DM-i öö

Vaatan-kuulan DM videosid (siit, siit). Kui ma püsti seisaksin, siis mõned lood lihtsalt niidaks jalust...


"Precious"



"It`s No Good"

Poeks ehk teise inimese nahka!

Issanda loomaaed on kirju. Sama kirju on ka seltskond, kellega päevast-päeva kokku puutume. Meie ümber on palju arukaid inimesi ja nendega suheldes on tahestahtmata teatavad ootused. Oleme rõõmsad kui saame suhelda empaatiavõimeliste inimestega, kes suudavad aru saada, millal tuleks auru juurde anda ja millel käsipidurit tõmmata, nii et keegi end halvasti ei tunneks. Kurb, kui pealtnäha paljulubava olemisega inimesed ei suuda ära tajuda millal nad üle piiri lähevad ja haiget teevad. See valu ei ole midagi suurt ega ähvardavat, pigem vastik ja ebameeldiv. Justkui konnasilm, kes annab endast kinga sees tunda. Ära ei kao, muudkui närib ja lõppu nagu polegi.

Tädi Lainet enam ei ole...

Lahkunud on inimene, kes on olnud mu elus kirjeldamatult tähtsal kohal. Inimene, kes on mind armastanud, õpetanud ja minust väga hoolinud. Justkui teine ema. See on nii valus...

19.09.08

Filmisõbrahakatise tervitused Riiast!

Riias käib Arsenals.
Sõbrad-präänikud, kel puhkus või muidu igav, tulge Riiga filme vaatama! Kui kohal, hellake :)

Mina igatahes tegin täna algust.

Kodutänava parim naistagurdaja

Mul on au endale välja anda parima tiitel! Aitäh-aitäh, Anneli :) Kirjalikke ega suulisi tunnistusi pole ette näidata, aga ma arvan, et mul on õigus :)  Tagurdan kodutänavas väga kitsastes tingimustes täiesti brilliantselt tagurpidi külgboksi :-)  Täna sain järjekordselt hakkama. Autost välja astudes mõtlesin, et oleks nüüd mõni meesnaaber, kes seda märkaks. Esmapilgul ei hakanud kendagi silma. Aga õnneks viimasel minutil nägin, et majanaaber tegi  aknal suitsu. Ohh õnneks, sel korral ei läinud tühja, jess! :))

Samblavaimustus

Üksik seen samblas

Piia ja Anneli samblavaimustuses

Ilus aga mürgine

6. september, Viru raba-Kolga mõis-Viinistu

Urmas, Piia, Helle, Hanna, Anneli

Mõmmid, kes kasvavad kodus ja tahavad võita :)

Mul on üks tore noor sõps Hipp, kes on suur-suur koertesõber. Vaadake seda mõmmit, keda ta kasvatab?! See kuts väärib lemmiku poolt hääletamist – aitame Hiplil võita!

Anna oma hääl siin.

Garanteerin, et see on päris-päris koer, kuigi pildilt tudub, et kas tõesti:)

Detailides tähelepanelikum? Tuleb raskelt...

Kui minu juurde tuleks seesama kuldkalake ja paluks öelda mul kolm soovi, siis esimene kõlaks nii:

Ma soovin olla tähelepanelikum detailides. Et ma näeks-märkaks-oskaks näha. Et ma ei teeks lohakusvigu. Vigu, millest ei sõltu lõppkokkuvõttes suurt midagi, kui see, et on kohtuvalt häbi omade ja võõraste ees. Antagu mulle oskust muutuda.

2 ja 3 soov on veel sõnastamata.

Naised Pärnus

Mis siis saab kui ühel kenal õhtul saavad kuus naist Pärnus kokku? 1. lakkamatu jutuvadin

2. koleda ööklubi külastus, kus on veel koledam muusika

3. ja on nii lõbus, et anna otsad

4. kinnitus sellele, et mul on elulahedad sõbrantsid!

30.08.08

Tarmo, alles sa olid põnnadipõnn!

Läinud reede (29.08.08) oli tähtis ja meeldejääv päev – Katrini ja Tarmo pulmad. Sel hommikul Tartust Viljandisse sõites meenutasin 12. aastat, mil Tarmo on vaikselt täitnud noore ja armsa venna rolli. Sõitsin kui venna pulma ja seest oli veidi õõnes.


Tarmo tegelik nimi on Põnn, sest nii sai ta tosin aastaid tagasi ristitud:) Ta oli ka selle nime vääriline – kolmest vennast noorim, pisike kui punn, kaks suurt silma sulle otsa vaatamas, müras kõige vanema vennaga ja noris tüli keskmise vennaga, alati oli maja müdinat täis ja siis käis aeg-ajalt pinda, et lähme metsa püssi laskma. Kui ta Tallinnas külas käis, pidime alati liitrite kaupa Mc Donaldsi jäätisekokteili ostma ning kilode viisi burgerit ja friikaid. Ühesõnaga oli põnnadi-põnnadi kõikide oma armsat soovidega. Vanemaks saades kadusid lapsikused, asemele tulid mehisemad tegemised. Aga Põnni toredus ei ole kusagile kadunud ja hoolib tuntavalt oma lähedastest.

