"Keisri hull"

Täna sain teatraalse vapustuse, Vene Draamateatris vaatasime Ugala külalisetendust "Keisri hull". Viimati kogesin seda tunnet 1992. aastal Vanemuises etendust "Faust" vaadates. Küll oli pikk vahe, 14. aastat.

Ma ei ole veel raamatut lugenud, häbi kohe. Õnneks oli kõrval Urmas, kes aeg-ajalt kommenteeris, sildu tegevuste ja ütlemiste vahele rajas.

Sügav kummardus Jaan Krossile. "Keisri hull" on väga suur teos.

Võitlus tuulega

Tuul raputas mind, puud ja merd. Võitlus toimus eile Paljassaare poolsaarel.

Nostalgiat? Aga palun!

Täna imetlesin Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis lapsepõlvest meenuvaid esemeid. Minu hinges tekitas eriti suurt elevust söögiriistade komplekt, mis nägid esimest korda ilmavalgust 1969. aastal Tallinna Juveelitehases. Mul olid kodus ka sellised kahvlid-noad-lusikad :-)

Raamatukoist ostsin köidetud „100 rahva lood“ 10-osalise kogumiku, mida sirvides läheb senini suu kõrvuni.

Täna lõunatasime Nokus ja magustoiduks lugesin 5 peatükki raamatust „Viplala lood“. Sain viimase antikvariaadist 50 krooniga kätte, müüja tegi soodukat :-)

Mulle meeldib nostalgitseda, iga kell:-)

Mõnus laupäev

Minu ja Urmase laupäev oli väääga mõnus, teen copy-paste :-)
Hm, seda sauna pole ikka veel kuidagi küdema saadud. Saagu puud ahju ja saagu tuli :)

üx ainus soov...

Nüüd on stopp, päriselt. Hingan rahulikult sisse-välja. Algas nädalavahetus...

6 päeva minu elust

Mõned kirkamad tegemised ajaperioodil reede kuni kolmepäev. Meenutamine treenib vist aju kah.

Ma loodan, et Kaja ei pahanda, et meie jutkesed on väljanägemiselt sarnased. Mulle on alati ülevaatlikkus meeldinud. Mainin veel, et väljanägemine, sest Kaja on oma väljendusoskuselt minust ümbes valgusaasta kaugusel ees :-)

Reede: Olin EMTs umbes kuu jooksul üles otsinud kunstiajaloost huvitatud kolleegid ja organiseerisin meile Kumus 3 osast koosneva loengusarja. 1. loeng-ekskursioon toimus reedel. Meid tuli kokku 19 inimest, toredalt suur seltskond. Giid oli tasemel ja rääkis põnevalt. Pikemalt peatusime Johann Köhleri maalide juures ja ta avas maalide telgitaguseid. Ise ju nii rumal, ei oska pilte vaadata ja detailidele tähelepanu pöörata. Köhleri pildid on minu silmis tohutult tundelised.

Õhtul-öösel Hed Kandi tervituspidu Stereos ja Prives. Jees oli! Ma armastan oma sõpru, niuks.

Laupäeval: põrutasime Viljandisse Urmase ema-isa-venna-venna pruudi koju. Kokkasin südamest ja peaaegu terve pere oli suure ümmarguse laua taga söömas. Kui mina kunagi suureks kasvan, lapsed sünnivad ja suureks kasvavad, hakkame ka suure ümmarguse laua taga koos pidurooga sööma :-)

Pühapäeva: Kiirustasime Viljandist Tallinnasse, sest me mul oli hirmus suur soov jõuda Kumusse Leonhard Lapini loengusse. Hr Lapin tegi muuhulgas selgeks, et ärge alati otsige vastust küsimusele „mida see kunstnik on tahtnud öelda või mida kujutab“. Pilt on vaataja silmades. Vot sulle avangardiste.
Lapinit kuulaks veel ja veel. Mind ei heiduta karvavõrdki Lapini nimega esimesena pähe tulev sünonüüm „lollidemaa majad“. Loeng lõppenud, läksime Urmasega neid mainitud Köhleri pilte uurima ja uusi nüansse leidma.

