Sõber kinkis mulle sünnipäevaks Liisi Koiksoni CD „Väike järv”. Sel päeval avastasin enda jaoks Liisi tohutult kauni muusika. Olen seda plaati väga-väga palju kuulanud. Tihti jään selle taustal magama.
Täna käsin kontserdil.
Kardinad avanevad ja laulud hakkavad voolama. Üks ilusam kui teine. Liisi Koikson on sarnaselt oma lauludele siiras ja armas. Ta ei ole staaritseja, arvan, et tal ei tuleks see isegi suure pingutamise peale välja. Vahepalana astub lavale Tõnis Mägi. Mul hakkab esimest korda kontserdi ajal katus sõitma. Tohutu emotsioon. Ilus lava sulab värviliseks udukoguks ja siis jälle pilt selgineb. 1.5 tundi kestnud kontsert oli õhkõrn ja imekaunis.
Kontserdil jätsid eriti sügava mulje laulud: Muulil (Tõnis Mägi / Tõnis Mägi), Sõbrale (Robert Jürjendal / Ivar Põllu), Sinu hääl (Tõnis Mägi / Tõnis Mägi), Hommik (Rein Fuks / Jaan Pehk), Luhal (Jürjendal / Anzori Barkalaja) ja minu lemmik
KUU
Rein Fuks / Jaan Pehk
ma joonistan su taevasse
kus kõrgumas tähtedevöö
me kahekesi käsikäes
meid ümbritseb täiskuuöö / ja
suur kuu
suur kuu
ma puudutan sind endasse
öö taevalael on kahvatu kuu
nii kaugele kõik tähed jäid
ja vaiki jäid meie suud / vaid
suur kuu
suur kuu
ei tea edasi mis saab mitte keegi
ei talu seda mis aimatav on
ei palu kedagi hea teada seegi
jalul vaid püsida talutav on
teame mis minevik viis asi seegi
teame kes kunagi oli ja kus
teame me ridu mis kirja on pandud
read jäävad püsima suud jäävad kuss
ma kirjutan su tuultesse
mis jahedalt paitavad pead
jäid sõnad kinni huultesse
ja silmadesse jäid read
* * *
Kontserdist rohkem ei kirjuta, see ei ole võimalik.
Kuulake Liisi Koiksoni plaati „Väike järv”, see räägib enda eest.
laupäev, aprill 15
reede, aprill 14
kolmapäev, aprill 12
Kevademärk nr 2
Agulis üleskasvanud tüdrukuna võtan loogilisena, et kevadel-suvel-sügisel kuivatatakse pesu aias nööril. Pelgulinnas on ka hea elada, saab pesu õue kuivama viia. Tihtilugu teen seda hommikul ennem tööleminekut, et õhtuks oleks tuulest räsitud, värskelt lõhnav ja pehme pesu kuiv. Esimene pesu väljas nööril kuivatatud, kevad on käes! Õnneks on mõnikord väga vähe vaja :-)
pühapäev, aprill 9
Prügi ja veelkord prügi
Autoinimesena liigun jalgsi väga vähe. Jalamees olen tavaliselt Tallinna vanalinnas ja kesklinnas, kus on enam-vähem puhas ja hoolitsetud tänavad.
Täna jalutasin Ruta ja Vivianiga Kristiine Kaubanduskeskuse kandis. Jeerum, meid ümbritseb igal-sammul prügila. See peab olema kindlasti inimeste kätetöö, kes on oma prügikotid autost välja visanud. Võipakke, pudeleid, paberkotte, piimakotte jms trääni vedeleb iga sammul. Kristiine Keskuse peasissekäigu ees on mingi rohtlat meenutav saareke. Nüüd, mil lumi sulanud, on see raagusokstega ehitud prügila. No pagan, kas selle keskuse haldusinimestel pole silmi peas?!?! Ju pole…
Soovin oma autole pikka iga. Pigem puutun kokku tänavatel olevate suurte aukudega kui inimeste poolt külma närviga tekitatud sigalaga.
Täna jalutasin Ruta ja Vivianiga Kristiine Kaubanduskeskuse kandis. Jeerum, meid ümbritseb igal-sammul prügila. See peab olema kindlasti inimeste kätetöö, kes on oma prügikotid autost välja visanud. Võipakke, pudeleid, paberkotte, piimakotte jms trääni vedeleb iga sammul. Kristiine Keskuse peasissekäigu ees on mingi rohtlat meenutav saareke. Nüüd, mil lumi sulanud, on see raagusokstega ehitud prügila. No pagan, kas selle keskuse haldusinimestel pole silmi peas?!?! Ju pole…
Soovin oma autole pikka iga. Pigem puutun kokku tänavatel olevate suurte aukudega kui inimeste poolt külma närviga tekitatud sigalaga.
