reede, september 26

Poeks ehk teise inimese nahka!

Issanda loomaaed on kirju. Sama kirju on ka seltskond, kellega päevast-päeva kokku puutume. Meie ümber on palju arukaid inimesi ja nendega suheldes on tahestahtmata teatavad ootused. Oleme rõõmsad kui saame suhelda empaatiavõimeliste inimestega, kes suudavad aru saada, millal tuleks auru juurde anda ja millel käsipidurit tõmmata, nii et keegi end halvasti ei tunneks. Kurb, kui pealtnäha paljulubava olemisega inimesed ei suuda ära tajuda millal nad üle piiri lähevad ja haiget teevad. See valu ei ole midagi suurt ega ähvardavat, pigem vastik ja ebameeldiv. Justkui konnasilm, kes annab endast kinga sees tunda. Ära ei kao, muudkui närib ja lõppu nagu polegi.

Kommentaare ei ole: