Inspireerivad noored

Kohtasin neid täna KUMUs, viit inimest koondab nimi TADaC ja nad on Helsingi Teatriakadeemiast.

Nädal 12

Kõige kiirem ajakulg, mis on segunenud kõige uuega.

@PÖFFi lammas, kelle jalad värisevad.

14.03.2008,- lahkusin, et avada uus uks...

Nädal tagasi oli mu viimane tööpäev EMTs. Kokku olin palgal 4118 päeva ehk 11 aastat ja kopikaid peale. Tegelikult on see uskumatult pikk aeg, peaaegu 1/3 mu elust ehk minu kõige olulisemad kujunemise aastad. Ega ma palju mööda pane kui ütlen, et mu kolleegid ja mu töökeskkond on andnud suure panuse sellesse milline ma praegu olen.

Ma veel ei tea, kas ma tegin vea, et nii pikaks ajaks jäin... Aga üks on kindel, olen tööandjale tohutult tänulik nende tutvuste eest, mis mulle aastate jookul sülle kukkusid. Mul oli suur rõõm suhelda toredate ja professionaalste koostööpartneritega, kellest paljud olid mulle ka eeskujuks...

Mu lähedased kolleegid olid kui pereliikmed, kellest oli tohutult kurb lahti rebida. Töökaaslastena olid nad parimad, mida ma üldse oleks osanud ette kujutada. Meie tugeva sideme alustalad olid vastastikune respekt ja hoolimine. Külg-külje kõrval nii rõõmustades, kurvastades kui vihastades. Mul on suur süda, mis mahutab väga palju mälestusi. Ja mis kõige peamisem – sõbrad jäävad!

Mulle kingiti maailma kõige armsam fotoalbum koos pühendustega. Seda on raske lugeda, sest pisarad hakkavad ojadena voolama...


I miss you...

Hullumajapuhvet

Olen uuel ametipostil, täna esimest päeva.

Olen endiselt haige, ei saa kuidagi jagu köhast, nohust ja kurguvalust.
Laupäevast kuni tänaseni olen kaifinud kolme erinevat balletietendust. Tahate ma tantsin teile:)
Laupäeval ja pühapäeval olime Katsi kodus Jõhvis.
Reedel oli minu lõpupidu EMTs, mis kestis praktiliselt kl 13-02.30.

Ja sellest kõigest ma kirjutaks, kui aega oleks...

Võitlus tõvega jätkub

Vahendid:

- küüslauk
- ingver
- mesi
- sidrun
- sinepipulbri jalavann
- Citrosept
- Carmolis tilgad
- kummelitee

Seda kõike olen ma viimase kolme tunni jooksul tarbinud ja tahan terveks saada, palun...

11.03

Täna on Urmase päev,
sest ju tema sünnipäev!
Lõhnad, lipsud, tordid, kallid,
ehk üks mõnus rõõmuralli.

Lill!

Kuidas mõttejõud palaviku seljatas

Eile oli kummaline päev. Tundsin end tööl nigelalt, aga mõtlesin enesetunde rahuldavaks. Kella 15ne koosolek lõppes 17.30 ja kui koju jõudsin, näitas kraadiklaas 38.5c. Kuna mul on sel nädalal palju tegemisi ja ühtlasi viimane tööpäev EMTs, siis olen end taas terveks mõelnud. Silmad küll natuke läigivad, aga ehk olengi veel särasilmsem :)

Palun, ma tahan tagasi...

On öö ja kass luusib ringi :(

Saabusin St.Antonist u 7 tundi tagasi ja palun ma tahan tagasiiii...

Ma olen nõus hommikul vabatahtlikult üheksale inimesele putru keetma ja olen nagu viis kopikat kell 9 tõstukil.

Minu sõbrad ja meie spordilaager, auuuuuu!

Pildid.

"koolitus"

Sain väga lugupeetud koolitusfirmalt järjekordse uudiskirja, mis algab sõnadega:

Tere, meediahuviline!

Kirjutan Sulle esimest korda. Varem suhtlesin Sinuga aastaid ajakirjanduse vahendusel, sest olen pea kogu oma teadliku elu olnud tegev meedias.

Järgnev tohutut pikk kirjake sellest, kuidas allakirjutaja saaks mind paremaks ja targemaks muuta...

