Õhtune Oslo Filharmoonia Orkesti kontsert oli minu selle aasta parim elamus selles žanris!
Super esitus ja super Norra viiuldaja Henning Kraggerud! Tema esituse ajal ei hinganud ega liigutanud ükski inimene terves Estonia saalis. Kontserdi lõpus suurimad ovatsioonid, mida ma eales selles saalis kuulnud olen ja kokku 4 lisalugu. Suurel kontserdil lisalood, see on midagi väga uut minu jaoks. Joovastav!
Urmas katarsisest ja muusikast.
neljapäev, august 30
Hooaeg avatud, auto lömmis, aga tuju ikka hea!
Tänase päeva üks väljakutse oli leida parkimiskoht Gustav Adolfi Gümnaasiumi juures, et jõuda õigeaegselt Eesti Kontserdi hooaja pressikale ja väga ilusa Mederi saali sisseõnnistamisele. Kõik läks plaanitult, isegi väga hästi. Sain tuttavaks inimesega, kellega tutvust olin ammu oodanud. Good! Ja muidugi Eesti Kontsert ja tema tegemised, kevadesse jääb eriti magus maiuspala, nämm.
Ahjaa, auto parkisin Kooli tänavale sellisele hoovitaolisele maalapile, kõik oli vinks-vonks. Pärast kahetunnist üritust kepslesin rõõmsal sammul auto juurde. Ja mida ma näen?! Üks Ford Sierra tahab koha sisse võtta mu auto esiistmel?! No kohe täiega, gaas peal, pleki krägin, mina jooksen, prõmmin vastu Sierra juhipoolset aknaklaasi ja vererõhk tõuseb. Välja astuvad vanem proua ja tema tütar (täheldasin silmatorkavat sarnasust).
Minu suunal esimene nõue (kaagutaval toonil): Tunnistage end süüdi! Teie olete ju süüdi, et ma teile otsa sõitsin! Siia pole kunagi mitte keegi selliselt autot parkinud!
Teine nõue (kaagutaval toonil): Makske mulle otsemaid kinni mu katkine stange ja tuli.
Ma olin arvatavasti universumi kõige rahulikum inimolend, sest ma teadsin, et ma pole süüdi. Hakkasime maid jagama. Ei saa kaubale, sest nad nõuavad minult jätkuvalt süü tunnistamist ja nende auto parandamist, arvatavasti seal ja kohe! Helistan nõutult 110 ja palun abi. Mida teha kaagutavate naistega, üks hullem kui teine (noorem oli agressiivsem, vanem ähvardas lisaks kohtuga). Sõbralik 110 palus rahumeelse kokkuleppe saavutamist. Kurvastasin infoga, et oleme u 20 min maid jaganud ja tulemusteta. Liikluspolitseiga läheb aega, no mis siis ikka, ootame! Umbes 5 min pärast helistas politsei tagasi ja palus kohtuga ähvardajaga juttu vesta. Taas lootusetu. Tuleb politsei. Siis sai kohe täiega nalja, liialdamata. Tädid nõudsid, et politsei teeks mulle trahvi ja kui politsei teatas, et tal pole alust siis teatati kriiskaval häälel „ahniiii, te olete tuttavad?!“ Kahju, et ma ei oska kirjalikult ja emotsioonidega edasi anda seda seletust, miks Sierra mulle sisse sõitis ja neid kõiki süüdistavaid lisasid juurde. Politsei oli äärmiselt sõbralik, kannatlik ja andis 41a sündinud tädile mõista, et kui ta ei suuda oma universaal Sierrat manööverdada, siis on paha lugu küll. Siis ta tuletas meelde, et ka Sierral on 3 tahavaatepeeglit, mis on mõeldud vaatamiseks :)
Umbes 1 tunnine saaga lõppes sellega, et tädi nõustus oma süüd allkirjaga tõendama. Aga tõenäoliselt olen siis varsti kohtusse minemas, sest mina olen süüdi, et ma auto Kooli tn parkisin ja võib-olla saan veel karmima süüdistuse – oman autot ja julgen sellega sõita! :-)
Ahjaa, auto parkisin Kooli tänavale sellisele hoovitaolisele maalapile, kõik oli vinks-vonks. Pärast kahetunnist üritust kepslesin rõõmsal sammul auto juurde. Ja mida ma näen?! Üks Ford Sierra tahab koha sisse võtta mu auto esiistmel?! No kohe täiega, gaas peal, pleki krägin, mina jooksen, prõmmin vastu Sierra juhipoolset aknaklaasi ja vererõhk tõuseb. Välja astuvad vanem proua ja tema tütar (täheldasin silmatorkavat sarnasust).
