Märtsikuu lõpus väisasin Tartut ja osalesin kolmandat korda Kultuurikonverentsil. Kui eelmistel aastatel oli see minu motivatsioonipaketi üks osa (tööandja lubas mul tööajast tegeleda hobiga), siis sel aastal olin üks paljudest kulturnikutest, mis siis, et veel päris roheline.
Üks erinevus oli veel. Kahel aastal uudistasin hoolega osalejate nimekirja ja mõtlesin- siin võiksin töötada, siin tahaks töötada, see koht ei istu kohe üldse, see võiks olla päris põnev tööandja jne jne...Sel aastal oli hoopis teine hingamine, sest olen kanna kinnitanud...
Illustreerigu seda väikest mõtet veel üks emotsioon- läinud reede, kell oli 9.30, istusin ERR raadiomaja kohvikus, sõin putru, jõin kohvi, lugesin hommikul postkastist võetud Sirpi ja aeg-ajalt kuulatasin kuidas professionaalid arutavad ühe saate plusse ja miinuseid. Põlv hakkas peaaegu suurest rahulolutundest värisema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar