Laupäev

Kui te vaid teaksite kui HEA see kõik oli!

Kaunitarid

Rõngas uuest telefonist

Mul on uus telefon ja olen sellest totaalses ahvivaimustuses.

Lisaks kõigele muule saan ma sellega voodis telekat vaadata kui selleks peaks soovi olema :) Laupäeva või pühapäeva hommikul? Vabalt!

Legendaarsed talvepäevad ehk kindlapeale minek

Arvult kaheteistkümnendad. Läbi aastate on talvekate koht ja stsenaarium üks - kindel ja hea. Nii ka sel aastal. Jõudsime Annega Margusesse reede hilisõhtul. Teades, et laupäev tuleb üdini sportlik, hoidsime madalat lendu, ei pidu ega pillerkaart, rääkimata kohalikust diskoteegist. Hea oli olla koos ex-kolleegidega, kes istuvad südames sügaval. Pelgalt nende nägemine tirib suunurgad taevasse ja kõik on nii endine. Nii mõnigi arvas stiilis, et ma pole tegelikult kusagile läinud, lihtsalt pole tükk aega tööl käinud:)

Laupäeva hommikul olime varakult mäel, et nautida Kuutsekat nii palju kui nautida saab. Paar soojenduslasku esimestel nõlvadel ja seejärel toimus jagunemine- Paavo parki ja mina käisin sõitsin nõlvalt-nõlvale, et vähegi päeva vaheldust tuua. Selle aasta lemmikuks on saanud nõlv, mis on paremal pool pargist. Nõlva esimene otsal saab mõnusalt tuhiseda ja teine ots on motiveerivalt järsk. Eriti kui on veel sõitmas keegi, kellest tahad parem olla:) Ütleme nii, et 7 tundi rahmimist (sh kaks pikemat kakaopausi) tegi oma töö, täna on keha päris nõder. Sellele lisab funki juurde magamatus ja eilne ööklubi kus ükski talvepäevadele tulnu ei malda istuda. Kahjuks pean tõdema, et muusikavalik oli minu jaoks kohutav, rääkimata üleminekutest ühelt stiililt teisele. Aga kui on talvekad, siis kõik muu kaalub isegi halva muusika üle:)

Täna jõudsin koju mõistlikul ajal ja olen peaasjalikult maganud. Natuke kripeldab, et täna mäele ei läinud, aga küll ma veel jõuan. Ees on Austria ja miks mitte veel üks soojendussõit Kuutsekal. Eks näis.

Emtikad, ma pean teist väga-väga-väga...

Kus on mõtted? Mäel!

Saabuval nädalavahtusel olen Kuutsekal!
Endiste sõprade-kolleegidega, mõnus!

Märtsis lähen Austriasse Söldenisse, veel mõnusam!

Pilt on tehtud 2006 aastal Austrias Mayerofenis.

Mida ja millal?

Peaksin ajaveebi sissekannetesse ja siltidesse tõsisemalt suhtuma, hirmushea on mäletada mida ja kuna. Täna püüdsin meenutada millal sai käidud "Luikede järve"vaatamas. Ei mäleta enam. Sukeldun oma suurde kingakarpi, kus peaks pilet alles olema, kui on :)

Kõikide Tšaikovski ballettidega olen mina ühel pool, nähtud on "Luikede järv" (Estonia) , "Uinuv kaunitar" (Jõhvi Kontserdimaja) ja ka "Pähklipureja" (Vanemuine).

Prints ja printsess Jõhvi Balletifestivalil

Nende nimed on Age Oks ja Toomas Edur . Nad hõljusid läinud laupäeval Jõhvi Kontserdimaja lavalaudade kohal, etendus P.Tšaikoski „Uinuv kaunitar“. Siiralt, olen eluõnnelik, et aegsalt piletid broneerisime ja seda kõike oma silmaga näha saime. Puhas ilu saatis meid igal sekundil, mil paar laval tantsis. Väga tehnilised ja rasked kombinatsioonid (balletikeelsest nimetusest ei ole aimugi, aga uskuge mind, uurin veel sportlikust huvist välja) panid mind paaril korral hinge kinni hoidma. Maailmaklassi paari saatsid S. Peterburgi Riiklik Klassikalise Balleti Teatri trupp ja Peterburi Riiklik sümfooniaorkester. Tänaseks olen näinud päris mitmeid balletietendusi ja võin kindlalt väita, et slaaviverd tantsijatel veri voolab teisiti. Kuidas?, vot seda päris täpselt ei tea:) Pärast etendust vaikses Jõhvi Kontserdimajas oleskledes uurisin natuke vene balleti (sh kostüümid ja lavakujundus) spetsiifikat. Sain oma kahtlustele kinnituse – kuumaverelised slaavlased panevad orkestri oma tantsusammude järgi mängima. Euroopas sellist "asja" ei tunnistata:) Eh, eks etenduse lavakujundusest ja kostüümidest saaks pika jutu kirjutada, küll oli seda kulda-karda ja värki. Domineeriv värv oli lilla, mida teie siis arvasite? :) Oksal ja Eduril oli oma kostüüm seljas, selle oleks 100 km pealt ka ära arvanud.