Minu suunal esimene nõue (kaagutaval toonil): Tunnistage end süüdi! Teie olete ju süüdi, et ma teile otsa sõitsin! Siia pole kunagi mitte keegi selliselt autot parkinud!
Teine nõue (kaagutaval toonil): Makske mulle otsemaid kinni mu katkine stange ja tuli.
Ma olin arvatavasti universumi kõige rahulikum inimolend, sest ma teadsin, et ma pole süüdi. Hakkasime maid jagama. Ei saa kaubale, sest nad nõuavad minult jätkuvalt süü tunnistamist ja nende auto parandamist, arvatavasti seal ja kohe! Helistan nõutult 110 ja palun abi. Mida teha kaagutavate naistega, üks hullem kui teine (noorem oli agressiivsem, vanem ähvardas lisaks kohtuga). Sõbralik 110 palus rahumeelse kokkuleppe saavutamist. Kurvastasin infoga, et oleme u 20 min maid jaganud ja tulemusteta. Liikluspolitseiga läheb aega, no mis siis ikka, ootame! Umbes 5 min pärast helistas politsei tagasi ja palus kohtuga ähvardajaga juttu vesta. Taas lootusetu. Tuleb politsei. Siis sai kohe täiega nalja, liialdamata. Tädid nõudsid, et politsei teeks mulle trahvi ja kui politsei teatas, et tal pole alust siis teatati kriiskaval häälel „ahniiii, te olete tuttavad?!“ Kahju, et ma ei oska kirjalikult ja emotsioonidega edasi anda seda seletust, miks Sierra mulle sisse sõitis ja neid kõiki süüdistavaid lisasid juurde. Politsei oli äärmiselt sõbralik, kannatlik ja andis 41a sündinud tädile mõista, et kui ta ei suuda oma universaal Sierrat manööverdada, siis on paha lugu küll. Siis ta tuletas meelde, et ka Sierral on 3 tahavaatepeeglit, mis on mõeldud vaatamiseks :)
Umbes 1 tunnine saaga lõppes sellega, et tädi nõustus oma süüd allkirjaga tõendama. Aga tõenäoliselt olen siis varsti kohtusse minemas, sest mina olen süüdi, et ma auto Kooli tn parkisin ja võib-olla saan veel karmima süüdistuse – oman autot ja julgen sellega sõita! :-)
Alustades sotsiaalpoliitilistest maalidest ja lõpetades kuldse kohviga kuldses tassis (28.08)
Tööpäev läbi ja kimasime hea sõbraga KUMUsse, sooviga ära vaadata tänapäeva kunstnike vaimusünnitused. Tagasihoidliku näituse nimi oli Kaheksakümnendad sulgudes. Mäletan seda aega hästi – alates Gorbatšovi viinakeeluga (mu ema töötas sööklas), lõpetades uudistega, et Tallinnas toimuvad öölaulupeod ja me vist saame vabaks.
Väikese näituse peale kulus ootamatult palju aega. Otsisime sümboleid, sõnumeid ja tekitasime peaaegu iga pildile oma loo. Olles selle ajastuga paremini kursis kui näiteks 20 sajandi esimese poolega, oli see päris lihtne. Olime sealjuures nii tähtsad ja uskusime teineteise legende :-) Kahjuks läks lõpp käest ära, sest heatahtliku ja kojuigatseva pilguga saaliteenindajad põrnitsesid altkulmu ja palusid mõttes, et need kaks uudishimulikku ja tigukiirusel liikuvat inimest saalist lahkuksid. Näituselt võtsin kaasa soovi muretseda endale kiiremas korras laste „Kalevipoeg“ ja see läbi lugeda.