Kevad on saabunud
Eile oli ilus ilm, selline, mida tahaks hoida ja kollektsioneerida. Kevad on saabunud. Mul on ka oma isiklik kevade indikaator- meeletu tahtmine kodus kappe ja sahtleid vanast rämpsust vabastada ja kõike mitte vajalikku suure kaarega korterist välja visata. Igal pool on asjad, vidinad, pudinad, potsikud, totsikud, riided. Masendav. Meie väike, 44m2 korter on ääreni asju täis ja mul on tõsine plaan nendega võidelda. Kuulutan sõja ja püüan nii palju vaba ruumi ja õhku korterisse tekitada kui vähegi võimalik. Õnneks olen juba üle poole aasta täheldanud, et poed jätavad mind suhteliselt külmaks ja uusi hilpe eriti enam ei himusta, vidinatest jms rääkimata.
Kapid ja sahtlid, hoidke alt, varsti ma tulen!
Kapid ja sahtlid, hoidke alt, varsti ma tulen!
kolmapäev, aprill 5
Haige uimakana
Arvatavasti olin eelmises elus duraselljänes või vurrkann. Niisama haigena kodus vedelemine on piin. Ma lihtsalt ei oska olla. Olen uimakana, hea, et silmad pole pahupidi. Kiireid liigutusi ei jaksa teha, väsin ära. Vaim oleks nagu ärksam. Võtan kätte raamatu, hakkan lugema ja kolmanda lehekülje juures magan. Ju siis ei ole ärksam.
Õnneks ei jaksa ka tööd teha, vastasel korral kribaks e-maile ja nuputaks juunikuu tegevusplaane. Muidugi olen ma väga kriitilistes küsimustes kolleegide jaoks olemas, nendega rääkides tunnen end kuidagi tervemana. Olen natukenegi omas elemendis.
Esmaspäeval lähen kindlasti tööle. Vihkan uimerdamist.
Õnneks ei jaksa ka tööd teha, vastasel korral kribaks e-maile ja nuputaks juunikuu tegevusplaane. Muidugi olen ma väga kriitilistes küsimustes kolleegide jaoks olemas, nendega rääkides tunnen end kuidagi tervemana. Olen natukenegi omas elemendis.
Esmaspäeval lähen kindlasti tööle. Vihkan uimerdamist.
esmaspäev, aprill 3
Austria lumelauareis
25.märts kuni 02.aprill 2006
Olen senini reisist pilves. Kohaloldud 5 päeva, looduse rüppes, mägede vahel, päike ja tuul jälitamas käsikäes. Ma ei ole nii osav sulesepp, et emotsiooni kirja panna, seda tuleb kogeda. Ma olin sarnasest lumereisist kolm aastat unistanud, sain isegi rohkem kui oleks osanud arvata...
Seltskond oli kirju nagu paabulinnu saba. Punt koosnes enamuses 19-22. aastatest toredatest noortest inimestest, kelle sekka oli sattunud mõned kolmekümnendates ja neljakümnendates ja seda kõike looris 79 aastane härra, kellele pakkusid seltsi lisaks kolm temast natuke nooremat eakaaslast. Viimaste vanuse selgitasin uudishimust koheselt välja. Ausalt öeldes ahmimisime tükk aega õhku, sest sellises vanuses inimesed Austria reisile tulijatena tundusid kuidagi väga ootamatud. Siinkohal võite arvata, kuidas meie noored unistasime sellest, et me 80a läheme noortega mägesid vallutama :-)
Bussireis oli pikk. Õnneks olid inimlikud vahemagamised Varssavi ja Salzburgi hotellides. Viimastesse jõudmist ootasime nagu hingeõnnistust. Seoses eelmise töö iseärasusega olen oma elus palju bussijuhte kohanud. Müts maha meie kahe roolikeeraja ees, kes olid igati normaalsed ja vahvad sellid. Bussis jagus ruumi, saime soovi korral lebotada ja ei pidanud kottide otsas istuma.
Bussisõidu melust võiks pikalt kirjutada, hihi. Esimesena meenub lobasuu Kyron alias Mihkel, kes tuututas esimestest kilomeetritest alates, et tema on uus grupijuht ja „kõik on hinna sees”. Mina, kes ma eriti napsitanud (noorte) inimeste loba ei kannata, harjusin väga lõhikese ajaga. Vedas. Mihkel oli paras naljanina ja annan talle andeks kõik minu aadressil tehtud naljad ja kommentaarid. Kuna bussisõit oli pikk, siis jõudis inimestega tutvuda ja jutuotsale saada.
