Sel nädalal avas Eesti Kontsert oma järjekordse hooaja. Algse nimega ENSV Riiklik Filharmoonia on tegutsenud kokku 65. aastat. Päris muljetavaldav vanus.
Käisime Gerliga avakontserdil Saksamaalt pärit Bochumi Sümfoonikud kuulamas, kes esitasid koos kahe hõbekõriga Bernsteini ja Šostakovitši teoseid. Oi ma olen selles žanris rumal, no nii rumal. Nagu lammas kuulan ja vaatan. Mulle meeldib kultuuri lisaks meelelahutamisele ka teadlikult nautida...no kuidagi ei osanud... Minu viga on see, et tahan kõiki süvitsi teada ja päeva lõpuks ei tea ikka mitte midagi.
Avakontsert oli silmale ja kõrvale ilus. Kuna ma olin tiba tõbine (=uimane), siis olin ka väga õigel lainel – ei nihelenud ja mõtted olid juhitud kuuldust-nähtust. Elunali oli see, et ma oleks tahtnud teoste vahel plaksutada. Teised ei plaksutanud ja minul üksi ei sobinud ka seda teha. Muusikaharidusega Gerli teadis kommenteerida, et selline on komme, et mitte ruineerida pillimehi püsti-istuma-püsti- istuma sundimisega. Inimlik.
Urmasega käivad meil sageli olelusvõitlused - mulle ei meeldi raadiost sümfooniakontserte kuulda, Urmasele jälle meeldib. Ehedana on ikka teine tera.
Peaks järgmise Estonia kontserdi välja valima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar