Kaubuhirm

Täna südaöö paiku Ojos de Brujo kontserdilt koju sõites valdas mind totaalne hirm. Sattusin ootamatult vastamisi ühe lõkkega, mis põles heleda leegiga kesklinna tuiksoonel. Ma pole vist ealeski sellist kannakat teinud... Süda põksus hirmsa hooga ja seest oli õõnes. Tahtnuks Pelgulinna sõita läbi Tartu... Erakordselt ebameeldiv kogemus ja läbielamine. Hirmul olid päris suured silmas. Turvatunne oli miinusmärgiga.

Tavaline laupäev

Väike küllastus ja väsimus

Sel nädalal on olnud tervis natuke nigelavõitu. Seljavalud ja väike palavik. Ju esimesed väsimusmärgid, emake-loodusel on omad reeglid. Kui mul ei oleks maailma head seljaarsti, oleks ma arvatavasti juba ära koolnud. Arsti nimi on Gunnar Männik, soovitan soojalt! Tänu temale sain pärast kahte päeva taas voodist püsti, liikuda ja istuda. Pikali olles ei olnud tore trükkida, kõht kuumenes üle :-S

Lõputöö kirjutamine ei ole iseenesest midagi hullu- testitud. Tuleb vaid anduda. Kindlasti tuleb mõnedel kõik see mängleva kerguse ja kiirusega, aga mina sinna inimgruppi ei kuulu. Nüüdseks olen olnud üle kuu totaalselt pühendunud. Tulemuseks 64 lehekülge teksti, mis ei ole õppejõu poolt veel lõplikult kinnitatud. Pean seda veel mudima ja muutma, aga ei midagi ülejõukäivat ega traagilist, VIST.

Ah, et mis ilm õues on ja üleüldse mis aastaaeg? Ei mina tea…

Elumärk

Sõbrad,

ma pole uhkeks läinud ega teid unustanud. Lihtsalt olen minetanud kogu oma inimlikkuse ja raiun lõputööd kirjutada.

Vahekokkuvõte:

• 2o lehekülge (suhteliselt) puhast materjali;
• 23 lehekülge natuke vähem puhast materjali;
• 8 lehekülge päris musta materjali;
• 30 kasutatud kirjanduse allikat.

Alates detsembrist pühendanud kirjutamisele ca 127 tundi sh detsembris ca 38 tundi, mis teeb kokku u 16 tööpäeva .

Juhendaja on väga pühendunud minu tegemistesse ja usub minusse rohkem kui mina ise.

Aamen.