Vinge Karlovy Vary filmifestival!

Minu esimene välismaine filmifestival on läbi ja tänaseks olen isegi peaaegu välja maganud:)

Olin Karlovy Varys 4.-10.juuli, kõik need päevad algasid 8-9 vahel hommikul ja lõppesid 2-3 vahel öösel – nii 6 päeva jutti. Tegemist oli tõeliselt nauditava festivaliga. Kui ma parajasti filmi ei vaadanud, siis kas jalutasin linnas ringi, vedelesin kusagil mõnusas kohvikus, lesisin pargis murul, suhtlesin, vaatasin inimesi, külastasin naljakaid poode ehk tundsin end lihtsalt mõnusasti.

Linn. Karlovy Vary on Prahast ca 126 km kaugusel, väga armas, sõbralik ja taskukohaste hindadega linnake. Festivali ajal oli seal kohal tõeline rahvaste paabel ja inimesi jätkus iga nurga peale. Linn on kuulus oma SPAnduse poolest ja paljud linnakülasajad kannavad käes pika tilaga kannu, kust joovad kuuma vastiku maitsega vett. Ma ei ole uurinud mida see vesi ka head teeb, aga ma keeldusin üle ühe lonksu seda proovimast.

Festival. Nagu lehed kirjutavad ja inimesed räägivad, on tegemist Euroopa ühe prestiižseima ja tähtsama filmifestivaliga. Seda kinnitavad kindlasti ka arvud. Muljetavaldav, kas pole! Tegemist on festivali festivaliga, kus kõik on paigas. Eks 43 aastane kogemus on tegijaid õpetanud ja mööda on millegagi raske panna. Nautisin sujuvat korraldust ja tundsin, et minu eest on igas mõttes hoolitsetud. Hindasin väga kõrgelt kompaktsust ja tehniliselt kõrget taset. Kokku oli 14 kinosaali, kus sai väljavalitud filmi vaadata ja lisaks videotuba. Viimane tähendab seda, et broneerid endale järgmiseks päevaks maksimaalselt 3 tundi ja sa saad võtta endaga kaasa nii palju filme kui tahad. Saadavad on kogu festivali repertuaar. Ma kasutasin võimalust ühel korral, sest mul lihtsalt ei õnnestunud rohkem aega saada. Ma vaatasin ära ühe filmi ja „sirvisin“ kahte, millest üks ei pakkunud pinget ja teise puhul veendusin, et tahan seda ükskord otsast-lõpuni näha.

6 kohaloldud päeva jooksul vaatasin 17 filmi. Kuidas võhik filme valis:
· Sirvisin kohapeal 325 leheküljelist kataloogi nii palju kui jaksasin - jälgisin programme, lugesin sünopsiseid ja vaatasin pilte
· Kuulasin hoolega kolleegide soovitusi
· Registreerisin linnapildis olevate filmide reklaame
· Lugesin-vaatasin festivali igapäevast lehte

Väljavalitud:

Revanche (Director: Götz Spielmann, Austria, 2007, 121 min)
Ballast (Director: Lance Hammer, USA, 2008, 96 min)
Il divo (Director: Paolo Sorrentino, Italy, 2008, 118 min)
Everything Is Relative (Director: Mikala Krogh, Denmark, 2008, 75 min)
The Early Bird Catches the Worm (Director: Francesco Patierno, Italy, 2008, 105 min)
The Elite Squad (Director: José Padilha, Brazil, Argentina, 2007, 118 min)
Man on Wire (Director: James Marsh, United Kingdom, 2007, 94 min)
The World Is Big and Salvation Lurks Around the Corner (Director: Stefan Komandarev, Bulgaria, Germany, Hungary, Slovenia, 2008, 105 min)
Night Owls (Director: Michaela Pavlátová, Czech Republic, 2008, 80 min)
True Enough (Director: Sam Karmann, France, 2007, 95 min)
Boogie (Director: Radu Muntean, Romania, 2008, 103 min)
Ciao bella (Director: Mani Maserrat-Agah, Sweden, 2007, 91 min)
Mina olin siin (Director: René Vilbre, Estonia, Finland, 2008, 89 min)
Let the Right One in (Director: Tomas Alfredson, Sweden, 2008, 114 min)
In Love We Trust (Director: Wang Xiaoshuai, China, 2007, 115 min)
The Guitar (Director: Amy Redford, USA, 2007, 92 min)
Captive (Director: Alexey Uchitel, Russia, Bulgaria, 2008, 80 min)

Raske on absoluutseid lemmikuid välja tuua, aga erilisteks said: Il divo (vapustav teostus!!! treiler), Let the Right One in (treiler), The Guitar (treiler). Enamus filmid, millele pihta sain olid okey, head või väga head. Paar tükki oleksin võinud asendada teiste valikutega. Ja muidugi eestlaste film „Ma olin siin“. Oi kui hea oli saalis istuda kui kaasmaalased olid laval, tegemist oli ju maailma esilinastusega! Uhke tunne oli :)

Lisaks käisin esitlusel nimega „docu talents from the east“, kus olid kohal ka mehed Eestist oma filmiga „Must-valge aken“ kahel kutsega üritusel nö vastuvõtul ja ühel ametlikul kohtumisel-koosolekul. Toredat elevust pakkus Robert De Niro kohtamine, mis oli äärmiselt põgus, aga ta oli ikka minust 1m kaugusel :) Absoluuteslt sõnatuks tegi vaatepilt, kui istusin ühel kenal hommikul kl 9 kinos, kus oli ca 1200 kohta ja saal oli puupüsti rahvast täis! Grazy...

Õhtuti oli totaalne chill-grill ja mojitot voolas ojadena.

Mida ma teinekord teisiti teen kui sellise kaliibriga festivalile satun?
Teen festivalieelselt suuremat eeltööd ja vaatan rokem filme!