Esmaspäev: Hirmus tegus, kiire (= meeldiv) tööpäev. Pärast tööd läksin kohe trenni ja mul oli loomajõud. Pärast vibutusi ja jalatõsteid oli endiselt nii palju energiat, et pakkusin sõpradele abi puude lõhkumisel. Puid lõhkuda ei saanud, kahjuks elavad kõik keskküttega korteris või majas.

Teisipäev: Käisin Von Krahlis heliloojate autoriõhtul. Sel korral oli külaliseks Age Hirv. Sain taaskord kinnitust sellele, et nüüdismuusika ei ole minu kõrvade jaoks. Seal istudes meenusid Urmase kuulatud Klassikaraadio saated, kui mängitakse minu jaoks arusaamatut muusikat. Ja siis me kraakleme (loe: filosofeerime) teemal Klassikaraadio vs U-POP :-)

Kolmapäev, täna: Mitte eriti meeldiv tööpäev. Rapsisin sinna ja tänna, aga suurt ära tehtud ei saanud. Kolmapäev on ju trennipäev, nii ka täna. Tundsin, et ma olen vist üleöö tugevamaks saanud, järgmisel korral lähen oma vibutustega raskemale levelile üle :-) Muidu hakkan end juba loodriks pidama.

Elizabeth II tervituskontsert

Tore, et meil on olemas ETV24. ETV ja Elioni abil jõudis kuninganna Elizabeth II pühendatud kontsert töötavate inimeste kontoritesse. Küll oli armas kontsert, isegi üle neti vaadatuna.

Hed Kandi Tallinnas!

gesin USKUMATU! Sel reedel on Prives Hed Kandi pidu! See on midagi väägavääga diipi, kui vähegi house mussi kuulad. Mäletan seda rõõmupuhangut, kui sellest kunagi ammu Kuno rääkis "võib - olla, teeme tööd selle nimel..." Ja nüüd on Hed Kandi DJ - d kohale kärutatud. Jees!

Senini olen HK mussi kuulanud ainult cd-lt. Paar aastat tagasi pesitsesin kuu aega Brightonis, mäletan, et 1 nädal enne pärale jõudmist oli Hed Kandi pidu sealses kohalikus klubis. Kahjuks sain ninanipsu.

Niisiis house`i sõbrad, taaskord on põhjust valvel olla ja kohele minna!


Täiendus: Prives pugesin nahast välja, lsest lihtsalt NII HEA muss oli :-)

Minu oivaline lahutus

Ei-ei, mitte minu oma :-) Vaatasime Draamateatris etendust. „Minu oivaline lahutus“ on minu  arvates vägagi naistele suunatud, sest ainult naissugu saab kogeda äratundmisrõõmu või -kurbust. Jäi kõlama üks kild, et pikaajalise suhte üks alustala on viisakus, nt see kuidas sa hommikul oma mehele kohvi pakud. Mitte, et ma oma alalõuale viitaks… :-))

Tore töö, aga mitte tore esmaspäev

Ma olen tihti mõelnud kuna ja kuidas jaksavad meie firma tipp- ja keskastmejuhid kirjatööd teha ja meilidele vastata. Koosolekud, koosolekud, koosolekud… Imeinimesed, müts maha! Ma ise nii väga naudin spetsialisti staatust ja et mu Outlooki kalendris on muuhulgas vabu auke. Ma saan laua taga istuda ja süvendatult mõelda või kirjatöösse sukelduda. Mulle meeldib aeg-ajalt mõelda, et mu tööülesanded on puuhalud ja mul on terav kirves, millega löön halu ühe raksuga katki. Projekt on üks ilusti laotud puuriit. Mulle meeldib see mõte:)

Esmaspäeval lendan tavaliselt suure hooga peale, aga täna see ei õnnestunud. Üks koosolek ajas teist taga ja pomisesin omaette- kes krt mu töö ära teeb… Mul on juba pikemat aega põhimõtteline hoiak, et ületunde ei tee. Seda olen 10.a jooksul palju praktiseerinud ja aitab. Kui, siis ainult ÜLIkriitiliste tööülesannete puhul. Homme lendan uue hooga peale ja loodetavasti tuleb produktiivsem päev. Mulle kohe meeldivad mu tegemised, mu kaustik, mu M-ketas ja inimesed, kellega suhtlen.

