Läinud neljapäeva õhtul kiirustasin Viru Keskusesse kahel põhjusel – näeb vanu kolleege (palju ja korraga) ja lisaks oli mul sportlik turundusinimese huvi, kuidas imeloom Eestis vastu võetakse.
Esimestel minutitel tuli EMT nostalgia peale, tahtnuks ise olla killuke kõigest sellest. Soov kogeda tehnoloogilisi uuendusi omal nahal ja olla osa suurest masinavärgist voolab endalegi teadmata veel veres. Kultuuriline võõrutusravi pole viie kuu jooksul vilja kandnud. Elasin südamest kaasa, et kõik toimiks – oleks inimesi, tehnika (sh DG;) toimiks nagu kellavärk, oleks piisavalt ajakirjanikke kohal jne jne. Ja toimiski! Istusin koos ajakirjanikega pressikal, sest tahtsin olla sealsamas lähedal. Ma tean, et see kõlab ebanormaalselt, aga mis sa teed, 11a on jätnud oma jälje.
Esimese telefoni õnnelikuks omanikuks sai mu hea tuttav. Mul on selle üle vaid hea meel, sest tegemist Apple`i fänniga. Vastupidiselt minule, kes küll imetleb ilusat iPhone väljanägemist ja ikoonide maailma, aga telefoni omanikuks ei taha saada mitmel põhjusel.
Pärast südaööd kõndisin uksest välja ja kulturnikuhing põksus taas põues. Hommikul läksin ajasin oma asja. Saatku EMTd edu, usun, et see õnnestub, sest eestlased on piisavalt edevad.
1 kommentaar:
Ma mõistan absoluutselt iga su välja öeldud sõna ja mõtet EMT-ikate ja seal oldud aja kohta. On lihtsalt neid inimesi, kes ei jaluta niisama su elust läbi, vaid jäävad sinna püsima (hope it will be me too:)) ja neid asju ja hetki, mis on tõepoolest asendamatud.
Lahe ikka, et meile on antud kunagi see võimalus, mis nüüd enam vaibuda ei taha:) LAHE-LAHE-LAHE!
Postita kommentaar