Firenze, 21.o5.09
Vaade Michelangelo platsilt linna peale
Kuvatud on postitused sildiga reisimine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga reisimine. Kuva kõik postitused
esmaspäev, mai 25
kolmapäev, mai 13
Paar päeva Firenzeni
Tahaks kohvrisse panna vaid kunstiajaloo raamatud. Firenzesse minejad, lugege kindlasti läbi Paul Stratherni "Medicid renessansi ristiisad". Või siis ärge lugege, säästate end selle eeltöö eest, mida raamat kannustab enne reisi tegema... Tahaks olla Matrixi filmist, kellele pannaks toru pähe ja pumbatakse teadmisi ajukäärdude vahele. Ühesõnaga, suht paanika.
pühapäev, märts 1
Taas Kuutsemäel
Olen sel talvel usinalt Lõuna-Eestis käinud, õigemini Otepääl ja Kuutsekal. Nii ka sel nädalavahetusel. Reede õhtul hakkas lakkamatut lund sadama ja sai hoo pidama alles laupäeva pärastlõunal. Olemine justkui muinasjutus.
Läinud väljasõit jääb ehk pikemaks ajaks meelde, oli teine teistmoodi:) Teistmoodi ei olnud kaks asja – pikk päev Kuutsekal ja ikka see naljakas ComeBack. Mäel sõita sai vaid prillidega, sest tuul oli vali ja lahtine lumi keerutas nii mis jaksas. Lund oli tõesti megapalju ja värske puuder hakkas pakkis päris suure hoolega. Ja see ööklubi, oeh:) Reedese liigitan tavaliste hulka. Päev läheb ajalukku seetõttu, et Urmas oli nõus öökluppi tulema. Voahh! Laupäeva hommikul oli tüki tegemist, et Urmasele seletada miks inimesed öösel ööklubis õõtsumas käivad. Püüdsin, mis ma püüdsin, jänni jäin. Aga laupäeval oli 80ndate videodisko. See oli kift! Ja kift oli ka seltskond, kellega koos olin. Jajaja, olgu tervitatud uued ja toredad! :)
Läinud väljasõit jääb ehk pikemaks ajaks meelde, oli teine teistmoodi:) Teistmoodi ei olnud kaks asja – pikk päev Kuutsekal ja ikka see naljakas ComeBack. Mäel sõita sai vaid prillidega, sest tuul oli vali ja lahtine lumi keerutas nii mis jaksas. Lund oli tõesti megapalju ja värske puuder hakkas pakkis päris suure hoolega. Ja see ööklubi, oeh:) Reedese liigitan tavaliste hulka. Päev läheb ajalukku seetõttu, et Urmas oli nõus öökluppi tulema. Voahh! Laupäeva hommikul oli tüki tegemist, et Urmasele seletada miks inimesed öösel ööklubis õõtsumas käivad. Püüdsin, mis ma püüdsin, jänni jäin. Aga laupäeval oli 80ndate videodisko. See oli kift! Ja kift oli ka seltskond, kellega koos olin. Jajaja, olgu tervitatud uued ja toredad! :)
esmaspäev, veebruar 2
Igasugu värki, et jälg jääks maha
Käisin ju Otepääl, eksole :) Reis oli üdini lahe – vahva reisikaaslane; entusiastlik kaasaelamine MK-l ja võistluse „ametlikud“ pre –ja afterpartid; meeleolukas naitklubi; lumelaudamine Kuutsekal (lisaväärtuseks olid lühikesed järtsid); inimesed, kes lähevad korda ja mis üldse mitte vähetähtis – pikad ja mõnusad hommiku- ja õhtusöögid. Ma lihtsalt jumaldan heas seltskonnas olesklemisi koos hea söögiga. Olen oma reisikaaslasele Katrele ülitänulik, et seda kõike sain ja suure kuhjaga pealekauba!
Kaks Draamateatri tükki – „Leekrüübe“ ja „Kõik on täis“. Esimest soovitan soojalt - meeleolukas ja naljakas. Kes teavad mu maitset, siis olen paras pipardaja meelelahutajate osas. Aga sellega jäin väga rahule. „Kõik on täis“ puhul oli imetlusväärne Taavi Teplenkovi andekus ja jaks, 10 tugrikut.
Sõbrad! Käisime ühel toredal perel külas. Viimati tegime seda 4 a tagasi. Masendavalt kaua aega tagasi ja et seda pausi enam ei juhtuks!
Kolisime. Reedel pakkusime PÖFFi suurtesse kastidesse ja nüüd me siis oleme Telliskivi tänaval, minu kodust u 3-4 min autosõidu kaugusel. Hakkan Raadiomaja taga igatsema, sest mul oli temaga oma suhe.