Hotellid olid meeldejäävad:
Poola- kõrge tornelamu, mis oli ehitud ühe tärniga. Nõukaaja hõngu tundin ka seinavärvist, rääkimata tubade sisustusest jne. Müts maha hotelli hommikumenüü koka ees, toiduvalik oli korralik. Ainukesed pinnud silmas olid kohvijook (täpselt selline poola oma mida lapsena enne kooliminekut jõin) ja siniseks keedetud munad.
Salzburgi majutus oli armas- väike majake, ei mingit luksust, aga sealjuures väga nunnu. Kõrgema tärni võiks anda hommiklauas pakutud tomati ja hea kohvi eest. Hotelli peremees vastas igati minu Austria vanakooli mehe ettekujutusele- lühemat kasvu, õllekõhuga, vanaaegse pluusiga, sellise natuke kandilise olemisega. Peast puudus vaid roheline vildist müts, mida ehib linnusulg :-)
Mayrhofeni majutus oli igati OK st maksutud hinna eest kontimööda. Ainsana tundsin puudu korralikust kuivatuskapist ja saunast. Üleliigsena oli sõnnikuhais, mida sai kõvasti sissehingatud koridorides liikudes. Nimelt maja esimesel korrusel oli lehmalaut koos oma elukatega. Selle teadmisega sai seltskonnas palju nalja. Hommikusöök oli igati meeltmööda ja millestki ei osanudki puudust tunda.
Transport meie hotelli ja linna vahel oli talutav. Ütleks, et bussid käisid sama tihti kui minu Tartu kodu ja kesklinna vahel. Hotell oli väga lähedal keskusele, nii et palju viskasid otsa jala. Kolmapäeval käisime Mayrhofeni kõige vägevamas ja kõrgemas mäeahelikus Hintertuxis (3250m). Sinna sõitev nn green-line buss oli eestlastele ikka erilux- säras ja oli erispets :-) Neljapäeval loksusime bussi-rongi-bussiga, mis viis meid kaugemale ahelikule.
Ilmad olid esmaspäevast-reedeni igati OK. Vähemalt minu arvates. Esmaspäeval oli totaalne päiksepaiste, inimesed suuskasid t-särkides ja maikades. Teisipäeval oli pilvine ja pärastlõunal tulid pilved kallale. Jäime udu rüppe, kus nähtavus oli max 5m. Kui poleks olnud meie seltskonnas ühte meesT, oleks arvatavasti senini seal mägedes ekselnud. Kolmapäeval oli Hintertuxi päev- hommikune päike, mis hiljem viskas sisse suuri pilvemürakaid ja õhtul oli juba päris hall. Neljapäeval oli mõnusalt pilvine. Muusea pilvisus saab ka mõnus olla! Reede õnnistati meid taaskord päikesega, mis andis lõplikult näole mõnusa jume.
Vaba aega oli, võrreldes minu eelmise aasta Slovakkia reisiga (märksõna: magamine). Mängisime palju kaarte ja „Eestit”. Lõbus, igatahes.
Mäed-mäed-mäed. Esimene päev vedasid poisid meid alustuseks mustale mäele, mille kaudu sai laskuda orgu ja sealt edasi mäe teistele ahvatlevatele nõlvadele. Njaa, esimese nõlvana võttis natuke põlve värisema. Ja siis tuli lugematul hulgal erinevaid nõlvasid läbi viie päeva. Ma ei hakka pikalt kirjutama, püüan kiiresti mõned pildid netti üles sebida, mis räägivad enda eest.
Pärast reisi hakka või uskuma tahtejõusse. Sain kõik viis täisväärtuslikku mäepäeva ära nautida kui jäin reede õhtul haigeks- 39c kanti palavik ja räige kurguvalu. Palavik saatis mind öösel ja päeval ja bussis ja maal kuni pühapäevani. Karm kogemus. Homme lähen arstile, ju angiinis olen.
Eestisse jõudsin esmapäeval kell 3.
Olen ülirahul, reis oli tohutult vinge emotsioon, pakkus sportlikku puhkust, vaheldust, meeleergutust ja mida kõike veel. Ajaaa, palju toredaid uusi tuttavaid ka, loomulikult! Ootan juba aftekat :-)
minu pildid
teised pildid
kolmandad pildid
neljandad pildid
viiendad pildid
reede, märts 24
Austria ootab!
Homme hommikul sõidan Austriasse. Kott on pakitud ja lumelaud hooldatud.
Mayrhofenis on kõrged mäed ja ilus. Lõppude-lõpuks saan mõnusalt puhata, olen seda väga pikka aega oodanud.
Hüvasti Eestimaa ja parimad sõbrad, olen 2.aprillil tagasi.