Elamus Estoniast

Reedel veetsin pika õhtu Estonias. Alustuseks kolmetunnine ooper „La traviata“ja hiljem oleng lavalaudadel. Ooper on minu jaoks võõras žanr, olen sel teemal ikka vä-ga rumal. Minu kokkupuude on ainult üks varajasem kogemus ja laupäevane Vikerraadio saade Ooperigurmaanid. Viimast olen üsna usinalt kuulanud. Urmas on paaril korral ka kodus paate mängitanud, aga see on tavaliselt lõppenud minu undamisega. Oleme ikka arutanud, et lähme Estoniasse, aga jutuks on see jäänud. Isegi ei tea miks.

„La traviata“ (tõlkes: langenud naine) kutse üle olin õnnelik. Lõpuks ometi. Ma ei pidanud mitte kriipsuvõrdki pettuma. Avastasin, et ooper on ainuke žanr, mis naelutab mind tooli külge ja ma ei nihele. Oma kärsituse juures istusin liikumatult, hea, et sain aega hingata.

Hilisem vastuvõtt Neeme Kuninga ja Urmas Põldma seltsis, teatrijutud ja muidu väga vahvad inimesed, panid päevale ilusa punkti.

Otsisime juba Urmasega ooperit, mida vaatama minna. Tahaks ooperit „ Juudit“ näha, ju me läheme ka.

Kentsakas vahejuhtum Pirita teel

Eile vurasin Pirita teel ja mingi hetk hakkas auto turtsuma ja imelikult käituma. Esimest korda 12. aasta jooksul jäin autoga tee peale, bensiin sai otsa. Õnneks sain end kenasti sättida parempoolsesse ritta tee äärde. Valgel noolel on bensiininäidik katki ja teine arvestamissüsteem vedas alt. Ja sellest ma üldse ei räägi, et olen väga laisk bensuvõtja. Ando, hea sõber, päästis mu välja. Kuna meil oli Botaanikaaeda kellapeale minek, siis hülgasin oma auto. Panin naljaviluks armatuurile kirja „auto katki, tulen hiljem“. Kaktused vaadatud, läksime autot päästma. Selleks oli vaja vaid ühte Bonaqua pudelit, millel põhja alt lõikasime ja 2.5l aknapesuvedeliku kankut, mille sisse bensiini tankisime. Ostetud kogus oli küll väga väike, aga sellegipoolest meelitasin auto käima. Tegelikult oli see kõik kokku päris naljakas mässamine :)

12.10.2006

Anneli ja Gerli uskumatud seiklused said alguse Stereost, kus toimus üks lahe üritus koos lahedate sõpradega...
Gerlike, ilusat Pariisi reisi Sulle;-)

Cheers!

Vana ja hea postmark

Eesti Post üllitas uue ilusa postmargi. Seda vaadates tekib tunne, et tahaks kellelegi päris kirja saata ja just seda postmarki ümbrikule kleepida... Kirjuta või iseendale - Anneli nõudmiseni :)

Avalik häbipost

Mina olengi kõige suurem kanapea:-(

Kolm nädalat tagasi kaotasin kontori läbipääsutableti. Võtsin asenduskaardi ja olin täiesti veendunud, et ühel kenal päeval ujub kaotatud klemm pinnale. Selles osas mu kõhutunne tavaliselt ei valeta. Ujuski. Laupäeval avastasin table ühest reisikotikesest. Kuidas see sinna sai, pole aimugi...