Täna lasin Viru Keskuse liftis bodypumpi treeneril ja ühel mu tuttaval augu pähe rääkida ja läksin nende trenni. Mis te arvate, kas ma homme jõuan telefoni kõrva äärde tõsta. Ei, loomulikult :)
Päevas mõtlen mitu korda veel olematule lumelauareisile (olen otsingul, aga lootust juba on) ja see Firenze on ikka nii hingel. Lähengi nüüd kerra koos Medicite raamatuga.
Mauh!
Kaks Draamateatri tükki – „Leekrüübe“ ja „Kõik on täis“. Esimest soovitan soojalt - meeleolukas ja naljakas. Kes teavad mu maitset, siis olen paras pipardaja meelelahutajate osas. Aga sellega jäin väga rahule. „Kõik on täis“ puhul oli imetlusväärne Taavi Teplenkovi andekus ja jaks, 10 tugrikut.
Sõbrad! Käisime ühel toredal perel külas. Viimati tegime seda 4 a tagasi. Masendavalt kaua aega tagasi ja et seda pausi enam ei juhtuks!
Kolisime. Reedel pakkusime PÖFFi suurtesse kastidesse ja nüüd me siis oleme Telliskivi tänaval, minu kodust u 3-4 min autosõidu kaugusel. Hakkan Raadiomaja taga igatsema, sest mul oli temaga oma suhe.
Täna lasin Viru Keskuse liftis bodypumpi treeneril ja ühel mu tuttaval augu pähe rääkida ja läksin nende trenni. Mis te arvate, kas ma homme jõuan telefoni kõrva äärde tõsta. Ei, loomulikult :)
Päevas mõtlen mitu korda veel olematule lumelauareisile (olen otsingul, aga lootust juba on) ja see Firenze on ikka nii hingel. Lähengi nüüd kerra koos Medicite raamatuga.
Mauh!
kolmapäev, detsember 10
Nädalavahetus Kopenhaagenis: EFA gala ja palju juttu
Mõni nädala tagasi kukkus õnn pähe, sain pakkumise sõita Kopenhaagenisse Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalale. Maakeeli öeldes, et tegu on sarnase tseremooniaga nagu USAs Oscarite jagamine, aga looritatud saavad Euroopa filmimaailma parimad pojad ja tütred. Uudishimulikele olgu mainitud, et mul õnnestus minna seoses EFA 2010 aasta galaga, mis teadupärast toimub Tallinnas. Eestist oli minemas kolm inimest sh mina. Äge! :)
Istusime Heliga läinud laupäeva hommikul kl 6:40 lennukile ja peagi olimegi Kopenhaagenis. Linn veel tudus. Jalutasime vanalinnas tühjadel tänavatel, tekitasime elevust üksikutes joogistes sellides, kes tuigerdades koduteed otsisid. Mul oli reisikaaslasega tõeliselt vedanud, vestlusteemasid oli suisa tonnide kaupa. Oli küll unine olemine, aga kulgemine ja jututamine oli mõnus. Kl 9 paiku leidsime ühe kohviku, kuhu maha prantsatasime. Ruumis kaaslaseks 2 inimest ja teenindajad. Kui me oma jutuajamiste vahele tegime pisikese hingamispausi, siis vaatasime korraks ringi - kell oli 11, linnatänav oli paksult rahvast täis ja meie ümber olevad lauad olid ka paksult rahvast täis. Taanlased olid tulnud hommikusöögile ja jõuluoste tegema. Situatsioonikoomika oli garanteeritud.
Õhtu tuli kiiresti kätte.
Tegime end siis ilusaks ja läksime. Plaanisime koheselt varem kohale minna, et saaksime ruumi, lava ja detaile raalida. Kõik head ja vead otsustasime Tallinnasse kaasa võtta, et saaksime ise kas šnitti võtta või vastupidi, eirata. Mul oli Heliga kokkulepe, et ta näitab mulle näpuga ette kõik kuulsad ja ilusad, sest tunnistasin kõva häälega võhiklikkust. Aga oh imet! Kuna ma olin sel aastal kokku puutunud PÖFFi kataloogi ja veebi fotomaterjaliga, siis kohtasin koheselt tuttavaid nägusid. See tekitas elevust, siiralt! Otsisime oma laua üles ja pidime pikali kukkuma- teine rida, keskel, otse tegijate kõrval. Ehh, see oli vast tore! Meiega liitus enne gala algust Peeter, kelle õlul on väga suures osas Tallinna gala korraldamine. Filmipidu võis alata!