Vahepeatus Nokus. Kodused kotletid ja piim.
Hoolitsesime selle eest, et päev saaks väärika punkti. Lihtsalt midagi ilusat ja avastamata. Hotelli Telegraaf lobby? Hea cappochino! Oioi kui uhke! Kaerakäkid olid kohvi hinna sees. Aga veel? Hinna sees oleks võinud olla näiteks ilus küünlaalus, raamatud kaminasimsil, maalid seinal, peen suhkrutoos. Noh, kliendi vabal valikul 1 ese. Kohvi maksis 50 krooni ja 1 ese pealekauba oleks kuidagi normaalne tundunud :)
Väikese näituse peale kulus ootamatult palju aega. Otsisime sümboleid, sõnumeid ja tekitasime peaaegu iga pildile oma loo. Olles selle ajastuga paremini kursis kui näiteks 20 sajandi esimese poolega, oli see päris lihtne. Olime sealjuures nii tähtsad ja uskusime teineteise legende :-) Kahjuks läks lõpp käest ära, sest heatahtliku ja kojuigatseva pilguga saaliteenindajad põrnitsesid altkulmu ja palusid mõttes, et need kaks uudishimulikku ja tigukiirusel liikuvat inimest saalist lahkuksid. Näituselt võtsin kaasa soovi muretseda endale kiiremas korras laste „Kalevipoeg“ ja see läbi lugeda.
Vahepeatus Nokus. Kodused kotletid ja piim.
Hoolitsesime selle eest, et päev saaks väärika punkti. Lihtsalt midagi ilusat ja avastamata. Hotelli Telegraaf lobby? Hea cappochino! Oioi kui uhke! Kaerakäkid olid kohvi hinna sees. Aga veel? Hinna sees oleks võinud olla näiteks ilus küünlaalus, raamatud kaminasimsil, maalid seinal, peen suhkrutoos. Noh, kliendi vabal valikul 1 ese. Kohvi maksis 50 krooni ja 1 ese pealekauba oleks kuidagi normaalne tundunud :)
pühapäev, august 26
Minu hea rutiin
Igal sügisel saabub meeldiv rutiin. Olukorra kuulutajad, nähud ja tegemised:
- hommikul ärkan ilma suurema vaevata, õigemini mitte väga suure vaevaga
- teen kodus süüa
- joon tihedamani teed
- suudan korra nädalas leida aega kodu koristamiseks
- väisan palju erinevaid näituseid ja/või nendega kaasnevaid loenguid
- jätkan ja/või lähen kooli või kursustele jms (kaasnevad ka valikuraskused)
- tassin voodisse erinevaid kultuuriloo ja kunstiajaloo raamatuid
- suur trennitegemise isu
- toitun tervislikumalt
- (tahaks olla) üleüldse kodusem
- hommikul ärkan ilma suurema vaevata, õigemini mitte väga suure vaevaga
- teen kodus süüa
- joon tihedamani teed
- suudan korra nädalas leida aega kodu koristamiseks
- väisan palju erinevaid näituseid ja/või nendega kaasnevaid loenguid
- jätkan ja/või lähen kooli või kursustele jms (kaasnevad ka valikuraskused)
- tassin voodisse erinevaid kultuuriloo ja kunstiajaloo raamatuid
- suur trennitegemise isu
- toitun tervislikumalt
- (tahaks olla) üleüldse kodusem
Kuuekümnendate hingamine
Arhitektuurist huvitunud, kiirustage!
Viimaseid päevi on üleval näitus Kuuekümnendad. Eesti moodne arhitektuur.
Aega võiks planeerida u 1.5-2 tundi ja tühja kõhuga ei soovita minna.
