Kadunud asjade võimalik leiukoht

Pärast mitmeid otsinguid oli kustumas viimanegi lootuskiir leida üles kosmeetikakott, mis kadus ära umbes poolteist kuud tagasi. Ostsin vahepeal vaid ühe väga olulise asja ja sellega piirdusin, lootus pidi viimasena surema. Praktiline inimene nagu ma olen, sain sünnaks kinkekaarte, mis oleks mu maandumist kosmeetikapoes pehmendanud. Eile võtsin vastu otsuse kui ma seda selle nädala lõpuks üles ei leia, lähen shoppama (oh õudust, igas mõttes!)

Aga mis siis juhtus täna! Ma leidsin selle üles! See oli sokikotis kõikide mu spordisokkide all peidus! Miks ta seal oli, täpselt ei tea. Aga eks ma selle mõnel unesegasel hommikul mingil põhjusel sinna poetasin... Inimesed, kui teil midagi kadunud, minge sokikotti koristama ehk leiate ka midagi üles :) Siiras õnn oli minuga!

Tähelaev - Vello Salo

Homses Tähelaevas on Vello Salo. Suurepärane inimene, kelle saade tõotab tulla väga huvitav, sest Isa Vello elu on rohkem kirju kui pühade muna.

Sügav respekt.

Maitsemeeleta

23nda öösel hakkasin vaikselt ära vajuma ja nüüdseks olen neli päeva haige olnud. Viimased paar päeva ka ilma maitsemeelta, mis on totaalselt nõme. Mida krdit ma söön kui ühtegi maitset ei tunne, samahästi võiks piparkoogi asemel veinipudelikorki närida:( Õnn on vaid see, et täna polnud voodisse isoleeritud vaid juba liigun. Aeglaselt, aga siiski. Ja isegi jõudsin paar lauamängiringi ära teha:)

23. detsember 2008

Täna oli üks paganama tore päev!
Aitäh kõigile, kes tegid taas selle päeva eriliseks ja armsaks!

2007
2006
2006

Uus musavideo - A Rühm Loterija

DownTown eesotsas Ove Mustinguga on jälle hea asjaga hakkama saanud.
Mulle meeldib selliste asjade kohta öelda, et nagu välismaa värk :) Kui Ove asja ette võtab, siis on võetud kah!

Elu pärast Tööd.

Kell oli 17:15, kustutasin viimase lahkujana tule ja sulgesin ukse.

Imeline tunne.

Aga see pilt on tehtud selles samas toas 17.novembril natuke enne südaööd ja "pool tööpäeva" oli veel ees...

minu nunnud Kristi ja Marianne

Nädalavahetus Kopenhaagenis: EFA gala ja palju juttu

Mõni nädala tagasi kukkus õnn pähe, sain pakkumise sõita Kopenhaagenisse Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalale. Maakeeli öeldes, et tegu on sarnase tseremooniaga nagu USAs Oscarite jagamine, aga looritatud saavad Euroopa filmimaailma parimad pojad ja tütred. Uudishimulikele olgu mainitud, et mul õnnestus minna seoses EFA 2010 aasta galaga, mis teadupärast toimub Tallinnas. Eestist oli minemas kolm inimest sh mina. Äge! :)

Istusime Heliga läinud laupäeva hommikul kl 6:40 lennukile ja peagi olimegi Kopenhaagenis. Linn veel tudus. Jalutasime vanalinnas tühjadel tänavatel, tekitasime elevust üksikutes joogistes sellides, kes tuigerdades koduteed otsisid. Mul oli reisikaaslasega tõeliselt vedanud, vestlusteemasid oli suisa tonnide kaupa. Oli küll unine olemine, aga kulgemine ja jututamine oli mõnus. Kl 9 paiku leidsime ühe kohviku, kuhu maha prantsatasime. Ruumis kaaslaseks 2 inimest ja teenindajad. Kui me oma jutuajamiste vahele tegime pisikese hingamispausi, siis vaatasime korraks ringi - kell oli 11, linnatänav oli paksult rahvast täis ja meie ümber olevad lauad olid ka paksult rahvast täis. Taanlased olid tulnud hommikusöögile ja jõuluoste tegema. Situatsioonikoomika oli garanteeritud.

Õhtu tuli kiiresti kätte.

Tegime end siis ilusaks ja läksime. Plaanisime koheselt varem kohale minna, et saaksime ruumi, lava ja detaile raalida. Kõik head ja vead otsustasime Tallinnasse kaasa võtta, et saaksime ise kas šnitti võtta või vastupidi, eirata. Mul oli Heliga kokkulepe, et ta näitab mulle näpuga ette kõik kuulsad ja ilusad, sest tunnistasin kõva häälega võhiklikkust. Aga oh imet! Kuna ma olin sel aastal kokku puutunud PÖFFi kataloogi ja veebi fotomaterjaliga, siis kohtasin koheselt tuttavaid nägusid. See tekitas elevust, siiralt! Otsisime oma laua üles ja pidime pikali kukkuma- teine rida, keskel, otse tegijate kõrval. Ehh, see oli vast tore! Meiega liitus enne gala algust Peeter, kelle õlul on väga suures osas Tallinna gala korraldamine. Filmipidu võis alata!

1400 inimest, 1,5h teleshowd reaalajas, suupisted, veini , jutukad lauakaaslased, palju aplausi, kiiduavaldusi, naeru ja paaril korral häbist maa-alla vajumist, selliselt möödus minu elu esimene EFA gala. Siinkohal ma säästan teid süvaanalüüsist, mille olen juba huvitunud kolleegidele edasi saatnud. Peaaegu kõik filmid, mis kandideerisid auhindadele, olid mulle tuttavad ja paljusid olin ma näinud. Selline suhe filmidega andis võimaluse kaasa elada. See oli meelierutav ja väga vinge tunne! Esimesel võimalusel vaatan ära Gomorra, mis „laamendas täiega ja sai 2008 parima filmi tiitli. Suurimat rõõmu tundsin parima meesosatäitja auhinna saaja üle, kelleks sai Il Divo peaosatäitja Toni Servillo. Il Divo on minu 2008 aasta parim filmielamus (kuigi jah, vaatan veel 20 päeva jooksul veel mõnegi filmi äraJ). Õhtu kulminatsioon oli Judi Denchile elutööauhinna üleandmine. See oli tõesti südalik...

Õhtu lõppes väga positiivse tunde ja suure unega.

Pühapäeval kulgesime taas vanalinnas. Peatusime ühes kohvikus, kust ei tahtnud üldse lahkuda.

Mina mõtlesin aeg-ajalt ikka PÖFFile ja oma sõpradele, kes olid eelmisel päeval saanud KÕIK KOOS OLLA. Mina aga olin kaugel ja ei saanud neid kallistada.

Siiski, Kopenhaagenis oli tore, olen tänulik selle võimaluse üle.

Nädalavahetusel PÖFFile? Palun:)

Kui ma oleksin Eestis, võtaksin midagi siit valikust:

Külaline
Lorna vaikimine
Rumba
Rachel abiellub
Still Walking


2008 aasta PÖFFil käisin vaatamas vaid 4 filmi. Õnneks nii mõndagi olen lisaks näinud juba Karlovy Vary ajast.

Filmid, filmid, filmid, mida päev edasi, seda rohkem te mulle meeldite...

Üks suhteliselt uskumatu fakt

Kõige imelikum on see, et homme on reaalselt minu viimane festivali päev... Ülehomme varahommikul istun lennukile ja sõidan Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalale Kopenhaagenisse.

Ot-oot, ei ole ju võimalik... mis mõttes PÖFF läbi saab?!?!
8. detsembri hommik? Ausalt, ei kujuta päris täpselt ette :)


Asja helge pool.
Esmasepäevast käivitub projekt pealkirjaga "Kuidas võita tagasi sõpru ja lähedasi".

Möhh?

Täna murdub PÖFFi selgroog, aga olen jõudnud kinno vaid kahel korral. Mõlemad korrad olen tublisti jope all smse saatnud, tööd teinud. Suht ebamugav, kahjuks. Täna tulin vara koju (21ne paiku). Lihtsalt pagesin putku. Teised on PÖFFi BMW eriüritusel, aga mina olen nõrk.

Ja arvake ära mitu korda on mu telefon helisenud 1,5h jooksul? NULL korda. Tase:) Võinuks ikka kinno minna...

Lähen magama. Millalviimati heitsin põhku enne 23? Ehh, umbes eelmisel sajandil, vist.

PÖFFile, soovitan soojalt Il Divot!

Soovitan homme minna kell 21:30 Kosmosesse, kus linastub Il Divo.
Karlovy Varys vaatasin ja värisesin. Homme katsun teisele ringile minna kui vähegi võimalust. Näitleja- ja kaameratöö on super.

PÖFFi programmid
Filmid A-Zni
Ajakava