Sind oodates
Ingrid Tähismaa


__________________________

Tülgastav!

Esimesed reaalsed stressinähud

11.3 aastat on käidud, SEITSE reaalselt tööpäeva on veel käia.

Päevad lähevad tohutu kiirusega...
Mis tekitavad stressi?

• Isiklike asjade pakkumine (alates 8 paarist jalanõudest lõpetades seminari kaustadega. Kahe mainitu vahele jääb veel vä-ga palju asju). Vihkan asju!
• Võrgukettalt isiklike asjade välja sorteerimine.
• Kontaktide korrastamine, kellele on vaja saata lahkumismeil.
• Outlookist väga olulise välja noppimine ja kolleegidele edastamine.
• Partnerite kontaktide saatmine järeltulijale.
• Võrgukettalt vajalike tööasjade määratelmine ja märgistamine. Hiljem tõstetakse järeltulija arvutisse.
• Minust mahajäävad poolikud projektid.

Ja kui mõelda Outlooki ja C-ketta ja võrguketta peale, siis seda kraami polegi nii vähe, mis on 11a jooksul tekkinud...

Aamen!

Väike error

Ma ei suuda päris lõpuni mõista Leonhard Lapini loomingut. Ma lihtsalt ei saa mütsigi aru.
Aga eks võhikud ei peagi aru saama. Enne tuleb vaeva näha, et arusaamisalgeid tunnetada. Aga ma ei ole vaeva näinud.

Kameeliadaam Estonias

Olen viimase aasta jooksul vaadanud päris mitut balletietendust. Teada on tõsiasi, et vaatamine teravdab silmavaadet ja muudab kriitilisemaks. Reedel (22.02) Estonias nähtud „Kameeliadaam” ei tekitanud minus erilisi tundeid ja võtsin seda kui lihtsalt mõnusat ajaviidet. Ei saa mainimata jätta, et lavakujundus oli väga ilus! Kahjuks aga kohati natuke klišeelik, pean silmas just lillelisi videoinstallatsioone jms.

Arvan, et seda etendust peaksid emad koos tütardega vaatama minema, sest viimased oskaksid kindlasti eriliselt hinnata värvlilisi ja kullakarralisi kliente ja kauneid baleriine, kellega soovitakse samastuda. Seda näeb eriti armsalt vaheajal kohvikus, kus nii mõnigi plikatirts kinga libistab. Estonias istudes mõtisklesin, huvitav kui palju annavad seesugused etendused juurde lapse intellektuaalsele arengule. Mina lapsepõlves käisin väga harva kontsertidel ja teatris ja arvan, et olen paljust ilma jäänud. Vundament on kindlasti nõrgem…

Pildi tirisin Rahvusooper Estonia kodukalt.

Võimas Zemfira!

Tänasel Zemfira kontserdil oleks ka kõige tuimemad kalad tantsu löönud. Pöörane Zemfira rokkis täiega ja täitis iga millimeetri oma häälega. See oli tõesti võimas. See naine on pöörane!

Lõpp on lähedal

Saan veel ametlikult neljal esmaspäeval Valge tänava valget värvi majast sisse astuda. Pärast seda saab minust külaline.

Aeg tiksub tik-tak-tik-tak...

8 - 17.2008

Mõned sündmused, mis tegelikult vääriks pikemat muljetamist. Hetkel lühidalt:

17.02 Sisemised heitlused, kas minna trenni või pikemale jalutuskäigule. Valisin viimase.

16.02 KUMU/ Joan Mirò näitus + Urmas Oreki eestvedamisel toimunud loeng.
Minusugune võhik peaks alati abstraktset kunsti vaatama koos giidiga. Ilma läheb tõesti raskeks :) Muuseas, sain Miròst päris toreda konspekti.

15.02 Draamateater/ Bulgakoff
Etendus pääseb mu teatrietenduste top viide.

14.02 konverents “Kuidas teha head hästi”
Põnev, põnev, põnev… Kui minust ei saaks kultuuriturundaja, siis saaks minust sotsiaalse ettevõtluse viljeleja :)

12.02 Rahvusraamatukogu konverentsisaal / filmi „ Pimedad aknad” (Eesti Telefilm1968.a.) esilinastus.
Inimesed, leidke see võimalus ja vaadake seda!