1400 inimest, 1,5h teleshowd reaalajas, suupisted, veini , jutukad lauakaaslased, palju aplausi, kiiduavaldusi, naeru ja paaril korral häbist maa-alla vajumist, selliselt möödus minu elu esimene EFA gala. Siinkohal ma säästan teid süvaanalüüsist, mille olen juba huvitunud kolleegidele edasi saatnud. Peaaegu kõik filmid, mis kandideerisid auhindadele, olid mulle tuttavad ja paljusid olin ma näinud. Selline suhe filmidega andis võimaluse kaasa elada. See oli meelierutav ja väga vinge tunne! Esimesel võimalusel vaatan ära Gomorra, mis „laamendas täiega ja sai 2008 parima filmi tiitli. Suurimat rõõmu tundsin parima meesosatäitja auhinna saaja üle, kelleks sai Il Divo peaosatäitja Toni Servillo. Il Divo on minu 2008 aasta parim filmielamus (kuigi jah, vaatan veel 20 päeva jooksul veel mõnegi filmi äraJ). Õhtu kulminatsioon oli Judi Denchile elutööauhinna üleandmine. See oli tõesti südalik...
Õhtu lõppes väga positiivse tunde ja suure unega.
Pühapäeval kulgesime taas vanalinnas. Peatusime ühes kohvikus, kust ei tahtnud üldse lahkuda.
Mina mõtlesin aeg-ajalt ikka PÖFFile ja oma sõpradele, kes olid eelmisel päeval saanud KÕIK KOOS OLLA. Mina aga olin kaugel ja ei saanud neid kallistada.
Siiski, Kopenhaagenis oli tore, olen tänulik selle võimaluse üle.
Siiski, Kopenhaagenis oli tore, olen tänulik selle võimaluse üle.
reede, oktoober 17
Järgmine reis?
Olen oma peas pikalt veeretanud reisimõtet Firenzesesse. See on muutumas kinnisideeks, millest ei taha üldse enam lahti lasta. Jätk sellele ja sellele.
teisipäev, juuni 24
Kylie Minogue Riias ja meie kaa!
Olen tekitanud endale mõnusa rutiini väisata igal aastal ühe meeldiva superstaari kontserti väljaspool Eestit. Sel aastal langes valik Kylie Minogue`le (Arena Riga). Otsust oli väga lihtne langetada - artist, kes andis lapsena põhjust puusa nõksutada ja on senini sümpaatne; kontsert Riia linnas, mis on mõnus ja kuhu on lihtne sõpru kaasa meelitada.
Kontsert oli ülepeakaela tasemel– heli, valgus, lava (sh liikuvad led-kardinad ja led-põrand), videoinstallatsioonid, tantsijad, taustalauljad, bänd. Pole midagi öelda kui vaid võimas! Kylie Minogue on päriselt ka nii ilus ja seksikas kui ta oma videotes välja paistab, mõni hetk isegi natuke ülevoolavalt, sest ta ei peaks seda viimast enam tõestama :)
Minu jaoks olid kontserdil tõeliseks naudinguks tantsunumbrid, mida jagus küll ja rohkemgi veel. Mõned videoinstallatsioonid olid hingematvalt ilusad. Mis siin salata, paratamatult hakkasin paralleele tõmbama Madonna kontserdiga ja muidugi leidsin päris mitmeid sarnaseid detaile (nt kirisõite langemine). Võta sa siis kinni, kas see on juhus või taotsuslik, vahet pole. Kontsert tervikuna andis väga tugeva elamuse ja see on kõige olulisem.
Riia reis tervikuna oli väga mõnus puhkus. Olime toreda seltskonnaga, elasime vanalinnas väga korralikus korteris, luusisime ringi Riia linnas ja kauplustes. Viimased on ju Riias kiftimad kui Tallinnas :)
Minu jaoks olid kontserdil tõeliseks naudinguks tantsunumbrid, mida jagus küll ja rohkemgi veel. Mõned videoinstallatsioonid olid hingematvalt ilusad. Mis siin salata, paratamatult hakkasin paralleele tõmbama Madonna kontserdiga ja muidugi leidsin päris mitmeid sarnaseid detaile (nt kirisõite langemine). Võta sa siis kinni, kas see on juhus või taotsuslik, vahet pole. Kontsert tervikuna andis väga tugeva elamuse ja see on kõige olulisem.
Riia reis tervikuna oli väga mõnus puhkus. Olime toreda seltskonnaga, elasime vanalinnas väga korralikus korteris, luusisime ringi Riia linnas ja kauplustes. Viimased on ju Riias kiftimad kui Tallinnas :)
teisipäev, juuni 10
GRE 0:2 SWE
Rootslased võidavad, jepikajee! :)
Tahan seda näha...aga kes magama läheb, äratus on ju 6:45, max 7:00?!?
Tahan seda näha...aga kes magama läheb, äratus on ju 6:45, max 7:00?!?
Read, mis kirjutatud Riho Sibula kohta
…
Me saame heita vaid
põgusa pilgu sissepoole.