Mayrhofenis on kõrged mäed ja ilus. Lõppude-lõpuks saan mõnusalt puhata, olen seda väga pikka aega oodanud.
Hüvasti Eestimaa ja parimad sõbrad, olen 2.aprillil tagasi.
kolmapäev, märts 22
Depeche Mode, ikka hea!
...jalutan mööda Puiestee tänavat ja vastu tuleb naabripoiss Leo. Kaugelt silmates sain aru, et ta ei ole selline nagu olen harjunud teda nägema. Temast oli saanud pärast keemiste lokkide tegemist ja juuste blondeerimist Martin Core. On 80`ndate lõpp ja me mõlemad armastame Depeche Mode`i.
6.märtsil 2006 käisin DM kontserdil. Esimest tutvusest DM-ga on möödunud peaaegu 20 aastat. Jeerum! Vaatasin suu lahti mil Martin Gore, David Gahan, Anrdrew Fletcher lavale astusid. Hea tunne tuli sisse. Mehed olid vanemaks jäänud, 20 aastat on möödas ajast, mil nende pilte kollektsioneerisin. Raske on üht või teist meest esile tõsta. Kui peaksin, siis meenutaks 44 aastast David Gahan'i. Ta näeb ikka super hea välja- energiline ja hirmus heas vormis.
Mehed laulsid palju vanasid laule. Sõnad pole mul peas, aga viisijupid hästi teada. Laulu „Personal Jesus” ajal hakkas katus sõitma, sõna otsesemas mõttes. Kui mind poleks ümbritsenud ontlikud, vagurad ja väliste emotsiooniilmingute puudumisega eestlased, siis oleks silda visanud. Teisena koheselt meenuv lugu on „I Feel You”, on küll palju uuem lugu, aga ikka maru hea. Ja kogu kontsert oli väga hea!
Saku Suurhallist lahkudes püüdsin meenutada kõiki kontserte, kus ma olen käinud kuulamas. DM kontsert kuulub kindlasti lemmikute hulka.
Pet Shop Boysi kontserdi nägemine ja kuulamine annab mulle vabaduse rahulikult edasi elada.
Rammsteini esimene kontsert oli oma olemuselt niivõrd jõuline, et see jättis oma jälje.
DM on lihtsalt nii hea, et kuku pikali.
Pärast DM kontserdil käiku kaalun tõsiselt, kas ma kunagi enam ostan Saku Suurhalli kontserdile istekohaga pileti. Ma olin nagu must lammas valgete hulgas, minu lähedused oli ainult paar inimest kes põlve kõlgutasid .
Panen kohe DM plaadi mängima, saan veel ehedalt kontserdi meenutada:-)
Kolmas nädalavahetus Kuutsemäel
Reedel võtsin sõbrad auto peale ja põrutasime Otepääle. Pikk sõit Otepääle ei tundunudki nii pikk, autos oli tore kamp sõpru- Gerli, Marke ja Siim. Pärast paari vahepeatust jõudsime talvepealinna. Õhtu möödus vaikselt, õigemini jutukalt. Peamiselt oli jutuks „kapist väljatulemine”. Ja seda mõistet viljelesime mitme nurga alt. Oeh vaene Siim ei saanud eriti palju sõnaõigust, sest 3 naist istusid ümber laua ja rääkisid läbisegamini :-) Öösel liitus meiega ka Anne. Enne uinumist oli meil toas mõnus jutuvadin , naersime just nagu kunagi pioneerilaagris.
Hommikul tegin silmad lahti kella 6.45 paiku. Juba peaaegu arvasin, et ma olen hulluks läinud. Ah, eks see oli mäele saamise ärevusest. Paari tunni pärast ehmatasin uuesti üle kolksu peale. Nari 2.korrusel magava Marke telefon kukkus Gerlile pähe. Gerlil ei olnud lõbus, meil oli :-)
Pärast hommikusööki läksime Anne ja Siimuga Kuutsekale. Päike siras, rahvast oli vähe- super hea oli. Minu uus lumelaud oli nagu inglike. Uskumatult suur vahe võrreldes vanaga. Olen uue Optioni lauaga ülirahul- kiire, kergesti juhitav ja nii minu oma. Ilus kah, pealekauba. Kuutseka nõlvasid kulutasime u kella 17-18. Paari tunni pärast kohtusime Oti pubis Reimo ja Paavoga. Ja kamp oligi koos ja lõbus õhtu võis alata. Mõnus söök Otis ja seejärel lõbus sumisemine kodumajutuses. Meil oli palju komplikatsioone meie majutuskohaga, aga see ei kannata kirjapanemist. Läksime Helpi, kus toimus lumelaua eesti meistrikate afterparty. Väga lõbus oli. Annega läksime ka Comebacki, iik, mulle see koht ei istu. Jalutasime kahekesi läbi Otepää majutuskohta, ilus öö oli, sadas laia lund.