9.02 Vanemuine / „Trubaduur” esietendus
Vanemuise ooperietendustes naljalt ei pettu. Tegemist taaskord hea ooperiga. Ainus asi, mis mind häiris oli valgustuskunstniku valikud ja käekiri.

8.02 Sadamateater / „Sigmund ja Freud”
Kummaliselt lahe etendus. Pärast etendust kratsisime kukalt ja hakkasime sümboleid sõnadesse vormima.

Elu on siiruviiruline ja pealt kullakarvaline

Sõbrad, ma olen ikka elu ja tervise juures, aga oma tegemiste kirjapanemiseks ei ole leidnud piisavalt mahti. Nüüd näpistan aega ja talletan mõned kuupäevad:

07.02„Teeme ära 2008” kommunikatsioonitiimi ajurünnak, mis kestis kl 19-22:30ni.
6.02 ”Teeme ära 2008” infotund ja palju toredaid inimesi.
4.02 panin EMT-s avalduse lauale, minu viimane tööpäev on 14.03. Emotsioonid...
1.-3. 02 EMT alternatiivsed talvepäevad Otepääl! Vahepeal käisin kõrvadel, nii lahe oli!
02.02 sain lumelaua valgeks! Kui ikka lund pole ja mägi väike, siis tuleb nautida sedagi piskukest mida emake-loodus andnud on.
31.01 toimus EMT elulaheda tüdrukutekamba kogunemine SOHO vastas käbi kahe korruse korteris :) Oioi, meil on lahedad kogunemised, kus kõik 10 tüdrukut räägivad korraga:)
30.01 õhtul kella 20 paiku ütlesin oma uuele tööandjale „JAH”.
29.01 minu esimene inglise keele tund eraõpetaja juures.
28.01 käisime Andres Mustoneni autoriõhtul. Ta on geniaalne muusik. Gerli samal teemal.
27.01 veetsin enamuse päevast Simpel Sessionil ja ei saanud öösel und, sest adrenaliinikogused veres oli üle keskmise.

Kuupäev, mis läheb ajalukku

04.02.2008
kell 13:28

26.01.08

Tänases päeva on olnud tohtult palju emotsioone ja sõbratundeid.
Miks on küll nii, et oma heast tervisest saad siis teada, kui keegi lähedastest on haige ja põdur.
Oma tugevatest tunnetest saad siis aru, kui oled kusagile minemise äärel...

Õhtu koos Tšaikovskiga

Panin klapid pähe ja kuulan „Luikede järv“ plaati, mis on igati ilus jätk eilsele kolmetunnisele Tšaikovski autoriõhtule, mida juhtis Raivo Järvi. Estonias musitseeris ERSO Toomas Vavilovi taktikepi all, laulsid Rauno Elp, Heli Veskus, oma taset näitas pianist Marko Martin, viiuldaja Arvo Leibur. Kahe viimase esitus oli žanrist „ei julgenud end liigutadagi“. Kogu pika kontserdi jooksul oli ainus mõtlemiskoht kuis „Jevgeni Onegini“ noort ja habrast Tatjanat vaadata Heli Veskuse kehastuses. Muidugi oli ka kahju, et ma vene keelt nii hästi ei valda, et aru saada soprani esituses luulelistest tekstidest.

Tšaikovski muusika on nauditav, kuhu on helilooja on sisse põimunud muuhulgas vabaduse nautleja ilu ja armastusest puutumata jäänud inimese valu. Minu meeleolu kõige parem ilmestaja oli viimane pala - avamäng „Romeo ja Julia“, kus kurbus ja rõõm oli sünkroonis minu mõtetega ja tunnetega.

Imekspandav oli aja kiire vool, kolm tundi andis tunda vaid sabakondist, mis jäi natuke kangeks.

Kavas oli:Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23, I osa (Marko Martin) Balletisüit "Luikede järv" Lõpustseen ooperist "Jevgeni Onegin" vaheaeg Balletisüit "Pähklipureja" 2 pala viiulile ja orkestrile op.42 (Skertso ja Meloodia) Avamäng "Romeo ja Julia"

Olen rahul, et ma selle kontserdi Eesti Kontserdi kavast üles noppisin.

Teadaanne

Elu on paganama kiire, ilus ja ootamatusi täis!
Papagoi kombel väidan taas, et ärge unustage unistada, sest see on vajalik unistuste täitumiseks!