Kuid siiski mitte täielikult siseneda…
Kõik muu artisti juures
jääb vaid aimata.
....
Täna paaritunnisel kontserdil näppis Riho Sibul kitarrikeeli, kaaslaseks päikesejänkud, kes kitarrilt peegeldudes vilkalt mööda Nukuteatri black boxi seina kalpsasid. Imetlusväärne muusik. Riho Sibul ei ole jutumees, seega oli ette aimatav, et suuremasorti vadistamiseks ei lähe. Polnudki vaja. Muusika ja vaikus olid parimad vaheldumisi mõjuvad saalitäited, mis aeg-ajalt võtsid hinge kinni ja kandsid endaga kaasa. Riho Sibul ei pea rääkima, sest vaikus räägib tema eest. Vaikus, mis oli läbinisti immutatud imelise mehe viisijuppidega. Seda viimast keegi otseselt ei kuulnud, aga seda sai füüsiliselt tunda…
Oli õitest kirendav aas…
J. Viiding/ R. Sibul
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on lehedki maas
aga nüüd on lehedki maas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see aeg on meelega üks
see aeg on meelega üks
oli lõhnav suvine öö
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on pilgudki maas
ja tuuled undavad taas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see rõske sügiseaeg
see rõske sügiseaeg
ja meel on meelega kurb
ja meel on meelega kurb
on sügise salakeel
see kurbuse kodukeel
teisipäev, juuni 3
5 päeva Pariisis vol1
Naine Pariisis: kõik peab konrolli all olema! Kes? Millal? Miks? jne :)
Mees Pariisis: kuidas see kõik püsti püsib?
Väikemees Karl: lõbu laialt koos inglise ja prantsuse kaunitaridega:)
Sõpru kilomeetrid ei lahuta! Belgiast sõidab Pariisi 2 tundi ;-)
pühapäev, mai 25
Varsti Pariisi!
Väike multi-tasking :)
Raamatud ei ole poseerimiseks ritta laotud, olen palju tunde ninapidi asja sees ja valmistan ette meie järjekordset reisi. Sedapuhku siis Pariisi.
Eelmine ettevalmistus :) Praegu hakkasin mõtlema, et arvutisügamustes peaks olema Rooma reisikiri, mis on tänaseni ajaveebi riputamata. Oh mind küll.
esmaspäev, aprill 28
reede, veebruar 8
Elu on siiruviiruline ja pealt kullakarvaline
Sõbrad, ma olen ikka elu ja tervise juures, aga oma tegemiste kirjapanemiseks ei ole leidnud piisavalt mahti. Nüüd näpistan aega ja talletan mõned kuupäevad:
07.02„Teeme ära 2008” kommunikatsioonitiimi ajurünnak, mis kestis kl 19-22:30ni.
6.02 ”Teeme ära 2008” infotund ja palju toredaid inimesi.
4.02 panin EMT-s avalduse lauale, minu viimane tööpäev on 14.03. Emotsioonid...
1.-3. 02 EMT alternatiivsed talvepäevad Otepääl! Vahepeal käisin kõrvadel, nii lahe oli!
02.02 sain lumelaua valgeks! Kui ikka lund pole ja mägi väike, siis tuleb nautida sedagi piskukest mida emake-loodus andnud on.
31.01 toimus EMT elulaheda tüdrukutekamba kogunemine SOHO vastas käbi kahe korruse korteris :) Oioi, meil on lahedad kogunemised, kus kõik 10 tüdrukut räägivad korraga:)
30.01 õhtul kella 20 paiku ütlesin oma uuele tööandjale „JAH”.
29.01 minu esimene inglise keele tund eraõpetaja juures.
28.01 käisime Andres Mustoneni autoriõhtul. Ta on geniaalne muusik. Gerli samal teemal.
27.01 veetsin enamuse päevast Simpel Sessionil ja ei saanud öösel und, sest adrenaliinikogused veres oli üle keskmise.
07.02„Teeme ära 2008” kommunikatsioonitiimi ajurünnak, mis kestis kl 19-22:30ni.
6.02 ”Teeme ära 2008” infotund ja palju toredaid inimesi.
4.02 panin EMT-s avalduse lauale, minu viimane tööpäev on 14.03. Emotsioonid...
1.-3. 02 EMT alternatiivsed talvepäevad Otepääl! Vahepeal käisin kõrvadel, nii lahe oli!
02.02 sain lumelaua valgeks! Kui ikka lund pole ja mägi väike, siis tuleb nautida sedagi piskukest mida emake-loodus andnud on.
