Ühest Andy Warholi pildist kuni Balti jaama turu saialilledeni

Nädalavahetus on kohe-kohe lõppemas. Päris imeline oli teine...

Reede õhtul tegime endile hingepai. Käisime Estonias vaatamas balletti „Kolm musketäri“. Klassikaliselt balletist ja luikedejärvelikest kleidikestest oli asi kaugel. Tükk oli hästi hoogne ja särav kogu oma ilus. Ilusad olid kostüümid ja suurt vaheldusrikkust pakkusid lavadekoratsioonid. Balletti soovitaks selle žanriga tutvus tegevatele inimestele. Igati rõõmus etendus, mis paneb silmad särama. Usun, et see võib ka nakatada balletipisikuga.

Laupäeval veetsime mitu head tundi Kumus. Vaatasime ära viimaseid päevi üleval oleva näituse Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989. Pean tunnistama, et näitus erilist emotsiooni ei tekitanud, oli pigem selline silmaringi avardaja. Teine ajutine näitus oli "I Love Malmö". Pühataevas, Andy Warholi oli eestimaalastele näha toodud. Aga selles toas oli ka nii palju piilukaameraid, mida ma pole enne Kumus näinud.
Me ei raatsinud Kumust ära kiirustada ja jalutasime ka püsieksponaatide vahel. Tegime Urmasega ka natuke äraarvamismängu. Selles osas teen talle ikka 1:0 ära ;)

Täna ei muud kui pikk jalutustiir Pelgulinnas-Kalamajas. Tõime Balta turult lilled lauale ja puuviljad kappi. Päev lõppes eriti hea õhtusöögiga Ruta, Vivi ja Madise seltsis.

... ja lill on olla.

Esimese pildi tirisin Estonia kodukalt ja teised internetiavarustest.

Prints ja printsess Jõhvi Balletifestivalil

Nende nimed on Age Oks ja Toomas Edur . Nad hõljusid läinud laupäeval Jõhvi Kontserdimaja lavalaudade kohal, etendus P.Tšaikoski „Uinuv kaunitar“. Siiralt, olen eluõnnelik, et aegsalt piletid broneerisime ja seda kõike oma silmaga näha saime. Puhas ilu saatis meid igal sekundil, mil paar laval tantsis. Väga tehnilised ja rasked kombinatsioonid (balletikeelsest nimetusest ei ole aimugi, aga uskuge mind, uurin veel sportlikust huvist välja) panid mind paaril korral hinge kinni hoidma. Maailmaklassi paari saatsid S. Peterburgi Riiklik Klassikalise Balleti Teatri trupp ja Peterburi Riiklik sümfooniaorkester. Tänaseks olen näinud päris mitmeid balletietendusi ja võin kindlalt väita, et slaaviverd tantsijatel veri voolab teisiti. Kuidas?, vot seda päris täpselt ei tea:) Pärast etendust vaikses Jõhvi Kontserdimajas oleskledes uurisin natuke vene balleti (sh kostüümid ja lavakujundus) spetsiifikat. Sain oma kahtlustele kinnituse – kuumaverelised slaavlased panevad orkestri oma tantsusammude järgi mängima. Euroopas sellist "asja" ei tunnistata:) Eh, eks etenduse lavakujundusest ja kostüümidest saaks pika jutu kirjutada, küll oli seda kulda-karda ja värki. Domineeriv värv oli lilla, mida teie siis arvasite? :) Oksal ja Eduril oli oma kostüüm seljas, selle oleks 100 km pealt ka ära arvanud.

Sellest õhtust jääb muuhulgas pikemaks ajaks meelde ka vahva jutuajamine Peterburi Riikliku Sümfooniaorkestri dirigendi Stanislav Gorkovenko ja tema abikaasaga, kes rõõmsalt meie lauda kohvitama istusid. Ülevoolavalt suure ja sõbraliku jutuvadinaga rääkimas kiirelt sellest kuidas neile Eesti meeldib, kuidas neid absoluutselt ei kõiguta Eesti-Vene poliitilised tuuled, sest head inimesed jäävad headeks inimesteks iga riigikorra ajal. Ja Eestis neil sõpru jagub.

Õhtu oli ülivõrdes tore ja seda sooja tunnet ja kirkaid kohtumisi (mis pani natuke ka aukartusest põlve väristama) kannan südames pikalt kaasa. Juhtunud asjad on arvatavasti unikaalsed ja kordumatud:)

Tänane uudis Toomas Eduri uuest ametipostist pani mind autoroolis valjuhäälselt karjuma JESSS! :) Meie Urmasega rõõmustame täiega!

Foto: Scanpix (allikas: Postimees)