Katrinil on vedanud, et ta Põnniga kokku jooksis. Kaks noort ja armast inimest. Soovin neile lõputult õnne ja palju lapsi, keda ma olen nõus hoidma :)

02.09.08

Inspireerivad ja andekad inimesed on mulle tohutult suureks motivatsioonimootoriks. Olen õnnelik, et nendega kokku puutun.

25.08.08

Sinine esmaspäev, iga nurga ja kandi pealt.

Pilvepealne lugu

Promenade Sentimentale (Vladimir Cosma)
Soundtrack Diva Cover

Segadus juurtearmastuse ja uueihaluse vahel

Arhitektuurimuuseumis on keldrikorrus täis fotosid, mis aitavad meenutada Tallinnas lammutatud ja kohe-kohe elutee lõpule jõudvaid maju. Olen pealinnas elanud 14 aastat ja see on piisav aeg, et unustada kunagi nähtut. Jalutasin eksponaatide vahel ja minu sees tekkis paras segadus.

Olen pigem sedatüüpi inimene, kes ei söösta allkirju andma millegi lammutamiseks, et asemele tuleks uus ja uhke. Armastan vanu ehitisi, milledel oleks poognate viisi lugusid rääkida. Kõike seda kirevat on ümberringi nii palju, olgu siis vähemalt hooned vanad ja ajalooga... Austan juuri, mis on sügaval. Eksponaattahvlitelt lammutatud majade nimekirja lugedes tuli võdin peale. Neid hooneid, millede surma üle on otsustatud Tallinna LV-s, on hämmastavalt palju. Teades, et seal taga on paljuski rahateenimise eesmärgil tehtud otsused, tuleb kurbus peale.
Ja-jaa, ühelt poolt annan endale aru, et miski siin maailmas ei ole jääv ja uuendustega tuleb kaasas käia. Mõistan, kui tegu on vanade pehkinud puumajadega, tuleb nad maha lammutada, elamiseks pole seal enam ruumi ega kohta. Aga miks me ei võiks vanu maju (eriti eestiaegseid) taastada oma originaalkujul? Põhjuseks on kindlasti ebapraktilisus, sest need ruumid ei toodaks piisavalt raha. Või näiteks Sakala Keskus. Muidugi olin lammutamise vastu. Nüüd aja möödudes olles töötanud Raadiomajas, mõistan, et vana uueks vuntsimine ei ole ratsionaalne. Samas tahtnuks hirmsasti, et Sakala oleks jäänud alles. Võta sa siis kinni…

Näitus "Lammutatud Tallinn 1991–2008"

Ilus iPhone on ametlikult kohal

Läinud neljapäeva õhtul kiirustasin Viru Keskusesse kahel põhjusel – näeb vanu kolleege (palju ja korraga) ja lisaks oli mul sportlik turundusinimese huvi, kuidas imeloom Eestis vastu võetakse.

Esimestel minutitel tuli EMT nostalgia peale, tahtnuks ise olla killuke kõigest sellest. Soov kogeda tehnoloogilisi uuendusi omal nahal ja olla osa suurest masinavärgist voolab endalegi teadmata veel veres. Kultuuriline võõrutusravi pole viie kuu jooksul vilja kandnud. Elasin südamest kaasa, et kõik toimiks – oleks inimesi, tehnika (sh DG;) toimiks nagu kellavärk, oleks piisavalt ajakirjanikke kohal jne jne. Ja toimiski! Istusin koos ajakirjanikega pressikal, sest tahtsin olla sealsamas lähedal. Ma tean, et see kõlab ebanormaalselt, aga mis sa teed, 11a on jätnud oma jälje.

Esimese telefoni õnnelikuks omanikuks sai mu hea tuttav. Mul on selle üle vaid hea meel, sest tegemist Apple`i fänniga. Vastupidiselt minule, kes küll imetleb ilusat iPhone väljanägemist ja ikoonide maailma, aga telefoni omanikuks ei taha saada mitmel põhjusel.

Pärast südaööd kõndisin uksest välja ja kulturnikuhing põksus taas põues. Hommikul läksin ajasin oma asja. Saatku EMTd edu, usun, et see õnnestub, sest eestlased on piisavalt edevad.

Maailmanunnu Viv

Uued olulised inimesed minu uues elus

Kollegidega suvepäevadel 19.-20.08.08

Uskumatult lahe Ruja!

Kui keegi küsiks, kas minna või mitte minna, siis kindlasti minna!

(15.08.08)

Õhus on armastust. Leiate ta Tartust!

Sigin-sagin-rigin-ragin, nii tuli tARTuFF!

Olen neljandat päeva Tartus ja naudin esimesi töövilju.
Pauligi kohvitelgis saab luulet, laulu ja tõsist juttu. Raekoja platsil ja Athena Keskuses filmi.

Inimesed on õnnelikud. Tulge ka nautima. Kui sajab vihma, oleme telgis ja kui on kuiv vaatame filmi. Kogu info leiate tARTuFFi kodukalt http://www.tartuff.ee/.

Näeme!

Pildi autor on Berrak.

Tegelikult on ka olevik helge

Tahaks kirjutada, mis tehtud, mis teoksil. Kirjutan kui aeg tuleb. Hetkel on sellega kuri karjas ja kitsas käes. Praegu läheb aur siia :) Ehh, üle 14 aasta lähen suisa 6 päevaks Tartusse, täitsa toredalt imelik:)

Sõpradele kallistused!