Pühapäeval tegime kiire asjade pakkumise ja läksime Kuutsekale. Jõudsime pärale ennem kella 10, mõnusalt vähe rahvast oli mäel. Mu uus laud oli endiselt ülihea lippamisega. Ilm vaheldus päeva jooksul sama palju nagu Inglismaal- päiksepaiste, tuuletorm, lumetorm. Õhtul oli ka veel kõik ilus kuni selle hetkeni, kui üks jobu mulle mäel tagant sisse põrutas. Panin korraliku matsu vastu maad. Pea ja sabakont said väga haiget. Thanx god, mul oli kiiver peas. Saba ei lasknud korralikult istuda, väga valus oli. Paavo aitas mind välja ja sõitis ise Tallinnasse. Tallinn-Tartu mnt oli 5 avariid ja kohutav lumetorm. Hea, et ise terve nahaga pääsesime (
Mõned pildid nädalavahetusest.
Hommikul tegin silmad lahti kella 6.45 paiku. Juba peaaegu arvasin, et ma olen hulluks läinud. Ah, eks see oli mäele saamise ärevusest. Paari tunni pärast ehmatasin uuesti üle kolksu peale. Nari 2.korrusel magava Marke telefon kukkus Gerlile pähe. Gerlil ei olnud lõbus, meil oli :-)
Pärast hommikusööki läksime Anne ja Siimuga Kuutsekale. Päike siras, rahvast oli vähe- super hea oli. Minu uus lumelaud oli nagu inglike. Uskumatult suur vahe võrreldes vanaga. Olen uue Optioni lauaga ülirahul- kiire, kergesti juhitav ja nii minu oma. Ilus kah, pealekauba. Kuutseka nõlvasid kulutasime u kella 17-18. Paari tunni pärast kohtusime Oti pubis Reimo ja Paavoga. Ja kamp oligi koos ja lõbus õhtu võis alata. Mõnus söök Otis ja seejärel lõbus sumisemine kodumajutuses. Meil oli palju komplikatsioone meie majutuskohaga, aga see ei kannata kirjapanemist. Läksime Helpi, kus toimus lumelaua eesti meistrikate afterparty. Väga lõbus oli. Annega läksime ka Comebacki, iik, mulle see koht ei istu. Jalutasime kahekesi läbi Otepää majutuskohta, ilus öö oli, sadas laia lund.
Pühapäeval tegime kiire asjade pakkumise ja läksime Kuutsekale. Jõudsime pärale ennem kella 10, mõnusalt vähe rahvast oli mäel. Mu uus laud oli endiselt ülihea lippamisega. Ilm vaheldus päeva jooksul sama palju nagu Inglismaal- päiksepaiste, tuuletorm, lumetorm. Õhtul oli ka veel kõik ilus kuni selle hetkeni, kui üks jobu mulle mäel tagant sisse põrutas. Panin korraliku matsu vastu maad. Pea ja sabakont said väga haiget. Thanx god, mul oli kiiver peas. Saba ei lasknud korralikult istuda, väga valus oli. Paavo aitas mind välja ja sõitis ise Tallinnasse. Tallinn-Tartu mnt oli 5 avariid ja kohutav lumetorm. Hea, et ise terve nahaga pääsesime (
Mõned pildid nädalavahetusest.
Uus ja hea lumelaud
Eelmise nädala kolmapäeval ostsin endale uue lumelaua. No küll on ilus ja nüüd juba võin väita, et ka väga hea. Optioni laud ja klambrid on hea valik, pole kahtlustki! Siitkaudu tasub endale stuffi varuda.
Laud on kodus auväärsel kohal- suures toas ja vaateväljas :-)
Ja nüüd ma ainult mõmisen suurest rahulolust, jesss....
Laud on kodus auväärsel kohal- suures toas ja vaateväljas :-)
Ja nüüd ma ainult mõmisen suurest rahulolust, jesss....
pühapäev, märts 12
Pühapäev, suure P tähega
Päiksepaistel on tõeliselt mõnus ärgata. Esimese asjaliku teona helistasin Katile ja kutsusin ta Laulukale laudama. Jees, ta oli nõus! Veetsin päeva parimad tunnid Lauluväljakul, kokku vist suisa 4 tundi. Laudasin, natuke õpetasin Katit ja mõnulesin niisama päikese käes. No küll oli imeline- sillerdav lumi, päike ja mäehakatis. Täna proovisin esimest korda hüppamist, kui seda saab nii nimetada. Hüpe oli pisike, aga mulle paras harjutamiseks. Panin paar korda käna, no korralikult ikka. Õnneks juhtus Karel mööda kõndima, kes mulle asjalikke õpetussõnu jagas. Laulukalt lahkusin suure rahuloluga.