Ahjaa, kui juba olete majas, ärge unustage keldrikorrust. Ilu on vaataja silmades, aga siiski, minu arvates sai Rahvusringhääling endale ilusa maja!
Täiendus: Paganamapihta, keldrikorruselt korjati ära kõik maketid - näitus sai tänasega läbi.
kolmapäev, august 22
Meeldiv kompott: Brigitta Festival-Leigo-Broadway Gala
Eelmisel nädalal sattusin üritustele, mis olid oma olemuselt nii erinevad ja tõid kaasa veel rohkem erinevaid emotsioone.
Brigitta Festival. Minu elu esimene. Ma olen igati tänulik oma heale sõbrale, kes ettepanekuga välja ilmus. Head mõtted saavad teoks, igal juhul! Kloostri varemed olid omandanud hoopis teise ilme ja hingamise. Carmina Buranat olen korra kuulnud, aga sel korral musitseerisid Moskva muusikud. Midagi uut. Lisaks Fine Five tantsijad. Ma lähen muu maa muusikuid alati suure põnevusega kuulama. Vaatamata sellele, et ma professionaalses mõttes vahet ei tee, annan väga subjektiivse arvamuse oma kõrva- ja kõhutunde järgi. Hakkan võrdlema ja oma skeeme aretama. Nautisin üritust ja õhtut!
Leigo mu Leigo. Laupäeval kiirustasime Birdi kuulama, keda mul on olnud õnn üks kord juba kuulata. Ta plaatigi olen kodus mitmel korral leierdanud. Vana oli vormis, laulud tuttavad ja olemine eriti chill. Leigol kogetut on raske edasi anda, seda peab nägema. Õhtu oli mega. Gerli blogist saab lisa lugeda.
Brodway Gala. Olen ära vaadanud (vist) kõik Vanemuise muusikalid + 2 x Memory kontsert + A.L. Webbery Gala. Tänu sellisele suurele manustamisele olid paljud laulud tuttavad ja artistegi omajagu nähtud. Hing erutus Stephen Hansenit kuulates. Õnneks tuleb ta taas Eestisse ja laulab mulle koos Geli Padari ja Liisi Koiksoniga. Kokkuvõttes oli kontsert tore ja just nendele inimestele, kellel pole olnud õnne juba nii palju sarnastest hitiparaadidest osa saada. Vanemuine go, go!
Ja veel. Väisasin lemmik talu maamunapeal – Hinni Talu, kus elavad maailma armsad sõbrad ja nende taksi Pambu :)
sisseelamine
Brigitta Festival. Minu elu esimene. Ma olen igati tänulik oma heale sõbrale, kes ettepanekuga välja ilmus. Head mõtted saavad teoks, igal juhul! Kloostri varemed olid omandanud hoopis teise ilme ja hingamise. Carmina Buranat olen korra kuulnud, aga sel korral musitseerisid Moskva muusikud. Midagi uut. Lisaks Fine Five tantsijad. Ma lähen muu maa muusikuid alati suure põnevusega kuulama. Vaatamata sellele, et ma professionaalses mõttes vahet ei tee, annan väga subjektiivse arvamuse oma kõrva- ja kõhutunde järgi. Hakkan võrdlema ja oma skeeme aretama. Nautisin üritust ja õhtut!
Leigo mu Leigo. Laupäeval kiirustasime Birdi kuulama, keda mul on olnud õnn üks kord juba kuulata. Ta plaatigi olen kodus mitmel korral leierdanud. Vana oli vormis, laulud tuttavad ja olemine eriti chill. Leigol kogetut on raske edasi anda, seda peab nägema. Õhtu oli mega. Gerli blogist saab lisa lugeda.
Brodway Gala. Olen ära vaadanud (vist) kõik Vanemuise muusikalid + 2 x Memory kontsert + A.L. Webbery Gala. Tänu sellisele suurele manustamisele olid paljud laulud tuttavad ja artistegi omajagu nähtud. Hing erutus Stephen Hansenit kuulates. Õnneks tuleb ta taas Eestisse ja laulab mulle koos Geli Padari ja Liisi Koiksoniga. Kokkuvõttes oli kontsert tore ja just nendele inimestele, kellel pole olnud õnne juba nii palju sarnastest hitiparaadidest osa saada. Vanemuine go, go!