31.01 toimus EMT elulaheda tüdrukutekamba kogunemine SOHO vastas käbi kahe korruse korteris :) Oioi, meil on lahedad kogunemised, kus kõik 10 tüdrukut räägivad korraga:)
30.01 õhtul kella 20 paiku ütlesin oma uuele tööandjale „JAH”.
29.01 minu esimene inglise keele tund eraõpetaja juures.
28.01 käisime Andres Mustoneni autoriõhtul. Ta on geniaalne muusik. Gerli samal teemal.
27.01 veetsin enamuse päevast Simpel Sessionil ja ei saanud öösel und, sest adrenaliinikogused veres oli üle keskmise.
pühapäev, oktoober 14
Tartu - inimesed, kohtumised ja hingeliigutav muusika
Ema ja isa oli ääretult suur rõõm näha. Vahetasime muljeid-elamusi ja seda kõike oli palju meeldivam teha näost-näkku, mitte nagu tavaliselt, telefoniteel.
Ave, minu väga kallis sugulane. Käsime külas ja ühtlasi õnnistasime sisse noorte uue pesa. Igati armas maja, hoopis teistsugune kui viimastel soolaleiva ringkäikudel nähtud.
Tädi Laine. Käisime Maarjamõisas ja sain jälle kinnitust, et tema emotsionaalsus ja optimism on kadestamisväärt. Istusime kolmekesi kardioloogia intensiivravi palatis sinise kardina taga ja lõkerdasime südamest naerda. Aga teisipäeval jääb vist töö tegemata, sest hoian kogu oma südamest pöialt tema südamele. Laine tuleb kenasti sellest jamast välja ja peagi kepsutab Toomemäe mäest üles. Armastan teda kui oma teist ema ja tal läheb kõik hästi.
Rigoletto. Väga hea! Vanemuises saab näha ja kuulda naaberriikide soliste. Etendus tõmbas suured krokodillipisarad välja, seega julgen teistelegi soovitada. Kes enim meeldis? Rigoletto (Eduards Cudakovs, Läti) ja Gilda (Viktoria Stauelyte, Leedu). Oma kõrv oli kuningas, Gilda aaria „Caro nome che il mio cor“ ajas ihukarvad püsti ja suur äratundmisrõõm nii mulle kui kogu saalile oli „La donna e mobile“ (Mantua hertsog). Kel Tartusse asja, soovitan külastada Vanemuise väikest maja ja nautida Verdi maailmakuulsat Rigolettot.
Ave, minu väga kallis sugulane. Käsime külas ja ühtlasi õnnistasime sisse noorte uue pesa. Igati armas maja, hoopis teistsugune kui viimastel soolaleiva ringkäikudel nähtud.
Tädi Laine. Käisime Maarjamõisas ja sain jälle kinnitust, et tema emotsionaalsus ja optimism on kadestamisväärt. Istusime kolmekesi kardioloogia intensiivravi palatis sinise kardina taga ja lõkerdasime südamest naerda. Aga teisipäeval jääb vist töö tegemata, sest hoian kogu oma südamest pöialt tema südamele. Laine tuleb kenasti sellest jamast välja ja peagi kepsutab Toomemäe mäest üles. Armastan teda kui oma teist ema ja tal läheb kõik hästi.
Rigoletto. Väga hea! Vanemuises saab näha ja kuulda naaberriikide soliste. Etendus tõmbas suured krokodillipisarad välja, seega julgen teistelegi soovitada. Kes enim meeldis? Rigoletto (Eduards Cudakovs, Läti) ja Gilda (Viktoria Stauelyte, Leedu). Oma kõrv oli kuningas, Gilda aaria „Caro nome che il mio cor“ ajas ihukarvad püsti ja suur äratundmisrõõm nii mulle kui kogu saalile oli „La donna e mobile“ (Mantua hertsog). Kel Tartusse asja, soovitan külastada Vanemuise väikest maja ja nautida Verdi maailmakuulsat Rigolettot.
esmaspäev, oktoober 1
Nädalavahetus Helsingis
Sõbrad juba küsivad, kas me oleme Helsingisse midagi väärtuslikku ära kaotanud, et nii sageli Soomes nädalavahetusi veedame?! Ei ole ära kaotanud, aga lihtsalt meeldib Tallinnast eemale sõita, nautida selle linna elu-olu, rääkimata Reeda külalislahkusest.
Mis me sel korral siis tegime?
Külastasime kahte näitust - Duane Hanson - Sculptures of the American Dream ja Our land! - Photographs from Finland . Esimene neist oli lahe vaatamine. Näituse juures oli kõige põnevam karakterite mitmekesisus (vastupidiselt Madame Tussaud muuseumile). Duane Hanson kujutas tavalisi inimesi ja väga tavapärastes situatsioonides. Eksponaatide juures pani kõige rohkem imestama eakate inimeste ehedus. Mõned stiilinäited, mida endalgi oli võimalus päriselt näha. Teise näituse jaoks olin ma juba natuke liiga väsinud ja ei võtnud viimast.