Mu õnnetunne jätkus ka õhtupoolikul, mil olin sujuvalt organiseerunud 8-liikemlise Viljandi pere Vana Villemisse Urmase sünnipäevarooga sööma. Kaheksa inimesele vaaritamine tundus liig, mis liig. Isegi 82 aastase vanaema rääkisime ära! Poistega arutasime, et see oli arvatavasti vanaema esimene pubituur :-)
Täna oli hea päev. Homme taaskord hullumajabingo.
Mu õnnetunne jätkus ka õhtupoolikul, mil olin sujuvalt organiseerunud 8-liikemlise Viljandi pere Vana Villemisse Urmase sünnipäevarooga sööma. Kaheksa inimesele vaaritamine tundus liig, mis liig. Isegi 82 aastase vanaema rääkisime ära! Poistega arutasime, et see oli arvatavasti vanaema esimene pubituur :-)
Täna oli hea päev. Homme taaskord hullumajabingo.
FIBIT, A-Rühm ja Prive
Reedel käisime sõpradega FIBITil “Kuldnõela" galaetendusel. Unustades mõned pisidetailid, oli väga hea üritus. Meeldis vahetu ja mitte raamides olemine. Kõik oli lihtne ja millestki ei osanud puudust tunda. Lisaks ilusad moekollektsioonid meie maa moedisaineritelt. Üle pika aja kiitsin mõttes sponsori kajastust üritusel- hästi haakus teemaga ja oli ilus. Nokia l`amour sarja telefonide promotsioon on maitsekas ja promotsiooniks oli valitud õige koht.
Pärast Kuldnõela etendust suundusime Hollywoodi kuulama-vaatama A-Rühm uue plaadi “Leegion” esitlust. Kõik on minu silmis head- Genka, Kozy ja Cool D. Ostan plaadi oma kodusesse plaadikogusse, pole kahtlust. Hollywoodi kontingent oli noor. Naersime sõbraga, et viime keskmise kõvasti üles ja meie lahkudes kukub nivoo jälle alla. Vahet pole, lõbus oli ikka. Eriti mõnus oli tantsida.
Kui juba, siis juba. Hollykast läksime kolmekesi Ronaldi ja Raunoga Privesse. Ööklubi nagu saun, millega on kõik sealkäijad juba harjunud. Kuno toob klubisse häid välisDJ-sid, nii et musa on ülikõva ja rahvas tantsib kõrvadel. Nii tantsisime meiegi - unustad reaalsuse ja lased muusikal end kanda :-)
Pärast Kuldnõela etendust suundusime Hollywoodi kuulama-vaatama A-Rühm uue plaadi “Leegion” esitlust. Kõik on minu silmis head- Genka, Kozy ja Cool D. Ostan plaadi oma kodusesse plaadikogusse, pole kahtlust. Hollywoodi kontingent oli noor. Naersime sõbraga, et viime keskmise kõvasti üles ja meie lahkudes kukub nivoo jälle alla. Vahet pole, lõbus oli ikka. Eriti mõnus oli tantsida.
Kui juba, siis juba. Hollykast läksime kolmekesi Ronaldi ja Raunoga Privesse. Ööklubi nagu saun, millega on kõik sealkäijad juba harjunud. Kuno toob klubisse häid välisDJ-sid, nii et musa on ülikõva ja rahvas tantsib kõrvadel. Nii tantsisime meiegi - unustad reaalsuse ja lased muusikal end kanda :-)
laupäev, märts 11
Urmase sünnipäev
Kallis Urmas, palju õnne sünnipäevaks!
Mul on hea meel, et Sa oled aastate jooksul hakanud oma sünnipäeva natuke suurema tolerantsiga suhtuma :-) Sünnipäeva päev on ikka natuke erilisem päev kui ülejäänud 364 päeva aastas.
Oma tehtud kartulisalat laagerdub külmikus, mm see on hea, ma tean seda :-)
…õhtu möödus mõnusalt. Külas käisid Ivi, Kaido, väike Karl, Kats, Marx ja Vahur, kes peatub meil pikemalt. Naersime, et Urmase 31. sünnipäeva tähistasime nagu 13 aastase lapse oma: vinkud, salat, tort ja multikas „Imelised“ :-) Viimast vaatasime küll 5 aastase Karli õhutusel. Väike poiss, aga juba nii hea maitse. Mõnus oli lähedaste sõprade seltsis aega veeta.
