Nehh, kus mu kava on?!

Käisin Estonias kuulamas-vaatamas Kuningas Arthuri Galat. Kuna istusin rõdu esimeses reas, siis jätsin vaheajal kavalehe kenasti rõdu servale teist osa kontsedist ootama. Tulin siis tagasi, sättisin istuma ja mida pole, on kava. Ähh, mis mõttes...

Kontsert ise oli tore, aga liigutuse maiku kurku ei tulnud.
Alati ei peagi tulema, sest kogu aeg ei saagi ülihea olla:)

Tartu Rock ruulz!

Tunnen kaasa oma naabritele ja lahtisest akast möödujatele, sest mu rõõmukilked olid kaugele kuulda. Rääkimata neist röögatustest, mis tulid ilusa korvi peale või siis pallikaotuse valus.

Täna käis vererõhk täiesti laes! Meeletu, kuidas Tartu mängud löövad mu verest välja, eriti kui rääkida meistrikatest. Super-super, võit tuli koju st Tartu! Jeees!
Vana (spordi)arm ei roosteta!

Rauno, ära kurvasta, Kalev on ka hea võistkond, aga Rock on sedapuhku kullavääriline :-)

Õhtu

Pikad ja soojad õhtud peletavad une eemale.
Tausatks mängib uus PSB dvd.
...

I was faced with a choice at a difficult age
Would I write a book? Or should I take to the stage?
But in the back of my head I heard distant feet
Che Guevara and Debussy to a disco beat
It's not a crime when you look the way you do
the way I like to picture you
When I get home, it's late at night
I pour a drink and watch the fight
Turn off the TV, look at a book
pick up the phone, fix some food
Maybe I'll sit up all night and day
waiting for the minute I hear you say...


Kui keegi kahtleb mu normaalsuses, siis ma kinnitan, et mul pole postreid seinal ja ma ei ole tüüpiline 13. aastane armunud fänn.

Üksiolemises on oma teatud võlu (ja valu) :-)

Pet Shop Boys`i uus DVD

Kirgas materjal meenutamaks kontserti!

Cubism on saadaval.

Elu kogub tuure

Tegemiste virr-varr. Naudin kõike ja kõiki enda ümber, isegi tööd.
Kaks emotsiooni eilsest...

Uuskasutuskeskuse avamine.

Mida päev edasi, seda enam see teema korda läheb. Mul on palju mõtteid ja ideid. Las ma veel natuke küpsen omas mahlas...

Rahvusooper Estonia hooaja lõpetamine, mis päädis lasteetendusega „Muusikateatri etenduse sünd“. Istusin saalis koos 1. kuni 4. klassi mudilastega ja olin nii rahulolev kui üldse olla saab. Teatri teised kontaktisikud olid oma lapsed kaasa võtnud, mul polnud kedagi kaasa võtta. Läksin siis üksi :-)

Sügisel sebin omadele erietenduse, sest sellest peavad mu kolleegide lapsed osa saama!

Ja täna?
Üle saja aasta trenni.
Hilisõhtul otsin üles ühe Poska tänava maja, mis pidi olema Kadrioru Kau-ni-tar! Lähen vaatan (ja värisen)!

Elu on lill.

Alateadvus töötab omasoodu

Täna hommikul võpatasin üles.
Alateadvus oli välja genereerinud lõputöö ühe vormistusliku ebakorrektsuse. Lihtsalt lambist.
Pagan küll.

Tehtud!

Mu lõputöö on TTÜ majandusteaduskonnas ühes kabinetis ühe laua peal.
Sellist apaatsust nagu tundsin täna kella 17-18-19 paiku, polegi vist kunagi tundnud. Ma lihtsalt seisin käed rüppes ja ei osanud midagi teha ega kusagile poole liikuda. TOTAALNE TÜHJUS.
Peas vaid keerlesid töö võimalikud parandamata vead. Kontrollisin, ikka olin ära parandanud. Seegi hea.

Emotsioon on liiga võõras, et seda mõista.

8. juunil lähen kaitsma.
Vot ei tea, kas kaua tehtud on ka kaunike...

Homme lähen Pärnusse ja tõmban juhtme seinast.
Adjöö.

Asi tahab uurimist

Küsimus: Kuidas veedavad kaks head sõbrannat koosolles oma õhtut?