Nüüd on teine pauk käes, ma ei leia enam üles asenduskaarti, mille peaksin homme tagastama!?:( Pgn küll... Käin nagu tobu oma 44m2 korteris ringi ja ainus koht kust veel otsinud pole, on külmik.

Meenuvad isa sõnad, mida ta mulle lapsena ikka ja jälle lausus "Anneli, huvitav kuna sa ennast ära kaotad". Huvitav, kas arst saaks mind aidata?!

Üht koma teist sai tehtud-nähtud-kuuldud

Nädal möödus meeletult kiiresti ja tegusalt.

Kolmapäev-neljapäev koolitus. Kordamine on tarkuse ema!
Neljapäeval filmi „Meeletu” esikas. Ootamatult OK film.
Neljapäeva õhtul tüdrukute mokalaat Merle juures.
Reedel „Heade ideede päev” partnerturunduse teemal. Tööalaselt väga tervitatav ja vajalik seminar.
Reede õhtul FIBIT ja Ministry of Sound Stereos. Viimane ei olnud kirkam kriit karbis, sel korral oli kohe eriti palju rahvast. Aga sõbrad päästsid õhtu :)
Laupäeval – maha visatud päev...teadagi miks...
Pühapäeval Kumu pärastlõuna, kus Andres Kurg tutvustas Jüri Okase "Väike moodsa arhitektuuri leksikoni" ja õhtul Von Krahlis „Faust”. Etendus väärib vaatamist!

Ja nüüd põnevusega uude nädalasse. Kindlasti tuleb hea nädal.

"Maagiline" tööletulek

Ma olen viimastel aegadel palju kordi jõudnud kontorisse kell 8.02 või 8.03, kellaaega näitab koridori suur ja punaste numbritega kell.

Mul on juba päris naljakas ja ka Falcki turval, kes mu muiet näol näeb :-)

TTÜ lõpetamine. Oeh jah.

2002. aasta sügisel astusin TTÜ-sse, minust sain ärikorralduse magistrant. Koolis käimine oli väga kontimööda ja ajugümnastika tuli igati kasuks. Oma punktid korjasin 1,5 aastaga kokku, ühtegi võlga polnud, isegi finantsained sain tehtud.

Nüüd on aasta 2006 sügis ja mul on kool lõpetamata. Magistritöö kava kaitsesin edukalt 2005 aasta detsembris. Kõik läks nagu ülesmäge ja siis tuli jälle umbes sada väljamõeldud põhjust, miks ma ei kevadel ei lõpetanud.

Minu pseudoprobleemid läbi aegade:

• pikka aega ei suutnud defineerida oma lõputöö teemat ja sisu;


• ma ei ole veel magistritöö kirjutamiseks valmis, selline rumala inimese tunne peal;


• töö(narkomaania) kõrvalt ei leia aega;


• jaanuar 2006 ametikoha vahetus, niigi pinge ja tööandjal suured ootused-lootused;


• kolm kuud olin paralleelselt kahel ametikohal, koolitöö oleks olnud liig;


• ei raatsi loobuda suhtlemisest sõpradega, trennidest, muudest hobidest, ööklubitrettidest;


• Urmas saab niigi vähe mu tähelepanu, nüüd veel koolitöö kirjutamine;


• ei taha loobuda vabadest nädalavahetustest;


• issand, kus seda kasutatud kirjandust veel leiab;


• appi, ma pean sukelduma mingitesse elektroonilistesse andmebaasidesse ja otsima teadusartikleid;


• jne

Täna sain teada, et mu punktid aeguvad 2009 aasta kevad. Ma loodan, et sellest ei saa minu järjekordne komistuskivi ja põhjus, miks lõpetamist edasi lükata. See koolikirves ripub mu peal nii päeval kui öösel. Krt, kas siis ei saa tehtud… Põrr…Võtab kohe ropendama…Vot nii nõrk mutt olengi…