Kondasime mõnes kaupluses – tõdesin taas, et ma ei oska ja ei saa ja ei suuda orienteeruda H ja M –is. Mulle käib hullult närvidele, et kõik on sassis, igal sammul on palju inimesi ja ma ei leia mitte kunagi mitte midagi vajalikku üles. Tärkasid ka tohutud süümekad - need riided, mida head elu elavad soomlased koju tassivad, jõuavad mingi ringiga second handi. Masendav mõelda… Mul kadus see viimanegi shoppamisisu ära:-(
Ja veel käsime väljas söömas, jalutasime sahisevates vahtralehtedes, vaatasime ära kaks filmi ja olesklesime niisama. Pühapäeva hommikul lugesime võidu lehti jm põnevat, nagu pühapäeviti kombeks :)
Mis me sel korral siis tegime?
Külastasime kahte näitust - Duane Hanson - Sculptures of the American Dream ja Our land! - Photographs from Finland . Esimene neist oli lahe vaatamine. Näituse juures oli kõige põnevam karakterite mitmekesisus (vastupidiselt Madame Tussaud muuseumile). Duane Hanson kujutas tavalisi inimesi ja väga tavapärastes situatsioonides. Eksponaatide juures pani kõige rohkem imestama eakate inimeste ehedus. Mõned stiilinäited, mida endalgi oli võimalus päriselt näha. Teise näituse jaoks olin ma juba natuke liiga väsinud ja ei võtnud viimast.
Kondasime mõnes kaupluses – tõdesin taas, et ma ei oska ja ei saa ja ei suuda orienteeruda H ja M –is. Mulle käib hullult närvidele, et kõik on sassis, igal sammul on palju inimesi ja ma ei leia mitte kunagi mitte midagi vajalikku üles. Tärkasid ka tohutud süümekad - need riided, mida head elu elavad soomlased koju tassivad, jõuavad mingi ringiga second handi. Masendav mõelda… Mul kadus see viimanegi shoppamisisu ära:-(
Ja veel käsime väljas söömas, jalutasime sahisevates vahtralehtedes, vaatasime ära kaks filmi ja olesklesime niisama. Pühapäeva hommikul lugesime võidu lehti jm põnevat, nagu pühapäeviti kombeks :)
esmaspäev, september 10
Rooma, kohe-kohe!
Läinud nädalavahetus Helsingis, ainuke ettevalmistus oli piletite bronn.
Roomaga on teised lood, olen seda reisi kaua oodanud ja ettevalmistused on tõsised. Ilma naljata, hea, et ma vahepeal nende raamatute alt välja paistan :) Mõni aeg tagasi tegin tööd netis ja siis oli umbes 1000 vahelehte lahti, mille vahel kruiisisin:)
Homme täitub üks mu järjekordne eluunistus. LAHE!
kolmapäev, august 22
Meeldiv kompott: Brigitta Festival-Leigo-Broadway Gala
Eelmisel nädalal sattusin üritustele, mis olid oma olemuselt nii erinevad ja tõid kaasa veel rohkem erinevaid emotsioone.
Brigitta Festival. Minu elu esimene. Ma olen igati tänulik oma heale sõbrale, kes ettepanekuga välja ilmus. Head mõtted saavad teoks, igal juhul! Kloostri varemed olid omandanud hoopis teise ilme ja hingamise. Carmina Buranat olen korra kuulnud, aga sel korral musitseerisid Moskva muusikud. Midagi uut. Lisaks Fine Five tantsijad. Ma lähen muu maa muusikuid alati suure põnevusega kuulama. Vaatamata sellele, et ma professionaalses mõttes vahet ei tee, annan väga subjektiivse arvamuse oma kõrva- ja kõhutunde järgi. Hakkan võrdlema ja oma skeeme aretama. Nautisin üritust ja õhtut!
Leigo mu Leigo. Laupäeval kiirustasime Birdi kuulama, keda mul on olnud õnn üks kord juba kuulata. Ta plaatigi olen kodus mitmel korral leierdanud. Vana oli vormis, laulud tuttavad ja olemine eriti chill. Leigol kogetut on raske edasi anda, seda peab nägema. Õhtu oli mega. Gerli blogist saab lisa lugeda.
Brodway Gala. Olen ära vaadanud (vist) kõik Vanemuise muusikalid + 2 x Memory kontsert + A.L. Webbery Gala. Tänu sellisele suurele manustamisele olid paljud laulud tuttavad ja artistegi omajagu nähtud. Hing erutus Stephen Hansenit kuulates. Õnneks tuleb ta taas Eestisse ja laulab mulle koos Geli Padari ja Liisi Koiksoniga. Kokkuvõttes oli kontsert tore ja just nendele inimestele, kellel pole olnud õnne juba nii palju sarnastest hitiparaadidest osa saada. Vanemuine go, go!
