Pirita klooster on imeline paik. Täna, pärast jõuluistumist, jõuluvana, lastekilkeid ja võimast Ellerheina kontserti tundsin taas, et majast lahkudes olen kraadivõrra parem inimene. Kummaline tunne. Sellele majal on teine hingamine, mis paneb ka mind teisiti hingama. Süda täitub millegi kirjeldamatuga. Istud kloostris, kuulad laulu, jälgid õdesid ja ühtäkki saad aru, et tunne on natuke ebareaalne. Inimesed, kellega olen Caritase kaudu tutvunud on imelised ja annavad mulle tohutult palju positiivseid emotsioone. Mul on vedanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar