla, oleksin saanud tantse paremini hoomata. Samas teises reas istumise võlu oli baleriinide miimika nägemine ja traagilistes stseenides hingamise kuulmine. Ja muidugi need kostüümid, puhas ilu.
Tantsijaid täitsid kogu saali ja usun, et ka kõikide pealtvaatajate südamed. Ovatsioonid ei tahtnud vaibuda etenduse ajal ega ka lõpus. Taevalik emotsioon!
Tantsijaid täitsid kogu saali ja usun, et ka kõikide pealtvaatajate südamed. Ovatsioonid ei tahtnud vaibuda etenduse ajal ega ka lõpus. Taevalik emotsioon!
Häda nende 84 millimeetristega
Mu rullikad said kaks sõitu tagasi uued rattad. Ja nüüd on häda majas. Enne pidurdasin end paugust seisma, aga nüüd enam ei õnnestu. Uued rattad on tugevamast materjalist ja ei haaku nii hästi asfaldiga kui vanad. Harjumatu, mis mõttes ei jää seisma?! Natuke nagu hirmus ka. Eks harjutan edasi, püüan tunnetuse kätte saada. Ühe pidurdusviisi peaks lisaks ära õppima, usun, et saan Leivolt või Jaanuselt paar head õpetussõna.
Täna kimasin Kasemetsas 14,31 km, seltsiks Urmas (GPSiga) ja Ivi.
Keskmine kiirus 14,4 km/h :)
Täna kimasin Kasemetsas 14,31 km, seltsiks Urmas (GPSiga) ja Ivi.
Keskmine kiirus 14,4 km/h :)
Tellimine:
Postitused (Atom)