Ja veel. Väisasin lemmik talu maamunapeal – Hinni Talu, kus elavad maailma armsad sõbrad ja nende taksi Pambu :)
sisseelamine
Brigitta Festival. Minu elu esimene. Ma olen igati tänulik oma heale sõbrale, kes ettepanekuga välja ilmus. Head mõtted saavad teoks, igal juhul! Kloostri varemed olid omandanud hoopis teise ilme ja hingamise. Carmina Buranat olen korra kuulnud, aga sel korral musitseerisid Moskva muusikud. Midagi uut. Lisaks Fine Five tantsijad. Ma lähen muu maa muusikuid alati suure põnevusega kuulama. Vaatamata sellele, et ma professionaalses mõttes vahet ei tee, annan väga subjektiivse arvamuse oma kõrva- ja kõhutunde järgi. Hakkan võrdlema ja oma skeeme aretama. Nautisin üritust ja õhtut!
Leigo mu Leigo. Laupäeval kiirustasime Birdi kuulama, keda mul on olnud õnn üks kord juba kuulata. Ta plaatigi olen kodus mitmel korral leierdanud. Vana oli vormis, laulud tuttavad ja olemine eriti chill. Leigol kogetut on raske edasi anda, seda peab nägema. Õhtu oli mega. Gerli blogist saab lisa lugeda.
Brodway Gala. Olen ära vaadanud (vist) kõik Vanemuise muusikalid + 2 x Memory kontsert + A.L. Webbery Gala. Tänu sellisele suurele manustamisele olid paljud laulud tuttavad ja artistegi omajagu nähtud. Hing erutus Stephen Hansenit kuulates. Õnneks tuleb ta taas Eestisse ja laulab mulle koos Geli Padari ja Liisi Koiksoniga. Kokkuvõttes oli kontsert tore ja just nendele inimestele, kellel pole olnud õnne juba nii palju sarnastest hitiparaadidest osa saada. Vanemuine go, go!
Ja veel. Väisasin lemmik talu maamunapeal – Hinni Talu, kus elavad maailma armsad sõbrad ja nende taksi Pambu :)
sisseelamine
reede, juuli 27
Tegemisi ja mõtteid Hiiumaalt
Paopes, teeveerul on 19. sajandi alguses ehitatud talumaja, meie kõigi poolt armastatud Kulla suvekodu. Vaatamata sellele, et maja on aegade jooksul palju tuult ja vatti tunda saanud, seisab ta vapralt püsti. Maja on ajastutruu nii seest kui väljast. Selles pesitseda oli ainult suur nauding.Hiiumaa tekitas palju emotsioone ja skaala oli lai…
Kulla ja noorte emade laager
Kulla on mulle väga kallis ja eriline inimene, tema avas mulle maailma, millest polnud mul enne aimdust.
Kulla on mulle väga kallis ja eriline inimene, tema avas mulle maailma, millest polnud mul enne aimdust.
Kulla korraldab kaheksandat hooaega suvelaagrit (millest 6 on teoks saanud tema enda talus, kaks viimast Viskoosal). Läbi suve on olnud laagris väga erinevate elulugude lapsed/noored. Minu puhkuse ajal said kokku emad, kes on sünnitanud ajal, mil nad olid veel ise lapsed (ca 15 eluaastat). Olen tüdrukutega põgusalt kohtunud ka Caritase kloostris ja perekeskus toimunud üritustel. Tüdrukute elulood on õnnetult kirjud (palju kaotuskogemusi, hülgamisi jne jne jne). Veetsin kõik päevad mõned tunnid laagris. Kaasnevad emotsioonid olid seinast-seina. Olen sotsiaalselt väga tundlik…karmid lood ja kurvad elusaatused…uhh. Vahetpidamata analüüsisin ja kalkuleerisin tüdrukute edasist saatust. Paljudel neist pole kodu, elatakse varjupaigas ja-kus-juhtub. Nii elavad ka nende väikesed lapsed… Vaatamata kurvale poolele, oli laagris ka palju rõõmu. Hoolimine üksteisest, üksteise lastest oli tuntav ja silmaga näha. Nad olid avatud kõikideks ühistegevusteks. Isegi mina sain käsitöötunnis käe valgeks, õigemini mustaks.