Mul on hea meel, et Sa oled aastate jooksul hakanud oma sünnipäeva natuke suurema tolerantsiga suhtuma :-) Sünnipäeva päev on ikka natuke erilisem päev kui ülejäänud 364 päeva aastas.
Oma tehtud kartulisalat laagerdub külmikus, mm see on hea, ma tean seda :-)
…õhtu möödus mõnusalt. Külas käisid Ivi, Kaido, väike Karl, Kats, Marx ja Vahur, kes peatub meil pikemalt. Naersime, et Urmase 31. sünnipäeva tähistasime nagu 13 aastase lapse oma: vinkud, salat, tort ja multikas „Imelised“ :-) Viimast vaatasime küll 5 aastase Karli õhutusel. Väike poiss, aga juba nii hea maitse. Mõnus oli lähedaste sõprade seltsis aega veeta.
pühapäev, märts 5
Kus on mäed? Parematel maadel
Eile käisin Nõmmel, laud kaenlas mäge otsimas. Oijah, hing muutus kurvaks. Miks küll Eestimaad pole õnnistatud mägedega, kuhu saaks nädalavahetusel kerge vaevaga minna ja hullata. Miks ma kusagil kaugemal ei sündinud, no minu pärast kasvõi Rootis?! Austriast või Prantsusmaast ei julge unistadagi.Mitte aktiivsetel inimestel on Eestis kergem elada, arvan ma.
Sõbrad
Täna luusis kass ringi. Muuhulgas andis ta märku, et olen palju häid sõpru unarusse jätnud. Olen enda peale pahane, sest ma peaksin leidma oma lähedaste inimeste jaoks rohkem aega. Raske on leida, sest tunnid kaovad sama kiiresti kui liiv väljasirutatud näppude vahel. Sel nädalavehetusel suhtlesin paljude armsate inimestega, aga oleks võinud veel rohkematega... Huvitav, kas Ruta laps juba kõnnib...
teisipäev, veebruar 21
Being Boring
I came across a cache of old photos
and invitations to teenage parties
'Dress in white' one said with quotations
from someone's wife, a famous writer
in the nineteen-twenties
When you're young you find inspirationin
anyone who's ever goneand opened up a closing door
She said we were never feeling bored
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselvesand
we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
When I went I left from the station
with a haversack and some trepidation
Someone said if you're not careful
you'll have nothing left and nothing to care for
in the nineteen-seventies
But I sat back and looking forward
my shoes were high and I had scored
I'd bolted through a closing door
and I would never find myself feeling bored
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on a friend
Now I sit with different facesin rented rooms and foreign places
All the people I was kissing
some are here and some are missing
in the nineteen-nineties
I never dreamt that I would get to be
the creature that I always meant to be
but I thought in spite of dreams
you'd be sitting somewhere here with me
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on friend
And we were never being boring
We were never being bored
'cause we were never being boring
We were never being bored
Pet Shop Boys
Behaviour
1990
and invitations to teenage parties
'Dress in white' one said with quotations
from someone's wife, a famous writer
in the nineteen-twenties
When you're young you find inspirationin
anyone who's ever goneand opened up a closing door
She said we were never feeling bored
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselvesand
we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
When I went I left from the station
with a haversack and some trepidation
Someone said if you're not careful
you'll have nothing left and nothing to care for
in the nineteen-seventies
But I sat back and looking forward
my shoes were high and I had scored
I'd bolted through a closing door
and I would never find myself feeling bored
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on a friend
Now I sit with different facesin rented rooms and foreign places
All the people I was kissing
some are here and some are missing
in the nineteen-nineties
I never dreamt that I would get to be
the creature that I always meant to be
but I thought in spite of dreams
you'd be sitting somewhere here with me
'cause we were never being boring
We had too much time to find for ourselves
and we were never being boring
We dressed up and fought then thought make amends
And we were never holding back or worried that
time would come to an end
We were always hoping that, looking back
you could always rely on friend
And we were never being boring
We were never being bored
'cause we were never being boring
We were never being bored
Pet Shop Boys
Behaviour
1990
esmaspäev, veebruar 20
Lumelaud, minu arm
Läinud reedel sõitsime poole tööpäeva pealt Otepääle. EMT talvepäevad ja Marguse Puhkekeskus ootas meid. Olin juba ette veendunud, et päevad tulevad sportlikud. Kõik läks plaanitult.