Sellest õhtust jääb muuhulgas pikemaks ajaks meelde ka vahva jutuajamine Peterburi Riikliku Sümfooniaorkestri dirigendi Stanislav Gorkovenko ja tema abikaasaga, kes rõõmsalt meie lauda kohvitama istusid. Ülevoolavalt suure ja sõbraliku jutuvadinaga rääkimas kiirelt sellest kuidas neile Eesti meeldib, kuidas neid absoluutselt ei kõiguta Eesti-Vene poliitilised tuuled, sest head inimesed jäävad headeks inimesteks iga riigikorra ajal. Ja Eestis neil sõpru jagub.

Õhtu oli ülivõrdes tore ja seda sooja tunnet ja kirkaid kohtumisi (mis pani natuke ka aukartusest põlve väristama) kannan südames pikalt kaasa. Juhtunud asjad on arvatavasti unikaalsed ja kordumatud:)

Tänane uudis Toomas Eduri uuest ametipostist pani mind autoroolis valjuhäälselt karjuma JESSS! :) Meie Urmasega rõõmustame täiega!

Foto: Scanpix (allikas: Postimees)

Igasugu värki, et jälg jääks maha

Käisin ju Otepääl, eksole :) Reis oli üdini lahe – vahva reisikaaslane; entusiastlik kaasaelamine MK-l ja võistluse „ametlikud“ pre –ja afterpartid; meeleolukas naitklubi; lumelaudamine Kuutsekal (lisaväärtuseks olid lühikesed järtsid); inimesed, kes lähevad korda ja mis üldse mitte vähetähtis – pikad ja mõnusad hommiku- ja õhtusöögid. Ma lihtsalt jumaldan heas seltskonnas olesklemisi koos hea söögiga. Olen oma reisikaaslasele Katrele ülitänulik, et seda kõike sain ja suure kuhjaga pealekauba!

Kaks Draamateatri tükki – „Leekrüübe“ ja „Kõik on täis“. Esimest soovitan soojalt - meeleolukas ja naljakas. Kes teavad mu maitset, siis olen paras pipardaja meelelahutajate osas. Aga sellega jäin väga rahule. „Kõik on täis“ puhul oli imetlusväärne Taavi Teplenkovi andekus ja jaks, 10 tugrikut.

Sõbrad! Käisime ühel toredal perel külas. Viimati tegime seda 4 a tagasi. Masendavalt kaua aega tagasi ja et seda pausi enam ei juhtuks!

Kolisime. Reedel pakkusime PÖFFi suurtesse kastidesse ja nüüd me siis oleme Telliskivi tänaval, minu kodust u 3-4 min autosõidu kaugusel. Hakkan Raadiomaja taga igatsema, sest mul oli temaga oma suhe.

Täna lasin Viru Keskuse liftis bodypumpi treeneril ja ühel mu tuttaval augu pähe rääkida ja läksin nende trenni. Mis te arvate, kas ma homme jõuan telefoni kõrva äärde tõsta. Ei, loomulikult :)

Päevas mõtlen mitu korda veel olematule lumelauareisile (olen otsingul, aga lootust juba on) ja see Firenze on ikka nii hingel. Lähengi nüüd kerra koos Medicite raamatuga.

Mauh!

Vertigo on endiselt avatud

Hmm, linnapeal räägitakse, et Vertigo on surutise all uksed kinni pandud.
Tegelikult ei ole, ise helistasin ja pärisin.

O-tee-pää-lee!

Pärast seda sissekannet pühin oma nunnult laualt (see vasakpoolne, see parempoolne on koos omanikuga Val Thorensis, nuuux) tolmu, pakin asjad ja sõidan homme koos Katrega Otepääle. Ausalt, ei jõua ära oodata, mil saan sel aastal 1x laua alla!

Omadega

Olime Eval külas (16.01)

Foto: Siim

Naabritänava Naksi

Fotod: Siim

Ellerheina kontsert ERR kodukal

Aasta Muusiku kontsert

Ellerhein

Kuula siit ja vaata siit:

* György Orban – Gloria Missast nr. 9

* Arvo Pärt – Zwei Beter ( Lukas 18.9-14)
* Toru Takemitsu – Sakura (naiskoorile seadnud Ülle Sander)
* Ko Matsushita – Chi-Chi-chittanko no
* George Bizet – Seguedilla ooperist “Carmen”Laulab Juuli Lill
* Gustav Ernesaks – Sinu aknal tuvid, Purikas (naiskoorile seadnud Ülle Sander)
* Veljo Tormis – Talvehommik, Tuisk ja Virmalised tsüklist “Talvemustrid”
* György Orban – Agnus Dei Missast nr. 9

Dirigent: Tiia-Ester Loitme

väärtreklaam: Simpel Session 2009

Tänavu toimub juba kümnendat korda Simpel Session! Tegemist on Euroopa vingeima siseõhu ekstreemspordifestivaliga, kus on koheal tegijad üle maailma. Minul on pilet taskus ja tallad sügelevad juba minna. Festivali silmailu ja -valu on erikuradivinge ja sellest ilma jääda oleks hirmus kurb. Ja vot sellepärast ma lähengi ja täidan end silmini suure adrenaliinilaksuga :)

Vaata (häälega)!