Puhas rõõm oli tüdrukutega aega veeta, nendega koos meisterdada ja rõõmustada. Palun, et neil kõigil läheks hästi…
Paradiis, õigemini Surfiparadiis
Paradiis, õigemini Surfiparadiis
Sain taas tunda Ristna tuult ja päikest. Naudin seda Eestimaa ääremaad ja merd. Ristnas olen saanud oma elu kõige kõvema adrenaliinilaksu- väga kõva tormiga merel. Eiei, ma ei olnud jeti roolis, olin „vanajumala“ selja taga kaasreisija. Ristna lahedad mälestused viivad mind ikka ja taas sinna tagasi. Kahju, et sel korral merele ei saanud. Kui päike välja tuli, tuul vaibus, oli suur grupp kohal ja ma lihtsalt ei pääsenud löögile.
Geopeitus
Üle pika aja mängisime geopeitust. Edukalt sai üles leitud Hiiumaa neli aaret (Dagö, Militaarne Hiiumaa, Ando-Liisa, Naerusuu), ühe otsingul loobusime, sest ei viitsinud kive kaevata. Nendest neljast sai Dagöga kõige rohkem ka nalja. Nimelt olime juba alla andnud aardeotsingule. GPS juras, vihma sadas jne jne. Enne äraminekut palusin endast teha ühe foto. Võtsin siis poosi sisse ja tokisisin jalaga puujuurealust. Toksisin-toksisin ja oh näe imet, toksisin kauaotsitud aarde välja! Nii juhuslikult pole ma küll ealeski ühtegi aaret leidnud.
Militaarne Hiiumaa oli vägev nagu ikka kõik nõuka sõjaväe poolt maha jäetud katakombid. Sukeldusime maa alla, tuustisime läbi kõik toad ja leidsime aarde. Naerusuu aare asub Ristnas endise sõjaväebaasi territooriumil. Olen seda kohta paar-kolm korda öösel külastanud (Surfiparadiisi kliendiüritused) ja nüüd sain ka päeval jäänukid ära vaadatud. Kuna meil ei olnud legendi kaasas ja ma ei mäletanud kõikide parimate kohtade sissepääsuavasid, on põhjust taas tagasi minna.
Ja lisaks kõigele lihtsalt puhkus ja sisekaemuslik olemine.
24.-27. juuli 2007
24.-27. juuli 2007
kolmapäev, juuli 4
Mesihäälse George Michaeli kontserdist
Gerli ütles „Lähme ?“, mina vastu „Lähme!“. Kontserdi seisupiletid sai ostetud juba päris ammu. Noh, et ikka saaks puusa nõksutada ja muidu rõõmsalt karata. Aga võta näpust, vahepeal oli kontsert väljast sisse kolinud ja meid rõõmsalt istuma paigutatud. Thanx, et mitte päris lava taha! Nimelt olime omadega kolmandal tasandil, mis on Hartwell Arena päris kõrgel. Igatahes Gerlil hakkas pea ringi käima ja minulgi oli natuke kõhe. Urmas on mees ja ta oli omadega rahul :) Leidsime allpool kolm vaba kohta ja sinna me omadega kolisime. Natuke lähemale sellele ilusale ööbikule. George Michael ei ole mu lemmik, plaati kodus naljalt peale ei pane, kui on head alternatiivid riiulist võtta. Jaa, mõned laulud on väga ilusad ja sügavad, aga sellega ka minu jaoks asi piirdub. Aga ma jäin vaatamata sellele kontserdiga väga rahule! Saalis toimus midagi ennenägematut! Esimesest noodist kargas rahvas kõikidel tasanditel püsti ja tantsiti kuni kontserdi lõpuni. Ma olen oma elus mitmel kontserdil käinud, aga sellist tantsumaratoni pole enne kohanud. Isegi mitte Pariisis Madonna kontserdil, minuarust.
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)
Kokkuvõtlikult nautisin kontserdi väga head helikvaliteeti, meelast häält ja muidugi ka oma tantsupartnerit :) Ja lõpetuseks ka öist jalutuskäiku läbi sumeda Helsingi kesklinna meie armsasse pessa- sõprade koju :-)
pühapäev, juuli 1
Chillgrill Helsingis
Pikad nädalavahetusd Helsingis on väga monusad.
Õhtul lähme George Michaelit kuulama-vaatama. Mõnele üksikule laulule ehk ikka oskan kaasa ümiseda :)
Päeval piilun kohalikku kaubandust. Eile läks sellega kehvasti, käisin nagu kana lettide vahel ringi ja midagi ei osanud tahta. Tegelikult on mul ju riided olemas.
Õhtul lähme George Michaelit kuulama-vaatama. Mõnele üksikule laulule ehk ikka oskan kaasa ümiseda :)
Päeval piilun kohalikku kaubandust. Eile läks sellega kehvasti, käisin nagu kana lettide vahel ringi ja midagi ei osanud tahta. Tegelikult on mul ju riided olemas.
Tellimine:
Postitused (Atom)