Vastus: Uurivad ajalugu :)

Harimatus on selle nimi

Eile käisin Estonias Põhjamaade Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil "APOCALYPSIS".

Ma ei jõudnud enne kontserti kava lugeda. Olin kuulnud Tõnu Kõrvitsa „Thule eleegiad” mõned minutid, kui sain aru, et see peab olema lugu eestlastest. Lugesin kava ja oligi.

R. Straussi “Don Quixote”. Kava kirjutas, et see on nö copy-paste raamatust, mis on nootideks kirjutatud. Hing kriipis, oleks tahtnud olla raamatut lugenud, et paremini emotsiooni tabada.

Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr.6 oli muljetavaldav - nii detailne ja kihiline. Tõmbas seest ikka paar korda õõnsaks.

Ja mis mind selle kõige ilusa juures närvi ajas? Ma ei oska seda muusikat teadlikult kuulata. Ma ei leia hoobilt mängivaid pille üles, rääkimata sellest, et oskaks neile kõikidele nimesid anda...
Minu jaoks on ainult emotsioon, kas hakkab põlv värisema, silma tikub pisar ja seest on õõnes.

See mind ei rahulda, tahan enamat. Ja saan ka.

Most wanted - 2 PSB DVDd

Appihüüd:

Olen välja laenutanud kaks Pet Shop Boysi DVDd.

Kellele, pole õrna aimu:(( Oh mind kanapead:(Olen siit ja sealt küsinud, keegi midagi ei tea. Sõbrad, andke märku, kui kellegi käes laentsis?! Ausõna ma ei pahanda, peaasi, et üles leiaks...

Olen väga nukker.

Täiendus: Performance - olemas! Jees!!!

07.05.07 eelkaitsmine

Uudishimulikele - mul läks väga okeilt :-)
Aga see okei ei ole väga kaalukas, sest hinnang anti esinemisele ja kohapeal sirvitud tööle, aga siiski!

Mis veel:

• minu arvates on töös kolm nõrka kohta, ootan juhendaja kinnitust/ ümberlükkamist oma kahtlustele
• pean paar tabelit ilusaks tegema
• pean resumee valmis vorpima
• pean hiljemalt 16. mail töö kaante vahele saama!

Esimesed täheldatud elumärgid:

• reede hilisõhtul istusin (!) lounges UPUP (Estonia pst 1/3). Soovitan ülisoojalt - suitusvaba ja eluhea söök!
• kaapisin raamaturiiulist kokku kõik oma lemmikraamatud, vedasin voodisse ja voodi kõrvale
• lahmin tööd teha ja ei ole enam nii hajevil

Hõre tunne

Täna on laupäev. Vaatan oma lõputööle osta ja ei teagi mida arvata.
Valmis on ka kaitsekõne koos slaidshowga. peegli ees pole veel harjutanud, aga aega on.
Esinemist ma ei karda, pigem kardan, et ma räägin liiga palju :S

Ühte tean, olen enda üle uhke, sest see on peaaegu valmis.
Teiseks olen sponsorluse teemat söögi alla ja söögi peale niii palju mämmutanud, et tunnen end väga koduselt. Teema on põnev ja ei plaani sellest loobuda ka siis, kui kunagi tulevikus peaksin ametikohta vahetama.
Kolmandaks olen saavutamas kõrgemat lendu wordi käsitlemisel.

07. mai kl 17 lähen eelkaitsma.
Eesmärk on 16. maiks asi ära kaanetada, et saaksin järgmistel päevadel olla Pärnus turunduskonverentsil.

Hõre on olla.

"Mul ei ole sõnu" päev

Täna lähen Pet Shop Boysi kontserdile.

Mind leiab esireast.

Ihukarvad on juba praegu püsti.

19a fänn

-------------------------------------

05. mai

Raske on panna kirja emotsioone, kui need on kirjeldamatult suured.

Sealjuures ka midagi intiimset ja midagi väga isiklikku.

Kahju, et nad ei laulnud mu ühte lemmikut "Being boring". Ärge küsige, mis lugu mulle kontserdil kõige enam pinget pakkus - kõik pakkus.

Mu armastus selle bändi muusika vastu on lõpmatu...

Nii nii nii väga läheb korda...

Gerli ja Rauno pajatavad oma muljeid.

Urmas, Gerli, Ivi, Ave, Rauno ja Klen, - mul on hea meel, et te olite koos minuga nina vastu traataeda :-)