Seebrad, kes pühapäeval minemas, andke märku!

Niiet siis Sessionile, kel vähegigi päev vaba ja vähegigi tahab midagi vinget näha!

Sessioni kodukas

Tasa ja targu 2009 aastas

Aasta algus on kulgenud mõnusas tempos, kus aega on olnud endale, lähedastele (pigem võiks sõna ainsuses olla) ja tööle. Kulgemine on teadlikult komponeeritud mitte puhtjuhuslik. Selline oli ka meie aastavahetus, olime kodus ja külas üks tore pere. Inimesed, kellega taaskohtumist ma naudin täiel rinnal, sest rääkida-arutada on nii palju, et sellel kõigel ei tundu olevat otsa ega äärt. Inimesed, kes inspireerivad ja motiveerivad. Ja alati on nendega kaasas ka Bambu, keda näete pildil :)

Mis siis veel on tehtud 11 päeva jooksul? Oleme käinud kahel kontserdil, esimene neist traditsiooniks saanud 1.jaanuaril Estonia kontserdisaalis (arvamus ühtib Urmase omaga) ja teine täna Lauluväljaku klaassaalis. Ellerheina tüdrukute lauluhääl rabava kõlaga, nii et aeg-ajalt tundsin veekalkvel silmi. Loodetavasti tuleb kontsert järelkuulatavaks ERR arhiivis, mõnda laulu tahaks ülekuulata.

Veel? Olen lugenud ka läbi ühe raamatu (Gerli, aitäh, hea oli!), käinud usinalt trennis ja maganud rohkem kui küll. Ahjaa, 2009 a lubadustest ehk nii palju, et püüan aeglasemini süüa, rohkem raamatuid lugeda ja kogu aeg mitte kiirustada. Teisi püüdlusi avalikkuse ees ei kuuluta :)

Siit ma tulen, aasta 2009.

Kadunud asjade võimalik leiukoht

Pärast mitmeid otsinguid oli kustumas viimanegi lootuskiir leida üles kosmeetikakott, mis kadus ära umbes poolteist kuud tagasi. Ostsin vahepeal vaid ühe väga olulise asja ja sellega piirdusin, lootus pidi viimasena surema. Praktiline inimene nagu ma olen, sain sünnaks kinkekaarte, mis oleks mu maandumist kosmeetikapoes pehmendanud. Eile võtsin vastu otsuse kui ma seda selle nädala lõpuks üles ei leia, lähen shoppama (oh õudust, igas mõttes!)

Aga mis siis juhtus täna! Ma leidsin selle üles! See oli sokikotis kõikide mu spordisokkide all peidus! Miks ta seal oli, täpselt ei tea. Aga eks ma selle mõnel unesegasel hommikul mingil põhjusel sinna poetasin... Inimesed, kui teil midagi kadunud, minge sokikotti koristama ehk leiate ka midagi üles :) Siiras õnn oli minuga!

Tähelaev - Vello Salo

Homses Tähelaevas on Vello Salo. Suurepärane inimene, kelle saade tõotab tulla väga huvitav, sest Isa Vello elu on rohkem kirju kui pühade muna.

Sügav respekt.

Maitsemeeleta

23nda öösel hakkasin vaikselt ära vajuma ja nüüdseks olen neli päeva haige olnud. Viimased paar päeva ka ilma maitsemeelta, mis on totaalselt nõme. Mida krdit ma söön kui ühtegi maitset ei tunne, samahästi võiks piparkoogi asemel veinipudelikorki närida:( Õnn on vaid see, et täna polnud voodisse isoleeritud vaid juba liigun. Aeglaselt, aga siiski. Ja isegi jõudsin paar lauamängiringi ära teha:)

23. detsember 2008

Täna oli üks paganama tore päev!
Aitäh kõigile, kes tegid taas selle päeva eriliseks ja armsaks!

2007
2006
2006

Uus musavideo - A Rühm Loterija

DownTown eesotsas Ove Mustinguga on jälle hea asjaga hakkama saanud.
Mulle meeldib selliste asjade kohta öelda, et nagu välismaa värk :) Kui Ove asja ette võtab, siis on võetud kah!

Elu pärast Tööd.

Kell oli 17:15, kustutasin viimase lahkujana tule ja sulgesin ukse.

Imeline tunne.

Aga see pilt on tehtud selles samas toas 17.novembril natuke enne südaööd ja "pool tööpäeva" oli veel ees...

minu nunnud Kristi ja Marianne