Ja veel. Väisasin lemmik talu maamunapeal – Hinni Talu, kus elavad maailma armsad sõbrad ja nende taksi Pambu :)
sisseelamine
Minu elu esimene kaebekiri
Eile pidin kiiremas korras leidma ilusalongi, kes mind teenindaks. Oli vaja, detailidesse ei laskuks :) Oma ihukoht ei saanud kiirelt vastu võtta :S
Kaubanduskeskuses on tuntud värvides ilusalong. Mind juhatati pisikesse tuppa, kus mul kargas näkku pesemata kohvikruus (arvatavasti oli see eelmis kliendi oma). Ja siis 1h 15min ebaprofessionaalselt teenindamist. Teenindaja küüned olid nii pikad, et ma tõeliselt imestasin kuidas ta neid instrumente käes hoiab ja kui tuli õnnehetk, massaaž loomulikult, siis tundsin ta sõrmuse kivi suurust. See kriipis. Massaažist ei olenud muidagi ka juttu, tegemist oli ebamäärase silumisega. Ma olin kannatlik, hästi kannatlik. Tüdruk ise ei suhelnud, tegtses vaid tigukiirusel. Viimane isegi on vist ok, ega salongis ei kiirustatagi. Kui protseduur oli lõppenud, siis lausus "valmis". Võtsin oma jalad, mis peavad mind läbi elu kandma, letilt maha ja läksin tehtud töö eest raha välja käima. 400 krooni küsiti. Maksin ära, mõtlesin, et olengi ehk liiga kriitiline...
Läksin koju, viskasin pilgu tehtud tööle, kuidagi ei saanud rahule jääda. Ja seda veel 400 krooni eest.
Täna marssisin tööle, võtsin 15 minutit ja kribasin valmis väga sõbraliku kaebekirja ja "send".
Eiei, ma ei räuskanud ega õiendanud. Ma lihtsalt kirjeldasin rahulolematu kliendi emotsiooni sooviga sellele salongile teada anda, et võtke ometi midagi ette!
Kaubanduskeskuses on tuntud värvides ilusalong. Mind juhatati pisikesse tuppa, kus mul kargas näkku pesemata kohvikruus (arvatavasti oli see eelmis kliendi oma). Ja siis 1h 15min ebaprofessionaalselt teenindamist. Teenindaja küüned olid nii pikad, et ma tõeliselt imestasin kuidas ta neid instrumente käes hoiab ja kui tuli õnnehetk, massaaž loomulikult, siis tundsin ta sõrmuse kivi suurust. See kriipis. Massaažist ei olenud muidagi ka juttu, tegemist oli ebamäärase silumisega. Ma olin kannatlik, hästi kannatlik. Tüdruk ise ei suhelnud, tegtses vaid tigukiirusel. Viimane isegi on vist ok, ega salongis ei kiirustatagi. Kui protseduur oli lõppenud, siis lausus "valmis". Võtsin oma jalad, mis peavad mind läbi elu kandma, letilt maha ja läksin tehtud töö eest raha välja käima. 400 krooni küsiti. Maksin ära, mõtlesin, et olengi ehk liiga kriitiline...
Läksin koju, viskasin pilgu tehtud tööle, kuidagi ei saanud rahule jääda. Ja seda veel 400 krooni eest.
Täna marssisin tööle, võtsin 15 minutit ja kribasin valmis väga sõbraliku kaebekirja ja "send".
Eiei, ma ei räuskanud ega õiendanud. Ma lihtsalt kirjeldasin rahulolematu kliendi emotsiooni sooviga sellele salongile teada anda, et võtke ometi midagi ette!
neljapäev, august 16
"Опасные связи"
Mis pähe võetud, see teoks ka saab. Üdini venekeelne Vene Teatri etendus "Ohtlikud suhted" oli minu selle suve alguse kinnisidee.
