kolmapäev, august 22

Minu elu esimene kaebekiri

Eile pidin kiiremas korras leidma ilusalongi, kes mind teenindaks. Oli vaja, detailidesse ei laskuks :) Oma ihukoht ei saanud kiirelt vastu võtta :S

Kaubanduskeskuses on tuntud värvides ilusalong. Mind juhatati pisikesse tuppa, kus mul kargas näkku pesemata kohvikruus (arvatavasti oli see eelmis kliendi oma). Ja siis 1h 15min ebaprofessionaalselt teenindamist. Teenindaja küüned olid nii pikad, et ma tõeliselt imestasin kuidas ta neid instrumente käes hoiab ja kui tuli õnnehetk, massaaž loomulikult, siis tundsin ta sõrmuse kivi suurust. See kriipis. Massaažist ei olenud muidagi ka juttu, tegemist oli ebamäärase silumisega. Ma olin kannatlik, hästi kannatlik. Tüdruk ise ei suhelnud, tegtses vaid tigukiirusel. Viimane isegi on vist ok, ega salongis ei kiirustatagi. Kui protseduur oli lõppenud, siis lausus "valmis". Võtsin oma jalad, mis peavad mind läbi elu kandma, letilt maha ja läksin tehtud töö eest raha välja käima. 400 krooni küsiti. Maksin ära, mõtlesin, et olengi ehk liiga kriitiline...

Läksin koju, viskasin pilgu tehtud tööle, kuidagi ei saanud rahule jääda. Ja seda veel 400 krooni eest.

Täna marssisin tööle, võtsin 15 minutit ja kribasin valmis väga sõbraliku kaebekirja ja "send".
Eiei, ma ei räuskanud ega õiendanud. Ma lihtsalt kirjeldasin rahulolematu kliendi emotsiooni sooviga sellele salongile teada anda, et võtke ometi midagi ette!

Kommentaare ei ole: