25.08.08

Sinine esmaspäev, iga nurga ja kandi pealt.

Pilvepealne lugu

Promenade Sentimentale (Vladimir Cosma)
Soundtrack Diva Cover

Segadus juurtearmastuse ja uueihaluse vahel

Arhitektuurimuuseumis on keldrikorrus täis fotosid, mis aitavad meenutada Tallinnas lammutatud ja kohe-kohe elutee lõpule jõudvaid maju. Olen pealinnas elanud 14 aastat ja see on piisav aeg, et unustada kunagi nähtut. Jalutasin eksponaatide vahel ja minu sees tekkis paras segadus.

Olen pigem sedatüüpi inimene, kes ei söösta allkirju andma millegi lammutamiseks, et asemele tuleks uus ja uhke. Armastan vanu ehitisi, milledel oleks poognate viisi lugusid rääkida. Kõike seda kirevat on ümberringi nii palju, olgu siis vähemalt hooned vanad ja ajalooga... Austan juuri, mis on sügaval. Eksponaattahvlitelt lammutatud majade nimekirja lugedes tuli võdin peale. Neid hooneid, millede surma üle on otsustatud Tallinna LV-s, on hämmastavalt palju. Teades, et seal taga on paljuski rahateenimise eesmärgil tehtud otsused, tuleb kurbus peale.
Ja-jaa, ühelt poolt annan endale aru, et miski siin maailmas ei ole jääv ja uuendustega tuleb kaasas käia. Mõistan, kui tegu on vanade pehkinud puumajadega, tuleb nad maha lammutada, elamiseks pole seal enam ruumi ega kohta. Aga miks me ei võiks vanu maju (eriti eestiaegseid) taastada oma originaalkujul? Põhjuseks on kindlasti ebapraktilisus, sest need ruumid ei toodaks piisavalt raha. Või näiteks Sakala Keskus. Muidugi olin lammutamise vastu. Nüüd aja möödudes olles töötanud Raadiomajas, mõistan, et vana uueks vuntsimine ei ole ratsionaalne. Samas tahtnuks hirmsasti, et Sakala oleks jäänud alles. Võta sa siis kinni…

Näitus "Lammutatud Tallinn 1991–2008"

Ilus iPhone on ametlikult kohal

Läinud neljapäeva õhtul kiirustasin Viru Keskusesse kahel põhjusel – näeb vanu kolleege (palju ja korraga) ja lisaks oli mul sportlik turundusinimese huvi, kuidas imeloom Eestis vastu võetakse.

Esimestel minutitel tuli EMT nostalgia peale, tahtnuks ise olla killuke kõigest sellest. Soov kogeda tehnoloogilisi uuendusi omal nahal ja olla osa suurest masinavärgist voolab endalegi teadmata veel veres. Kultuuriline võõrutusravi pole viie kuu jooksul vilja kandnud. Elasin südamest kaasa, et kõik toimiks – oleks inimesi, tehnika (sh DG;) toimiks nagu kellavärk, oleks piisavalt ajakirjanikke kohal jne jne. Ja toimiski! Istusin koos ajakirjanikega pressikal, sest tahtsin olla sealsamas lähedal. Ma tean, et see kõlab ebanormaalselt, aga mis sa teed, 11a on jätnud oma jälje.

Esimese telefoni õnnelikuks omanikuks sai mu hea tuttav. Mul on selle üle vaid hea meel, sest tegemist Apple`i fänniga. Vastupidiselt minule, kes küll imetleb ilusat iPhone väljanägemist ja ikoonide maailma, aga telefoni omanikuks ei taha saada mitmel põhjusel.

Pärast südaööd kõndisin uksest välja ja kulturnikuhing põksus taas põues. Hommikul läksin ajasin oma asja. Saatku EMTd edu, usun, et see õnnestub, sest eestlased on piisavalt edevad.

Maailmanunnu Viv

Uued olulised inimesed minu uues elus

Kollegidega suvepäevadel 19.-20.08.08

Uskumatult lahe Ruja!

Kui keegi küsiks, kas minna või mitte minna, siis kindlasti minna!

(15.08.08)

Õhus on armastust. Leiate ta Tartust!

Sigin-sagin-rigin-ragin, nii tuli tARTuFF!

Olen neljandat päeva Tartus ja naudin esimesi töövilju.
Pauligi kohvitelgis saab luulet, laulu ja tõsist juttu. Raekoja platsil ja Athena Keskuses filmi.

Inimesed on õnnelikud. Tulge ka nautima. Kui sajab vihma, oleme telgis ja kui on kuiv vaatame filmi. Kogu info leiate tARTuFFi kodukalt http://www.tartuff.ee/.

Näeme!

Pildi autor on Berrak.

Tegelikult on ka olevik helge

Tahaks kirjutada, mis tehtud, mis teoksil. Kirjutan kui aeg tuleb. Hetkel on sellega kuri karjas ja kitsas käes. Praegu läheb aur siia :) Ehh, üle 14 aasta lähen suisa 6 päevaks Tartusse, täitsa toredalt imelik:)

Sõpradele kallistused!