Teistmoodi raamatuost

Kell oli 17.30 ja kulgesime vanalinnas. Sattusime Voorimehe tänavale ja pidasime heaks plaaniks ka Raamatukoi kauplusest läbi astuda. Pood oli pime, põles ainult laualamp. Avasime välisukse ja marssisime sisse. Pimedas kössitanud jutukas müüja mainis, et ta tahab kiirelt õhtale minna, seega istub pimedas (valgus meelitaks kundesid). Meie tulek tõi ka poodi tule tagasi. Leidsin valikust juba ammu soovitud-otsitud "Eduard Viiralti 185 reproduktsiooni". Hakkasime raha klapitama. Raamat oli päris kallis ja puudu jäi 250 krooni. Müüja hindas meie usaldusväärsust ja pakkus välja puudujäänud raha esimesel võimalusel ära tuua. Kirjutas mu nime ja numbri paberile ja nii me laiali läksime. Järgmine päev astusin poest rõõmsalt läbi ja mõlemaid pooli rõõmustanud ostutehing sai õnneliku lõpu. Ainuke tõrvatilk meepotis oli KE rinnamärk, mis "ehtis" müüja pintsaku kraed.