Mis tunne on istuda Vene Teatri laval kui ühtäkki avanevad kardinad ja kogu teatri ilu on sinu ees?! See on lihtsalt ihukarvadpüsti tunne ja sekundiga klomp kurku. Alates esimesest minutist mõistsin, et ma ei kahetse mitte üks hetk, et olin sellise kiiksu pähe võtnud. Jah, ma saan vene keelest enam-vähem aru, aga teatritükki jälgida polnud kaugeltki kerge. Kohe võhmale võttis.
Etendus on puhas kunst igas mõttes. Ma soovitan väga-väga, kasvõi ainult sellepärast, et tunda laval hõljuvat kirge, tunnetada slaavi temperamenti, näha häid ja meile tundmatuid näitlejaid, nautida ilusaid 18. sajandi kostüüme, vaadata tantsu ja imetleda suursugust Vene Teatrit. Lavalt tundub kõik-kõik nii teistmoodi.
Uued etendused on juba septembris! Minge!
reede, august 10
Asjade ilusamaks rääkimisest
Kasvatan endas teadlikult tolerantsust. Ikka ja jälle see ebaõnnestub, kui kuulen inimesi liialdamas. Paljudele meeldib ennast ja olukordasid ilusamaks rääkida. Kui olen olukorda kogenud, võtan järgmisel korral koefitsiendi appi. Kindlasti ei ole tegemist lausvaletamisega, aga siiski. Äratuntav on võlts silmahelk, žestikuleerimine ja muie suul. Tahaks kohe vahele segada ja paluda ausat vastust küsimusele kas see oli ikka nii…
Mina püüan oma elu elada nii, et ma ei liialda, tahan olla selline nagu ma tegelikult ka olen.
Mina püüan oma elu elada nii, et ma ei liialda, tahan olla selline nagu ma tegelikult ka olen.
neljapäev, august 9
Lihtsalt päikese all
Ma käin tööl, ohtralt külas ja olesklen.
Puudub igasugune initsiatiiv kirjutada.
Viimase ajal on mind rõõmustanud päike, sõbrad ja minu uus käekell.
Kes ei tea, ma jumaldan ilusaid käekellasid!
Kui tuju paha, laon kõik olemasolevad ritta ja suunurgad kisuvad ülespoole :)
Puudub igasugune initsiatiiv kirjutada.
Viimase ajal on mind rõõmustanud päike, sõbrad ja minu uus käekell.
Kes ei tea, ma jumaldan ilusaid käekellasid!
Kui tuju paha, laon kõik olemasolevad ritta ja suunurgad kisuvad ülespoole :)
reede, august 3
Naabritel külas
Riia on ilus! Lõpuks ometi on mul võimalus siin lihtsalt olla.
Ja 21. korruse aknast on super vaade- vanalinn on peopesal.
Homme jätkan jalutuskäiku selles kaunis linnas.
Ja 21. korruse aknast on super vaade- vanalinn on peopesal.
Homme jätkan jalutuskäiku selles kaunis linnas.
kolmapäev, august 1
Taas õnnestunud Folgitamine
Folgiaeg on lahe! Muutsime Viljandi maja meeldivaks laatsaretiks, meid oli kokku kaheksa. Ühised hommikusöögid (sh vanaema õunakook ja maja spetskohupiimakook), niisama olemised, piknikud, kontsertide külastamised ja aarete otsimised olid lihtsalt ülimõnusad. Suurima elamuse sain Frigg`i kuulamisest. Mainimist väärib ka fakt, et Bangalo peol meie seltskonna naistest kedagi prouadeks ei nimetanud. Vähemalt sel aastal pääsesime šokist :) Muusika oli sarnaselt eelmisel aastale väääga hea.
Kokkuvõtvalt Kvaliteetaeg!
Järgmine aasta jälle, raudselt!
Järgmine aasta jälle, raudselt!
Tellimine:
Postitused (Atom)