Reedel sõitsin murdmaad, sel aastal teist korda. Käärikul on mõnusad laskumised- pikad ja mitte väga järsud. Enne eelmist pühapäeva olin suuskadel vist kaheksa aastat tagasi ja ütleme nii, et olen suhteliselt koba. Lisaks sellele, et olen paras venivillem, oli ka libisemine kehv. Ma ei kaotanud oma rõõmsat meelt, tundsin rõõmu laskumistest ja tõusudel nautisin loodust :-)
Laupäeval olin väga pika päeva Kuutsemäel. Ma olin nii suures lumelauasõidu lummuses, et unustasin söömise. Nautisin täiel rinnal sõitmist ja tõdemust, et mul tuleb juba päris hästi välja. Tõeline kaif! Vabandused mõne inimese ees, keda ma aeg-ajalt tüütasin monoloogiga teemal kui väga mulle meeldib mäest alla liuelda ja kui väga ma seda kõike naudin, jepikajee :-)
Pühapäeval kordus sama asi. Tegin hommikul riietumisrekordi, sest teadsin, et buss väljub mäele 30 minutit hiljem. Liigutasin ahvikiirusel ja jõudsin bussile. Kuutsekal oleks nagu katastroof juhtunud, rahvast oli meeletult vähe. Mõnus! Sain esimest korda tunda puuderlund, mis oli puutumata ja Eesti mõistes oli seda päris palju. Kantisin täiega, et mitte lumme kinni jääda. Lumi tuhises, kiirus oli minu jaoks suurem kui kunagi varem. Võtsin viimast, täiega.
Hmm, peaks saabuval nädalavahetustel uuesti laua alla panema. Mind ei heiduta karvavõrdki haiged sääremarjad.
Lumelaud ruulib!
Reedel sõitsin murdmaad, sel aastal teist korda. Käärikul on mõnusad laskumised- pikad ja mitte väga järsud. Enne eelmist pühapäeva olin suuskadel vist kaheksa aastat tagasi ja ütleme nii, et olen suhteliselt koba. Lisaks sellele, et olen paras venivillem, oli ka libisemine kehv. Ma ei kaotanud oma rõõmsat meelt, tundsin rõõmu laskumistest ja tõusudel nautisin loodust :-)
Laupäeval olin väga pika päeva Kuutsemäel. Ma olin nii suures lumelauasõidu lummuses, et unustasin söömise. Nautisin täiel rinnal sõitmist ja tõdemust, et mul tuleb juba päris hästi välja. Tõeline kaif! Vabandused mõne inimese ees, keda ma aeg-ajalt tüütasin monoloogiga teemal kui väga mulle meeldib mäest alla liuelda ja kui väga ma seda kõike naudin, jepikajee :-)
Pühapäeval kordus sama asi. Tegin hommikul riietumisrekordi, sest teadsin, et buss väljub mäele 30 minutit hiljem. Liigutasin ahvikiirusel ja jõudsin bussile. Kuutsekal oleks nagu katastroof juhtunud, rahvast oli meeletult vähe. Mõnus! Sain esimest korda tunda puuderlund, mis oli puutumata ja Eesti mõistes oli seda päris palju. Kantisin täiega, et mitte lumme kinni jääda. Lumi tuhises, kiirus oli minu jaoks suurem kui kunagi varem. Võtsin viimast, täiega.
Hmm, peaks saabuval nädalavahetustel uuesti laua alla panema. Mind ei heiduta karvavõrdki haiged sääremarjad.
Lumelaud ruulib!
neljapäev, veebruar 9
Töönarkomaania
Mõned nädalad tagasi vaatasin peeglisse ja laususin "tunnistan, et olen töönarkomaan". Kui suur, seda veel ei tea. Küllapvist päris suur. See nähtus ei ole normaalne. Tegelen selle küsimusega. Urmase lugu, mida ikka ja jälle loen.
Meeldiv padjaklubi
Üle pika aja otsustasime tüdrukute seltskonnaga õhtustama minna. Tore traditsioon, mis vajus mingi hetk soiku. Nüüd on traditsioon taaselustatud. Otsustasime Kompressori kasuks, pannkoogid tundusid ahvatlevad. Gerli sai suhteliselt ülbe käitumise osaliseks kui proovis lauda bronnida. Söögikoht lauda kinni ei pane. Mis siis ikka. Tammusime läbi lõikava tuule ja külmakraadide kohale. Loomulikult me 7-le inimesele lauda ei leidnud- masendav. Seadsime sammud NoKusse. Laud nagu naksti olemas, lisaks veel palju toredaid inimesi ümberringi. Õhtu kujunes lõbusaks nagu alati. Naistel on alati rääkida, teemadest puudust ei tule. Viimased suusareisid, tööjutud, kino, teater jne jne. Elagu padjaklubi ja meie lahedad söömaõhtud :-)
Tellimine:
Postitused (Atom)